Seysenbi, 25 Qantar 2022
Janalyqtar 3771 0 pikir 13 Nauryz, 2014 saghat 07:39

Internet-konferensiya: Janar Baysemizova (1-jauap)

Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy – «Sheteldegi qazaq balalary» baghdarlamasynyng avtory, jýrgizushisi әri produseri Janar Baysemizova oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdardyng alghashqy legine jauap berip otyr.

Janar balalar ýii turaly saualgha jauap bere kelip, bylay deydi: «Damyghan  elderding eshbiri syrtqa bala bermeydi. El ishinde patronattyq jýie, jetim qalghan balalardy tez arada otbasylaryna ornalastyru jaghy jaqsy jetilgen. Balalar ýii  degen týsinik mýldem joq. Tek keybir elderde ata-ana qarauynsyz qalghan balalardy jana otbasy tabylghansha uaqytsha ústaytyn mekemeler ghana bar. Sonday-a,q shet memleketterde nekesiz perzentti dýniyege әkelip, ony  moralidyq mәselelerding shenberinen shygha almay, úyattan tastap ketu degen atymen joq»

Abai.kz

- Janar, neshe memleketti araladyn? Ol elderde qansha qazaq balasy bar, asyrap alynghan?

Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy – «Sheteldegi qazaq balalary» baghdarlamasynyng avtory, jýrgizushisi әri produseri Janar Baysemizova oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdardyng alghashqy legine jauap berip otyr.

Janar balalar ýii turaly saualgha jauap bere kelip, bylay deydi: «Damyghan  elderding eshbiri syrtqa bala bermeydi. El ishinde patronattyq jýie, jetim qalghan balalardy tez arada otbasylaryna ornalastyru jaghy jaqsy jetilgen. Balalar ýii  degen týsinik mýldem joq. Tek keybir elderde ata-ana qarauynsyz qalghan balalardy jana otbasy tabylghansha uaqytsha ústaytyn mekemeler ghana bar. Sonday-a,q shet memleketterde nekesiz perzentti dýniyege әkelip, ony  moralidyq mәselelerding shenberinen shygha almay, úyattan tastap ketu degen atymen joq»

Abai.kz

- Janar, neshe memleketti araladyn? Ol elderde qansha qazaq balasy bar, asyrap alynghan?

- «Sheteldegi qazaq balalary» jobasymen әlemning on eki elin aralap shyqtyq. Jalpy, dýniyejýzining 30 elinde qazaqstandyq jetim balalar ómir  sýredi. Bilim jәne ghylym ministrligi Balalardyng qúqyghyn qorghau komiytetining mәlimetinshe 8806 balany sheteldik azamattar asyrap alghan. Olardyng qanshasy qay elde túratyny  turaly da tolyqqandy aqparat mende bar. Segiz mynnan astam  úl men qyzdyng jeti myngha juyghy AQSh-qa berilgen. Alayda is-sapar barysynda resmy mәlimetting shynayylyqqa janasa bermeytinin  bayqadym. Keybir memleketterdegi QR Elshiligi konsuldyq bólimde tirkelgen balalar sany men komiytet bergen derek ýilese bermeydi. Osy jaghy kýmәn tudyrady. Keybir memleketterdegi qazaqstandyq balalar tipti iz-týsiz ketken. «Sheteldegi qazaq balalary» baghdarlamasynda búl taqyryp kóterilgennen keyin qúzyrly organdar ol balalardy izdep, naqty meken-jayyn anyqtady. Qazaq balalary tipti Ontýstik Afrika Respublikasyna, Avstraliya, Malitagha da ótken. Búghan deyin dúrys qadaghalau bolmaghandyqtan jetim balalar ondy-soldy taratylghan desem de artyq emes. Búl mәselede kýdik tudyratyn týitkildi problemalar shash-etekten. 

- Ózing bolghan memleketterde jetimder ýii bar ma eken?

- Bir atap ótetinim, damyghan  elderding eshbiri syrtqa bala bermeydi. El ishinde patronattyq jýie, jetim qalghan balalardy tez arada otbasylaryna ornalastyru jaghy jaqsy jetilgen. Balalar ýii  degen týsinik mýldem joq. Tek keybir elderde ata-ana qarauynsyz qalghan balalardy jana otbasy tabylghansha uaqytsha ústaytyn mekemeler ghana bar. Sonday-a,q shet memleketterde nekesiz perzentti dýniyege әkelip, ony  moralidyq mәselelerding shenberinen shygha almay, úyattan tastap ketu degen atymen joq. Mәselen, Amerikada eger josparlamay, bala kóterip qalyp, anasy ony qaray almaytyn jaghdayda bolsa, ol birinshi kezekte әleumettik qyzmetkerlerding kómegine jýginedi. Olar óz kezeginde jas anagha aqyl-kenes berip, balany qalayda tughan anasynda qaldyru ýshin barlyq әrketterdi jasaydy. Al, búlay bolmaghan jaghdayda әli tuylmaghan balagha jana ata-analar izdestiriledi. Sәbiyding sheshesi bolashaq ata-anamen tanysady, oghan qajetti barlyq materialdyq shyghyndardy solar moyyndaryna alady. Bala ómirge kelgen song eger anasy rayynan qaytyp, balany ózinde qaldyramyn dep sheshse zang sol jaqta. Al, oghan ketken shyghyndar qaytarylmaydy. Ananyng qúqyghy tolyq qorghalady. Tipti balany berip, keyin oilanyp, aqylgha toqtap ózine alamyn dese de tolyq qúqyghy bar. Sondyqtan da amerikandyqtar elding ishinde bala asyraugha asa bara bermeydi. Óitkeni tughan anasynyng ruqsatyn aluy kerek, ol kez kelgen uaqytta balamen kezdesuge qúqyly. Al, negizinen AQSh-ta kóbinese nashaqorlyqqa salynghan nemese týrmege týsken nemese ómirden ótken kisilerding balalary jetim qalyp jatady. Eresek jasqa kelse de olardy baghyp aludan eshkim tartynbaydy. Biraq balagha jana otbasy únamasa onyng olardan bas tartuyna, odan basqa janúyany tandauyna qúqyq berilgen. Búl aqparatty  AQSh-ta túratyn qandasymyz, bala asyrau isteri jónindegi sarapshy, osy taqyrypta ghylymy enbek jazghan Aynúr Kóketaeva bergenin atap ótkim keledi. 

- Jalpy, sheteldikter tastandy bala, jetimder ýii, bala satu degen nәrselerge qalay qaraydy eken?

- Bizding qoghamda shet memleketter ruhany azghyndaghan, eshnәrsening qadirin bilmeydi, olardy bir nәrsemen tanqaldyru qiyn degen pikirler qalyptasqan. Mýmkin sonday kezeng bolghan da shyghar. Biraq olar qazir ruhany qúndylyqtargha boy úryp jatyr. Úrpaq tәrbiyesi degen olar ýshin úly úghym. Joghaltyp alghan qúndylyqtaryn  qayta qaytarugha kýsh saluda. Mәselen, Italiyada  qoghamdyq oryndarda, kóshede  ayaghy auyr әiel nemese bala kótergen kelinshekterdi kórgende italyandyqtar bәri japa tarmaghay sol balanyng sýikimdi ekenin aityp, sóilep,  balaly әielge erekshe qúrmet kórsetip jatady. Búghan ózim kuә boldym. Qazirgi uaqytta bedeulik, balaly bolu qabileti shektelgen adamdar dýniyejýzi boyynsha kóbeyip barady. Búghan bilim quyp, qyzmetting jolynda jýrip, materialdyq jaghdaydy kóteruding shenberinde qalyp qoyyp, kesh otau qúru, kýizelis, ekologiyalyq problemalar t.b. yqpal etude. Búl jaghday býkil әlemde sipat alghan. Mýmkin ózderi tabighiy  jolmen úrpaq sýie almaghan qogham oilana bastady ma, búl ómirding negizgi temirqazyghy úrpaq jalghastyghy ekenin sezine bastady ma, әiteuir damyghan memleketterding kózqarasy ózgergen. Eshkim balasyn ózekke teppeydi. Osy kýnge deyin bir aghylshyn balasyn nemese amerikandyqty  basqa eldegi adam asyrap alypty degendi estigen joqpyz. Amerika men Kanada da osynday kórinis. Taghy da qaytalap aitam damyghan memleketterding eshbiri syrtqa bala bermeydi. Olar «ýshinshi sorttaghy» elderden bala asyrap alady. Syrtqa bala beru jóninen - qanshama baylyqtyng ýstinde otyryp, keng baytaq jerdi iyelengen Qazaqstannyng kedeyshilikten siraghy shyqqan Afrika elderimen qatar bir tizimde túratyny qatty qynjyltady. Sheteldik halyqaralyq bala asyrau isterimen ainalysatyn agenttikter osydan nanyn tauyp otyr. Tipti búghan deyin úrpaghyn ondy-soldy ýlestire bergen qytaydyng ózi qazir búl mәselege asa saqtyqpen qarap, shetke bala beruge shekteuler qoya bastady. Óitkeni syrtqa tek qyz balalardy asyra bergendikten el ishindegi demografiyalyq balans búzylghan. Shetelge is-sapar barysynda TMD elderi ishindegi Resey men Ukrainadan basqa tuystas Ózbekstan, Qyrghyzstan, Týrkimenstan, Tәjikstan elderining Europa, Amerika, Kandadagha úrpaghyn ýlestirmeytinin bildim. Kóptegen agenttikterden osy jóninde súraghanymda eshbirining tiziminde búl elderding atauy joq bolyp shyqty. Tizimde Resey, Qazaqstan, Ontýstik Afrika respublikasy, Vietnam bar. Osy tústa aita ketu kerek Reseyding ózi qazirgi uaqytta AQSh azamattaryna bala asyraugha jol bermeydi. Sayasy astary bolsa da búl fakt. Amerikada qúrbandyqqa úshyraghan orys balalarynyng taghdyrynan keyin Resey osynday úigharymgha kelgen. Búghan deyin Resey AQSh-qa bala bereyik, biraq sizderding elde sol balalardyng ómirin qadaghalaytyn óz mekemelerimiz bolu kerek degen shart qoyghan edi. Amerika búghan kelispegen song Resey halyqaralyq kelisimge de qaraghan joq, bәrin shart kesti. Al, AQSh-ta qazaqstandyq jetim balalargha qatysty tirkelgen ospadar tirlikterden keyin Qazaqstan tarapy  uaqytsha moratoriy jariyalady. Biraq búl uaqytsha.

- Jetim balalargha qatysty Siz bolghan memleketterding zany qanday?

- Búl saualgha jogharyda jauap berdim dep oilaymyn.

- Búl jobany Qazaqstandaghy jetimder ýiinde ósip jatqan balalardyng ómirin bayandaytyn baghdarlamagha úlastyru oiynyzda bar ma?

- Týrli josparlar bar. Degenmen búl uaqyt enshisindegi dýniye.

- Shetel asqan qazaq balalarynyng naqty statistikasy bar ma?

- Ókinishke qaray joq! Siz qoyghan súraqty men Balalardyng qúqyghyn qorghau komiytetining tórayymy Raisa Sherge de tastap edim,  jauap ala almadym. Shet memleketterdegi konsuldyq bólimderde de  balanyng últyna bólingen mәlimet joq. Biraq shetel asqandardyn  basym bóligi qarakózder ekeni aqiqat.

- Merekenizben! Janar hanym, sizge qazaq biyligining salaqtyghynyng saldarynan shet eldikterding kóz quanyshyna ainalghan deni sau qazaq balalaryn kóru auyr shyghar. Sebebi, ózge elder halyqaralyq deklarasiyalargha qol qoyghanymen ony jýzege asyrudyng ózinshe mehanizmin әzirlep alyp, sodan song әreketke kóshedi. Kópshilik elder shet eldikterge jazylmaytyn aurugha shaldyqqan, kemtar balalardy berip jatady. Sol balalardy asyrap alu arqyly shet eldikter ózderining qanshalyqty dәrejede meyirimdi ekendigin kórsete alady. Al bizde tymau tiygen bala da auru dep rәsimdelip, shet el asyp jatady jәne shet eldikterding qalauy boyynsha sau balalargha ótirik auru tanylyp jatady. Osynday soraqylyqtardy toqtatu ýshin, siz esh nәrse qolynyzdan kelmese de, shet elde jýrgen qazaq balalarynyng sau ekendigin eske salyp, shet elge bala beru mehanizmin qayta qaraugha baylanysty oilarynyzdy habarynyzdyng sonynda ýzbey berip otyrsanyz, ótinish. Mýmkin, sau balalardy shyryldatyp satyp jatqandar seskenetin shyghar...

- Áriyne, aitqanynyz oryndy. «Qazaqstan» Últtyq arnasynyng efiyrinen kórsetilip jatqan «Sheteldegi qazaq balalary» jobasynda osy siz  kótergen mәsele birneshe ret aityldy. Yaghni, sheteldikterge tek auru býldirshinder beriledi degen oidyng jansaq ekeni naqty faktilermen keltirildi. Mәselen, AQSh azamattary asyrap alghan 15 balanyng eki-ýsheui ghana dimkәs boluy mýmkin. Sonday-aq, sheteldikter bas kózine qaramay auru balany ala salmaydy, birinshi olar  medinalyq saqtandyru shyghynnyng bәrin kótere me, kótermey me osyny anyqtap alady. Jәne kemtar balghyndardy alatyndardyng kópshiligi dindar adamdar ekenin esterinizge salamyn. Olardyng arasynda missionerler de bar. Jalpy, keybir memleketter shetke tek kemtar  balalardy ghana asyrap alugha beredi. Al, Qazaqstandaghy jýie onday emes. Shetel azamattaryna da sau bala kerek. Ózge elding qaramaghyna ótken qazaq balalarynyng barlyghy symbatty, densaulyqtary jaqsy, óte aqyldy balalar.  

- Janar, shetel asqan jetim balalar turaly habar alghash qalay bastalyp edi? Kimder qoldau kórsetti?

- Men búl taqyrypty 2009-shy jyly «Habar» arnasynda bastaghan edim, baghdarlama «Arnayy  reportaj» jobasynda bir ret kórsetildi. Amerikandyqtar asyrap alghan qazaq balalarynyng taghdyry turaly arnayy reportaj jasaugha rúqsat berip, qoldau kórsetken sol kezdegi «Habar» agenttigining Bas produseri Serik Abas-shah jәne sol kezde «Habar» agenttigin basqarghan  Gýlnәr Mustahiymqyzy Ihsanova. Alghashqy irgetastyng qalanuyna yqpal etken, jan-jaqty qoldau kórsetken 2009 jyly QR SIM Konsuldyq qyzmet departamentining bastyghy bolghan Baghdat Seyitbattalovqa alghysym sheksiz. Eng alghash men óz iydeyamdy osy azamatqa aitqan edim, ol kisi búl jobany qoldap, óz tarapynan, Syrtqy ister ministrligi tarapynan barlyq aqparattyq qoldaudy úsyndy. Búdan keyin, «Almaty» arnasyndaghy qyzmetim barysynda Beligiyada túratyn qazaq balalarynyng jaghdayy jayynda eki bólimnen túratyn arnayy habar әzirledim. Áriyne, qalalyq arna bolghan son, shetel emes oblysqa is sapargha  shyghugha qarajat qarastyrylmaghandyqtan búl joba demeushilerding kómegimen jaryq kórdi. Baghdarlamany sol kezde arna basshylyghynda otyrghan Serik Ábikenúly Sarybaev qoldady. Sonday-aq, jobanyng shyghuyna Almaty qalalyq bilim basqarmasynyng bas mamany Qorlan Altynbekqyzy ýlken enbek sinirdi. Búdan keyin aragha bes jyl salyp, jurnalist retindegi avtorlyq baghdarlamam  «Sheteldegi qazaq balalary» degen ataumen «Qazaqstan» ÚTA shyqqanyna ózderiniz de kuә boldynyzdar. Qazaqstan ýshin jabyq, qúpiya taqyrypty ashyp, qazaq halqy ýshin sheteldikter asyrap alghan qazaq balalarynyng beymәlim taghdyry turaly arnayy jobany qoldaghan, tek bir emes, birneshe elden seriyalyq reportaj jasaudy úsynghan «Qazaqstan» RTRK AQ Basqarma Tórayymy Múhamedjanova Núrjan Jalauqyzy ekenin aiyryqsha atap ótkim keledi. Osy kezge deyin Núrjan Jalauqyzynyng tikeley qoldap, jol kórsetip otyruy men ýshin óte manyzdy. Últtyq arna diyrektory retinde aqyl-kenesin ayamay, qoldap jýrgen  Iliyas Basharúly Ysqaqovtyng da enbegi zor. «Sheteldegi qazaq balalary» baghdarlamasyn shygharugha aqparattyq qoldau kórsetken  QR Syrtqy ister ministri Erlan Ydyrysov bastaghan qúzyrly mekemedegi barlyq qyzmetkerlerge, shet elderdegi Qazaqstan Respublikasynyn  Elshilikterine, konsuldargha, AQSh-taghy halyqaralyq bala asyrap alu isteri jónindegi sarapshy Aynúr Kóketavevagha alghysym sheksiz. Halyqqa oy salghan «Sheteldegi qazaq balalary» jobasy osynday azamattardyng arqasynda jaryq kórdi.          

- Qansha memleketti araladynyz? Qansha qazaq balasymen sóilestiniz?

- Qansha memleketti aralaghanymdy jogharyda aityp óttim. Al, qazaq balalaryna kelsek Europada 40-qa juyq, al AQSh pen Kanadada 30-gha juyq balamen kezdestim.

- Sapar barysynda ózinizge erekshe әser etken oqighalardy aita ketseniz?

- Men is-sapar barysynda  súhbat alghan, kezdesken әr balanyng esimin jatqa bilemin. Búl maqtanu emes, men olardy shynymen jaqsy kórip kettim. Olar jayynda oilap jýremin, qylyqtary, sózderi esimnen ketpeydi. Olar mening jaqyn bauyrlarym siyaqty. Italiyada Esimjan degen kip-kishkentay balanyng beynesi, tompandap jýgirgeni әli kýnge kóz aldymda túr. Italiyandyq azamattar onyng tuylghanda qoyylghan esimin ózgertpepti. Anasynyng Esimjannyng esimin  erekshe erkeletip aitady-Esimdjaaan dep. Sol balany saghynamyn. Amerikadaghy Ermekting «mening anam nege  shyn meken-jayyn qaldyrmaghan, men taba almasyn dep oilady ma?»,-degen súraghy әli kýnge sanamda janghyryp túr. Mening oghan jauap bere almadym, soghan kýiingenim de esimde. «Sheteldegi qazaq balalary» jobasynyng 2-kezeni boyynsha AQSh-ta jýrgende qanshama qazaq balasyn kórip, mening osylardyng ómirine aralasugha, olar jayly qanday da bir mәlimetti elge jaygha qanday haqym bar degen de oilar mazalaghan. Niu-Yorkte súhbat alyp jatqan kezde, ayaq astynan ózinen ózi jylap qoya bergen Jannanyng dauysy qúlaghymnan ketpeydi. Al, Ispaniyada Marlen degen qap-qara, aqyldy qazaq balasynyng taghdyry kýiindiredi. Germaniyada «óskende qazaq tilin ýirenip, Qazaqstan futbol komandasynyng qúramynda oinaymyn»,- degen Daniyardyng sózi kópke oy saldy dep oilaymyn. Frankfurtte biz aparghan Abaydyng ólenderi jazylghan ýn-taspany qoyghanda ýnsiz, úzaq uaqyt boyy qúlaghyn týrip, múnayyp tyndaghan Erboldyng beynesi sanamda әli jarqyrap túr. Qazaqsha týsinbese de, tyndap otyrdy. Al, Úlybritaniyadaghy Serikting men Qúdaygha senbeymin, mening dinim-gumanizm degen sózderi esengiretkeni esimde. Biyl kәmelettik jasqa tolatyn, sonymen birge Qazaqstan azamattyghynan mәngilikke aiyrylatyn Vashingtonda túratyn Temirlannyng  «men óz últyma adal bolyp qalghym keledi» degen sózi de esimde. Qazaq balalarynyng qasiyetterin aityp tauysa almaymyn...

- Balalar Qazaqstandy saghyna ma, әlde bilmey me?

- Olar Qazaqstan tughan Otandary ekenin jaqsy biledi. Qay qaladan, qay balalar ýiinen asyrap alynghandaryn da jaqsy biledi. Tughan jerdi kelip, kórudi ansaydy. Búl jaydan jay aityla salghan sóz emes. Olar shynymen shetke ketirse de óz elin jaqsy kóredi.

- Baghdarlama shyqqan son, tastap ketken әke-sheshesi habarlasqan jaghday boldy ma?

- Osy uaqytqa deyin  bir oqigha boldy. Sheteldikter asyrap alghan balalardyng birining tuystarymyz dep habarlasty. Búl jaghy naqtylanuda. Búl jóninde «Sheteldegi qazaq balalary» jobasynyng aldaghy kórsetilimderining birinen kóre alasyzdar dep oilaymyn. 

- Sheteldikterding qazaq balalaryn asyrap aluy dúrys dep esepteysiz be?

- Eshbir bala jetim óspeui tiyis, tolyqqandy otbasynda, ózin jaqsy kóretin adamdardyng ortasynda tәrbiyelenui kerek. Ata-anasy kerek etpey tastap ketken býldirshinderding kózindegi otty kórgende, olardyng baqytty balalyq shaqtaryna kuә bolghanda mýmkin búl dúrys shyghar, meyli qay últtyng ókili bolsyn, jaqsy adamdar bolsa boldy dep oilaysyn. Alayda olardyng qazaq degen halyqqa jat bolyp er jetip, boy jetip kele jatqandaryn kórgende ishing uday ashidy. Eger Qazaqstanda  jetim bala bolmaghanda biz halyqaralyq bala asyrau istine aralaspas ta edik. Bizge  sheteldikter kóz salmas ta edi. Ketken balalar ketti, endi olardy qaytara almaymyz, biraq biz olarmen aradaghy baylanysty ýzbeuimiz kerek. Al, ketetin balalar әli kóp. Eger qogham bolyp búl mәselege at salyspasa әli talay qazaqtyng túqymy shetke kete beredi. Al, men qarsymyn, bala bermeu kerek degen tek jalghan sózder. Naqty is atqaru qajet. Elimizde túratyn әr otbasy balalar ýiinen bir baladan asyrap alsa, úrpaghymyz ózimizde qalyp, ata-babadan amanat bolghan jerge iyelik eter me edi?!. Biraq әleumettikfaktorlardyng әserinen de bala alghysy keletin otbasylar búghan qol jetkize almaydy. Al, bir emes birneshe balany qatarynan alghan keybir azamatardyng oiy sauapty iste emes, materialdyq jaqqa kóp ketip qalghan syndy. Jetim balany bauyryna basqan adam odan qanday da bir payda kýtpeui qajet. Topyrlatyp  balany alyp, jaghdayymyz joq, birde bireui kómektespeydi degen úyat nәrse. Patronattyq jýie, basqasy  jóndi jolgha qoyylmay, taza niyetpen bala alghysy keletin adamdargha qoldau kórsetilmey shetke bala ketkeni ketken dep oilay beriniz. Búghan qazir eshkim de bas auyrtqysy kelmeytin siyaqty. Jat elden pana tapqan segiz mynnan astam baladan qanshama úrpaq órbiytin edi?!.  Keng baytaq jerimizben maqtanamyz, al ol jerge adam qonystanbasa onyng nesi maqtanysh?!.  Sheteldikterge bala berudi toqtatu kerek degen mәseleni kótermes búryn, ishtegi jaghdaydy jýielep, retteu kerek.     

- Jetim baldardy shet elge taratpay, ózimizge qaldyrugha bolmay ma? Álde ýkimetting qarjysy az ba?

- Balalar ýiinde barlyq jaghday jasalghan qazirgi kýni. Ýkimet jetim balalardy asyray almaytyndyqtan shetke berip jatqan joq. Bizding әlem aldynda oryndaugha tiyisti halyqaralyq talaptar bar, odan endigi jerde bas tartu mýmkin emes. GAAGA konvensiyasy әr balanyng ata-anasy boluy kerek degen prinsipti kózdeydi, biraq negizgi basymdyq elding ishindegi bala asyrau isine berilse de búl  dúrys oryndalmay otyrghan tәrizdi. Balalar ýiine baryp jetim býldirshinderding janaryna ýnilinizshi. Ol janarda «mening ata-anam bolsa ghoy» degen  múng túnyp túr. Olar tek ózderine ghana arnalghan meyirimdi, ózderine ghana baghyttalghan mahabbatty ansaydy.

- Bizding birqatar telearnalar, jekelegen jurnalister shet elderdegi qazaqtar, shet eldegi balalar, shet eldegi elshiler, t.s.s. shet eldermen baylanysy bar habarlar oilap tauyp, jýrgizuge qúmar. Onyng ar jaghynda budjetting qarjysyna shet elderdi tegin aralau, "komandirovochnyidan" týsetin tiyn-teben siyaqty oilar jatqany da jasyryn emes. Osy shettegilerdi jarylqamay-aq, ótirik solardyng qamyn oilaghansymay, myna ishtegi, qalada baspanasyz, balabaqshasyz tentirep jýrgen, nemese ana auylda suy joq dәrethanalargha baryp jýrgen auyldardaghy qazaq balasy turaly nege aitpaysyndar odan da. Al, shettegilerdi týsirip keldin, kórip keldin, әrә qaray ne? Sol elge qarsy soghys ashamyz ba, әlde sanksiya qoldanamyz ba? Balany bersek, ózimiz berdik qoy, endi ony nege izdep jýrmiz?! Búl jerde populizm turaly ghana aitugha bolady, basqa eshtene emes! Aldymen ishki mәselelerdi jetistirip alu kerek, sosyn syrtqa qydyrystaugha bolady, «bóten aqshagha».

- Sizge Alla jar bolsyn! Basqa aitarym joq!

- Janar hanym, siz bilesiz be, joq pa, osy shetelge bala satu problemasyn eng alghashqylardyng biri bolyp drama tilinde sóiletken qalamger-dramaturg Joltay Júmat. Onyng "Tiri jan" degen piesasy osy taqyrypty qauzaghan. Búl shygharma 2004 jyly respublikalyq jabyq bәigede jýlde aldy. Eger qatelespesem, osy piesany Týrkistan teatry sahnalady dep estigem, әnebir jyldary. Osynday óte manyzdy taqyrypty qozghaghan dýnie nege eleusiz jatyr? Nege respublikalyq dramteatr sahnalaghysy kelmeydi? Sizden súraytynym-osy piesagha qozghau salsanyz! Avtory bar ghoy, tiri ghoy. Gýljan.

- Gýljan keshiriniz, shynymdy aitayyn men bilmeydi ekenmin. Eger sizde búghan qatysty tolyq maghlúmat bolsa menimen bólisuinizdi súraymyn. Mening elektrondy poshtama joldauynyzgha bolady. baisemis@mail.ru

- Ras, auyr taqyryp. Keyingi habarlardyng birinde býldirshindey bir qazaq qyzy solqyldap túryp jylady. Bayghús bala! Obalyng kimge?

- Onyng esimi Janna. Onyng jylaghany júmbaq bolyp qaldy...

- 1) Keshe ghana bir aqparat oqydym. "Bir ghana Aqmola oblysynan shetel asyryp alghan 400-den astam balanyng taghdyry belgisiz eken". Masqara! Olardy kim berdi? Kim qol qoydy?

- Búl iste týitkildi mәseleler, kýmәndi jayttar óte kóp...  Qazirgi uaqytta sol balalardyng ómirine jauapty qúzyrly mekeme  kinәni ózderine juytpay otyr. Ol kezde Respublikada aiqyn jýie, shetelge ketken balalardyng ómirin baqylaytyn qúzyr bizde bolghan joq degen pikirdi algha tartady. Iya, biz bilmeytin jaghdaylar óte kóp. Mýmkin biz ony bilmey de ótetin shygharmyz...

- 2) Sening habarlarynda sheteldegi qazaq balalary biz sekta-pekta dep jýrgen dinge engenin bayqap jýrmiz. Shynyndy aitshy, endi olar qazaq pa? Qazaqty qazaqtyqtan shygharghandar, bezdirgender kimder?

- Qazaqty qazaqtyqtan shygharghan, bezindirgen  qazaqtyng ózi...  Sheteldikter asyrap alghan qazaq balghyndary sol ata-anasynyng senimen ótken. Keybirin elge kele salyp shoqyndyrghan. Qazaq balalarynyng arasynda katolik te, ateist te, buddist te, mormon da, provoslav ta basqasy da bar. Búghan kinәlini syrttan izdeuding qajeti joq dep oilaymyn.

- Janar qaryndasym, "Sheteldegi qazaq balalary" - óte sәtti joba. Shynyndy aitshy, taghdyrdyng jazuymen shetel asyp ketken qarakóz balapandarymyzdy asyrap alghandardan qyzghanghan kezing boldy ma? Olardyng arasynda qanshama daryn iyeleri bar ghoy! Átten, ne kerek...

- Áriyne, qyzghanghan kezder boldy... biraq amal neshik?! Olardyng arasynan bolashaqta myqty túlghalar shyghatynyna senimim mol. Osyny oilaghanda Qazaqstan qanshama bilikti mamanynan, adam resursynan aiyrylghanyna ókinesin... Sheteldikter asyrap alghan qazaq balalary shetinen alghyr, aqyldy, zerek, tanym-týsinikteri óte joghary dengeyde. Eresektershe oy qorytady, pikir bildiredi. Shetel azamatary da qazaqtyng tekti, qany taza halyq ekenin jaqsy biledi. Búl olardyng qazaq jerinen bala asyrap alugha qúmartuyna yqpal etetin birden bir faktor!

- Janardyng osy telehabarynyng birinde shetel asyp ketken qazaqtyng bir býldirshini Qazaqstannyng kók tuyn jamylyp jatqanyn kórsetti. Kózime jas keldi. "Balam deytin eli bolmasa, elim deytin bala qaydan shyghady" dep edi Ahmet Baytúrsynov atamyz. Al myna júdyryqtay balanyng jýregining ýlkenin qaranyz! Eli shetel asyryp jiberse de, elining Tuyn emirene iyiskelep jatyr ainalayyn-ay!

- IYә, ol balghynnyng esimi - Ruslan. Beligiyada túrady. Oiyna әli eshnәrse kirip te shyqpaydy. Kishkentay bolghandyqtan ózin tәrbiyelep jatqan beligiyalyq erli-zayyptyny әke-sheshesi retinde qabyldaydy. Bir júbanatynym, sol Ruslandy asyrap alghan otbasy balagha sonsha meyirlenip, sýisinip otyr. Óz balalary retinde qaldyrsa da, es toqtatqanda onyng qazaq túqymy ekenin aitatyndaryn jetkizdi maghan. Biraq biz olardy endi qaytara almaymyz. Olar endi qayyrylmaydy...

- Qazaq óz jerinde, óz elinde jýrgende onyng qadirin sezine almaytyny nelikten. Shettegi qazaq bitkenning Qazaqstan, Atameken degende shyghargha jany bólek, tipti óz tughanynan, elinen jylulyq, qamqorlyq kórmey, ózgenin, jattyng qúshaghynan pana, meyirim tapqan beykýnә sәbiylerding tughan jerge degen sheksiz mahabbatyn nemen týsindiresiz?

- Mýmkin qan tartady degen qazaqqa ghana tәn qasiyet shyghar. Olar ózderine de beymәlim bir týisik arqyly bizge tartyla týsedi, erkeleydi. Bizdi jaqyn tartady. Adamnyng óz tamyryn izdeui zandylyq. Ol balghyndar mindetti týrde keyin Otandaryna keledi. Keybiri tipti Qazaqstanda ýiim bolsa dep armandaydy. Shveysariyada tanysqan Tólegen degen qazaq balasy «óskende elime kelip, jylqylar ústasam, ferma ashsam» degen tilegin aityp qaldy. Onyng sheteldik ata-anasy osydan ýsh-tórt jyl búryn Qazaqstangha, ózi tәrbiyelengen Astanadaghy balalar ýiine әkelip, kórsetip qaytqan. Tólegenning boyyndaghy qazaqy qasiyet, últqa degen sýiispenshilik túnyp túr. Búl pafos emes. Aqiqat. 

- Janar, aqparattyq maydanda biz soltýstik kórshimizden útylyp túrmyz, telehabarlardyng kópshiligi mәnsiz, auyz túshymdysy joq. Qashan osy qazaq elining atyna say aqparattyq sayasatqa ie bolamyz?

- Oghan uaqyt tóreshi dep oilaymyn. Qazaq televiziyasy  bir orynda túrghan joq, qaryshtap damyp keledi. Óz mamandyghyn sýietin, óz kәsibine shyndap berilgen qazaq jurnalisteri, bilikti basshylar barda әli talay belesti baghyndyramyz dep senemin.

- Janar ainalayyn, memleket qarajatyna týsirilgen baghdarlama bolghan song osylay manyzdy bolsa ókpe joq, keybir baghdarlamalar týkke alghysyz. Esil ekrandaghy altyn uaqyt dep kýiip ketesin. Jaugershilik zamanda da balalaryn jau qolynda qaldyrmaghan qazaq beybit zamanda óz qolymen jetektetip jiberip otyr, analar bolyp osy shet elge bala beruge qarsy bir aksiya úiymdastyru kerek shyghar.

- Áriyne, búl jayynda Elbasy da aityp edi, beybit zamanda bizding elde jetimder bolghany ókinishti dep... Meninshe biz búrynghy ata-babamyzdan jalghasyp, songhy kezde óshirip alghan ruhany qúndylyqtarymyzben qayta qauyshsaq, qaytan jandandyrsaq, últtyq tәrbiyege mәn berip, meyirimdi bola týssek jetim balalar da azayyp, balalar ýii degen týsinik te joghalady dep oilaymyn. Bizding qogham óz balalarymyzdy asyrap alugha talpynsa, al memleket soghan jaghday jasap, qoldau kórsetse shirkin ai... El ishindegi bala asyraugha qatysty prosedura jenildetilse dúrys bolar edi. Óitkeni osy jobadan keyin bir jetim balagha pana bolghysy kelgen adamdar qatary kóbeyip otyr, olar  habarlasyp aqyl-kenes te súrap jatady.

(jalghasy bar)

Abai.kz  

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6057
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7770