Seysenbi, 20 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109623. Jazylghandar — 105030. Qaytys bolghandar — 1768
Janalyqtar 1724 0 pikir 12 Nauryz, 2014 saghat 08:07

Túrsyn Júrtbay. «Úranym – Alash!..». QYZYLÓNESh TALQY

JETINIShI TARAU: QYZYLÓNESh TALQY

Jeke basyma ayausyz zorlyq kórsetip otyr»)

1.

Sharyqtau men shalyqtau dengeyine jetken «qyzylkenirdek» nauqannyng barysynda Múhtar Áuezovting ghylymiy-shygharmashylyq enbekterining bәri de әshkerelenip, ruhany túrghydan jalanashtanyp kele jatty. Jazushylardyng jinalysynda ghylymiy-zertteuden bas tartuynyng da ózindik sebebi de bar edi. Onyng basty sebebi, 1953 jyldyng qantar-aqpan ailarynda «adam keypindegi terrorist-doktorlardyn», «aq halatty ajal iyelerinin» ekinshi tolqyny Lefortovo týrmesine auystyrylyp jatty. Olardan ýkim shygharu ýshin qylmystaryn moyyndaudy talap etti. Onyng jay-japsaryn, tyndymdanyp bara jatqanyn barlyghy da Levitannyng dauysy arqyly radiodan estip, baspasózden oqyp otyrdy.

JETINIShI TARAU: QYZYLÓNESh TALQY

Jeke basyma ayausyz zorlyq kórsetip otyr»)

1.

Sharyqtau men shalyqtau dengeyine jetken «qyzylkenirdek» nauqannyng barysynda Múhtar Áuezovting ghylymiy-shygharmashylyq enbekterining bәri de әshkerelenip, ruhany túrghydan jalanashtanyp kele jatty. Jazushylardyng jinalysynda ghylymiy-zertteuden bas tartuynyng da ózindik sebebi de bar edi. Onyng basty sebebi, 1953 jyldyng qantar-aqpan ailarynda «adam keypindegi terrorist-doktorlardyn», «aq halatty ajal iyelerinin» ekinshi tolqyny Lefortovo týrmesine auystyrylyp jatty. Olardan ýkim shygharu ýshin qylmystaryn moyyndaudy talap etti. Onyng jay-japsaryn, tyndymdanyp bara jatqanyn barlyghy da Levitannyng dauysy arqyly radiodan estip, baspasózden oqyp otyrdy.

Demek, ghylymnyng da, ghalymnyng da basyna qaterli kýn tuyp kele jatqany anyq boldy. Múny sayasattyng yghyna yqtap taqystanghan, «qúiryghy buryldanghan» (S.Múqanovtyng teneui) Múhtar Áuezov tez anghardy. Qaryshty qarqynmen jýrgizilgen «Dәrigerler isinin» ekpinine oraylastyrylghan oqighalardyng eng eleulisi jәne M.Áuezovting jeke basyna tútqyndalu qaupin tudyrghan jinalys – qazaq eposy men folikloryna qatysty dikussiya edi. Búghan Qazaqstan K(b)P Ortalyq komiyteti jәne onyng iydeologiya jónindegi jana hatshysy M.Sujikov pen bólim mengerushisi N.Jandildin bir jyl ýsh ay dayyndaldy. Kenesary qozghalysyn qoldaghany ýshin Qanysh Sәtbaevpen qatarlas orynynan alynghan Iliyas Omarov endi olargha qol ýshin bere almaytyn. Sóitip, epostyq, foliklorlyq múradan aiyrylu qaupi qazaq halqynyng da basyna tóndi. «Manasqa» baylanysty býkilodaqtyq dikussiyanyng barysynda «partiya men kenes ókimetining qanday әdil pikirdi talap etip», ózderin «arandatushy serkenin» orynyna paydalanghysy kelgen pighylyn sezgen M.Áuezov pen S.Múqanov ózderining 1952 jyly qantar aiynda bergen uәdelerinen aiynyp:

«Bayandamagha kerekti materialdarmen tanysqanymyzda qazaq әdebiyetining tarihyn zertteu jóninde kóp qateni ózimiz jibergen ekenbiz, sol ýshin bizder qatty syngha alynuymyz kerek. Sondyqtan, onday syndy bayandamamyzda ózimiz jetkizip aita almauymyz mýmkin. Biz jaryssózge shyghyp pikir aitayyq»,– dep (M.Ghabdulliyn) ekeui de bas tartty.

Búl – týsinikteri tistesken qos túlghanyng ortaq pikirge kelgen siyrek úigharymdarynyng biri. Olar jazushylyq týisikpen sezine otyryp, halyq aldynda, ghylymnyng aldynda, tarih aldynda arandap qaludan saqtandy. Al qazaq ziyalylary men qara halqy qyrghyzdar siyaqty teatrdyng ishindegiler «taykemaylap», syrttaghylar teatrdy atpen qorshap alyp, «Manastap!» atoy salyp, epostyng tileuin tilep, qoldaytynday bereke-birlikke ie emes bolatyn. On ay boyy óz sheshimderin ishte saqtap kelgenine qaraghanda, ekeui de dikussiyany siyrqúimyshaqtatyp jiberudi de oilauy mýmkin. Sóitip, búl mindet 14-qazan kýni týnde Abay atyndaghy pedagogikalyq instituttyng rektory Mәlik Ghabdullinge jýkteledi. M.Sujikov M.Ghabdullinge:

«Uaqyt jaghy tyghyz. Ózinizge mәlim, әdebiyet mәselesine arnalghan respublikalyq aitys aldaghy noyabri aiynda ótkiziluge tiyis edi. Al bayandamashylardyng janadan belgilenuine baylanysty aitystyng merzimi ýsh aigha keshiktirilsin dep otyrmyz... Aytysty ótkizu merzimin endi keshiktiruge bolmaydy, qaytse de ony ótkizuimiz kerek... Jәne esinizde bolsyn, búl bayandamany Ortalyq komiytetting Sizge bergen arnauly tapsyrmasy dep týsininiz»,– dep (M.Ghabdulliyn) sózin nyghyzdaydy.

Ámir qatty, jan tәtti. Osy bayandamany dayyndau ýshin Ortalyq komiytet M.Ghabdullindi uaqytsha júmystan bosatyp, uaqytsha púrsat beripti. Ol esh qarsylyqsyz:

«Kópshilik solay dep úigharsa, men qarsy bolmayyn»,– dep moyynsa bola ketipti.

Sóitip, Kenes Odaghy Batyrynyng qan maydanda basylmaghan mysy – Ortalyq komiytetting hatshysy men ýgit-nasihat bólimining aldynda basylyp qalypty. Al múnday qastanshyqpaghyr bopsadan batyr ghalymnyng bas tarta alatynday mýmkindigi bar ma edi? Qisyn túrghysynan alghan mýmkin jaghday, al partiyalyq túrghydan mýmkin emes edi. Múny ústazy M.Ghabdullinning biz paydalanyp otyrghan «Kirbini ketpes kónilden» atty esteligin «Júldyz» jurnalynyng 1985 jylghy №8 sanynda jariyalaghan ghalym S.Negimovtin:

«Sýiikti oilarynan, tandaghan jolynan, berik týzu kózqarasynan aiyrghan, qanatynan qayyrghan kenestik sayqal sayasat qoy!»,– degen pikirimen ghana týsindiruge, aqtaugha bolady.

Bayandamagha dayyndalu barysynda M.Ghabdullin ústazymen birneshe ret kezdesip, kenes alady. Sonda M.Áuezovting ózin de synaugha tura keletinin aitqanda, ol:

«– Aldyn-ala bir nәrseden saqtandyrghym keledi. Batyrlar jyryn zertteude kóbimizding jibergen qate-kemshiligimiz bar, olardy әdil syna. Syn aitamyn dep synarjaq ketpe, synyng ótkir de dәleldi bolsyn. Dәlelsiz dau aitpa. Batyrlar jyryn zertteude qate jibergen adamdardy joldastyq kónilmen syna, «úr da jyqqa» barma. Biz ózimiz bayqamaghan qatemizdi týsinip, týzeytin bolayyq. Qúr aighaymen ghylym jasalmaydy... Syndy ótkir etemin dep kóringenge jarmasu kerek emes. Qatemizdi ait, ony dәlelinmen, faktinmen kórset. Biraq adamnyng qara basyna tiyisip, týrli ataq taghudan saq bol... Batyrlar jyry jóninde Áuezovting jazghandarynyng bәri de dúrys dep, ne bәri jaman dep aitugha bolmas. Ol da adam. Onyng da qate-kemshiligi bar. Mәsele, solardy әdil synap, dúrys kórsetu ghoy. Eger dúrys synasan, renjimeymin, qúp alamyn. Al qara dýrsinmen ketsen, onyna dau aitamyn»,– degen uәj bildiripti.

Al osy ótinishti orynday alatynday, «adamnyng qara basyna tiyispey, týrli ataq taqpaytynday» erik, jiger kerek edi. Onday tandau M.Ghabdullinge berilgen joq. Sonymen, Ghylym Akademiyasynda ótken 1953 jylghy aqpandaghy qysqy sessiyanyng mәjilisi men 2-kókek kýngi Jazushylar Odaghy tóralqasynda jәne Til jәne әdebiyet institutynda ótken bayandamany talqylau, eng sonynda 1953 12-kókek kýngi diskussiyanyng bet alysy Múhtar Áuezovti týnildirip tyndy. Ol endi «Mening qatelerim jayynda» atty maqalasyn qaytadan óndep jazyp, ony baspasózde jariyalaugha úmtyldy, dәrmen izdep SSSR Jazushylar Odaghyna joldady.

Epos pen foliklor turaly diskusiyanyng negizgi maqsaty men mindeti – bas bayandamashy Mәlik Ghabdullinning tórt jarym saghattyq sózindegi myna shaghyn ýzindiden anyq bayqalady:

M.Ghabdulliyn: «Osyghan qaramastan qazaq eposynyng tarihy marksizm-leninizm ústanymy túrghysynan әli tolyq zerttelgen joq. Jogharyda aityp ótkenimizdey, qazaq eposynyng tarihyn zertteu barysynda jekelegen zertteushilerding tarapynan óreskel sayasy qatelikter men búrmalaushylyqtar jiberildi. Epostargha, tarihiy-әleumettik tartysty beyneleudegi qoghamdyq sananyng jemisi retinde markstik-lenindik túrghydan jan-jaqty taldau jasalmady, onyng iydeyalyq-taptyq mәni ashylmady. Qazaq eposynyng tarihy mәselelerining teris, markstik ilimge qarsy baghytta zertteluine belgili bir dәrejede M.Áuezov, Á.Marghúlan, S.Múqanov, B.Kenjebaev, M.Ghabdullin jәne basqalar kinәli. Aty atalghan zertteushilerding keybireuleri osy kýnge deyin ózderining qatelikterin ashyq moyyndamay keledi, óz minderin qatang syngha alghan joq jәne partiyanyng iydeologiya mәseleleri jónindegi sheshimderinen tiyisti qorytyndy shygharmay keledi. Atalghan әdebiyettanushylardyng qatelikteri – olardyn ózderining ghylymiy-zertteu júmystarynda markstik-lenindik metodologiyany qoldana almaghandyghynda, ótkenning epostyq múralaryna әrbir últtyq mәdeniyette eki mәdeniyetting bolatyndyghy turaly lenindik-stalindik ilim túrghysynan kele almaghandyghynda, qazaq eposynyng tarihy mәselesin zertteude burjuaziyalyq-últshyl búrmalaushylargha qarsy ayausyz kýres jýrgizbeuinde, al keybir jaghdaylarda solardyng ózderining burjuaziyalyq-últshyl kózqarastyng shyrmauynda qalyp qongynda, tipti, ózderining enbekterinde ony nasihattauynda.

Qazaq eposyn zertteu júmysy bastalghan kezde, yaghni, kenes ókimetining alghashqy jyldarynda, burjuaziyalyq últshyl-alashordashylar múny ózderining kenes ókimetine qarsy kontrrevolusiyalyq mýddelerin jýzege asyru ýshin paydalandy. Olar «Edige», «Oraq – Mamay», «Shora» siyaqty taghy da basqa feodaldyq – handyqty uaghyzdaytyn epikalyq tuyndylardy barynsha keninen nasihattap, halyq arasyna taratty, onyng esesine naghyz halyqtyq tuyndylar turaly júmghan auyzdaryn ashpady. Feodaldyq – handyq epostardy ótkendi әspettep kórsetuge paydalana otyryp, ol kezdi «altyn zaman» dep atady, sóitip, taptyq kýresti joqqa shygharyp, olar qalyng búqaragha qarsy burjuaziyalyq-últshyl iydeyalogiyasyn sinirdi. Bizding partiyamyz burjuaziyashyl últshyldar men alashordashylardy jәne olardyng kontrrevolusiyalyq iydeyalogiyasynyng tas-talqanyn shyghardy. Alayda olardyng sarqynshaqtary keybir әdebiyetshilerding enbekterinde әli de saqtalyp keledi».

Álgi aitylghan «saqtandyrugha», «adamnyng qara basyna tiyispey, týrli ataq taqpau» turaly ótinishke osylay jauap beruge mәjbýr bolghan.

Múny M.Ghabdulliyn:

«Kelesi bir kýni Qazaq SSR Ghylym akademiyasynyng viyse-preziydenti Nyghymet Sauranbaev shaqyryp aldy: Bayandamanyzdy oqyp shyqtym. Mәseleni kóteruiniz, negizinen alghanda dúrys. Biraq synynyz әli de bolsa әlsiz eken... Bayandamashy bolsanyz, bizding pikirimizben eseptesuiniz kerek. Siz búl bayandamany óz atynyzdan jasamaysyz, instituttyng atynan jasaysyz... Mine, óziniz qaranyz, Mynau sizding bayandamanyz. Jogharydaghy joldastar da oqyp, ózderining zamechaniyesin jasapty. Qarap tanysynyz, – (dedi). Sol arada men bayandamamnyng «jogharghy joldastar oqydy» degen danasyn qaray bastadym. 120 bettik bayandamamnyng tek tórt jerinde ghana qyzyl, kók qaryndashpen jazylghan «usiliti», «usiliti» («kýsheyt», «kýsheyt») degen sózder bar eken. Basqa betterinde eshqanday tanba joq. Managhy «usilititer» Múqang jóninde aitylghan betterge jazylypty. Búdan әri qaray Sauranbaevpen «týsinisip» jatudy artyq kórdim de ... shyghyp kettim... Bayandamamdy qayta qarastyryp, aldyn-ala bolghan talqylaularda aitylghan pikirlerding keybireulerin eske aldym»,– dep týsindirdi.

Búl – M.Áuezovting ruhany tamyryn tolyq jalanashtap, ony bir-birlep otap, qúlatudyng amaly edi. Ár sózi, sóilem oramy, oidy jýieleui, qatynqy, basynqy tústary yqtiyatty týrde talqylanyp, qyrnalyp, qosylypty. Sonymen...

M.Ghabdulliyn: «1953 jylghy apreli aiynyng on ekisi. Ýkimet ýiining ýlken zalynda (búl ýy keyinnen Qazaq uniyversiytetine berilgen) qazaq eposynyng mәselelerine arnalghan respublikalyq aitys (diskussiya) ashyldy. Zalda lyq tolghan halyq. Múnyng ishinde: Moskva men Leningradtan, Tashkent pen Frunzeden, oblystardan, taghy da basqa jerlerden kelgen ghalymdar, qonaqtar, respublikanyng basshy adamdary, әdebiyetshiler, studentter, t.b. bar. Aytysty Qazaq SSR Ghylym akademiyasynyng preziydenti D.A.Qonaev joldas qysqasha sóz sóilep ashty».

Tura osynda kórsetilgen ózi bayandama jasaghan auditoriyada (ýlken zalda) ústazymyz M.Ghabdullin eki qolyn keudesine aiqastyryp qoyyp, anda-sanda auyzyn dәmdep alyp tura osy «aytys» turaly esteligin bizge úzaq-úzaq әngimelep berushi edi. Ayauly aghanyng sol bir asyl beynesin eske ala otyryp, tómendegi qújattardy qinala-qinala qaghazgha týsirgenimizdi jasyra almaymyz. Bizge tanys ashy shyndyq. Biraq aitpasqa amal joq.

Sonymen, osy talqylaudaghy jәne sonyng ishinde tura M.Ghabdullin taqqan aiyptargha da jauap beretin jogharyda keltirilgen «Mening qatelerim» dep atalatyn týsiniktemesining eposqa qatysty tústarynan oraylastyra ýzindi úsynamyz. Ádettegidey, partiyany madaqtay kelip, qateligin moyyndaudan bastaydy.:

M.Áuezov: «Búl jolghy sózde jeke zertteulerimdegi qatelikterdi naqtylap terip aitugha mýmkinshilik bolmaghandyqtan, sol bir top júmysymnyng týgelinde bayqalatyn jalpy negizgi ortaq jaydy airyqsha atap ótpekpin. Ol aitpaghym: әdebiyettanu ghylymyna men markstik-lenindik metodologiya jaghynan tolyq qúraldanbay kelip aralastym. Shamasy otyz jyldan artyq uaqyt boyynda óte kóp maqalalardy, pikirlerdi, zertteulerdi óz ómirimning әr kezinde jaza jýrgemin. Búryn baspa jýzinde aitylmaghan keybir jaylardy eng alghash ret mәsele etip kóterip jazghandarym da bar. Qazir aiqyn bayqaghanym boyynsha, 1932 jylgha deyin oryn alghan mendegi burjuaziyalyq-últshyldyq iydeyalar men shygharmashylyq iydeyalarymdy kinalap, odan bas tartsam da, biraq bertinge deyin, kóp uaqytqa sheyin kenes ghylymynyng sara jolyn aiqyn mengere almadym. 1948-1950 jyldargha deyin kenestik joghary oqu oryndarynyng әdebiyet bólimderine arnalghan oqu programmasy, oqu kitaby, oqu qúraly bop kelgen, ózderining qateligi, iydeyalyq-metodologiyalyq teristigi mol shygharmalardy – kenes ghylymynyng tabysy eken dep sanap jýrdim. Osylardyng ishinde jalghan ghylymdyq, kosmopolittik Veselovskiy jýiesi, N.Ya.Marrdyng jalghan ghylymy jәne burjuazdyq-obektivtik birynghay aghym jýiesi de boldy. Osy songhy jýie – 1938 jylgha deyin Qazaqstanda erekshe oryn alghan reaksiyalyq-burjuaziyalyq jýiening ornyna 1939 jyly keldi. Janaghy atalghan, 1938 jylgha sheyin dәuirlegen teris jýie boyynsha qazaqtaghy barlyq auyzsha әdebiyet eskertkishteri «biyler dәuirining әdebiyeti» dep ataldy.

Osy jýiege qarsy 1939 jyldan bastap, barlyq auyzsha әdebiyet ýlgilerin týgelimen halyqtiki deytin jýie oryn tepti. «Batyrlar jyry» atty jinaq 1939 jyly osynday baghytpen shyqty. Osy túrghydan orta mektepterding oqu qúraldary jәne aghartu oryndarynyng әdebiyet programmalary, metodikalyq qúraldary jazylyp, basylyp, keninen tarap jatty. 1940 jyly «Dala jyrlary» degen qazaq antologiyasynyng epos bólimine arnalghan kirispe sózdi men de osy túrghydan jazdym».

Amalsyzdan jasalghan bayandamada bizding ústazymyz ózining ústazynyng býiirinen bylay qadalypty (búdan әri qaray biz ózge taqyrypqa soqpay, tek M.Áuezovting ghalymdyghy men «Han Kenege» qatysty túsyn ghana nazargha úsynamyz):

M.Ghabdullin (jalghasy): «Professor M.Áuezov qazaq eposynyng tarihy mәselelerin zertteumen shiyrek ghasyrdan astam uaqyt boyy ainalysyp keledi. Qazaq eposynyng tarihy mәselesi jóninde ol kóptegen enbekter jazdy. M.Áuezov ózining qazaq eposy turaly enbekterinde orysqa qarsy reaksiyalyq-pantýrkistik jәne burjuaziyalyq-últshyl kózqarasty ashyq nasihattady, qazaq halqynyng patriarhaldyq ótken ómirin әspettedi. Mysaly, ol ózining «Qazaq әdebiyetining qazirgi dәuiri» atty maqalasynda epostar turaly aita kelip, ótip ketken feodaldyq – handyq dәuirdi madaqtap, «qazaq batyrlarynyng negizgi maqsaty últshyl (byti nasionalistam) bolu, sodan keyin dinshil adam bolu» dep sendirdi. Sóitip, M.Áuezov qazaq jastaryn batyrlardan ýlgi ala otyryp, últshyl (byti nasionalistam) bolugha shaqyrdy»,– dep jazghyrdy.

Batyrlyq ruhsyz, әsireleusiz epos bola ma? Olar últ ýshin emes, el ýshin atoy saldy. Al «El» úghymynda tap pen últshyldyq, burjuaziyalyq iydeologiya, partiyalyq prinsip bola ma? Áuelde M.Áuezovting jetekshiligimen «Qobylandy batyr» jyrynan kandidattyq taqyryp alghan M.Ghabdullinge búl jaqsy tanys bolatyn.

M.Ghabdullin (jalghasy): «Qobylandy batyr» atty maqalasynda M.Áuezov feodaldyq aqyn Marabaydyng osy attas jyrynyng halyqqa qarsy jәne reaksiyashyl núsqasyn madaqtady. Sonymen qatar, burjuaziyashyl-últshyldardyng yrqymen ketip, tarihy shyndyqqa qayshy kelip, qazaq halqy qolyna qaru alyp Ivan Groznyigha qarsy kýresti jәne 1552 jyly odan Qazan qalasyn qorghady – dep sendirdi. «Halyq anyzynda,– dep jazdy M.Áuezov, – Qobylandy Qazan handyghynyng ózine qarsy soghyspaydy. Ol Qazan handyghyn talqandaghan, Qazan handyghyn baghyndyrghan kәpirlerge qarsy joryqqa shyghady... Egerde, Qobylandy Qazan qalasyn qorghau ýshin Ivan Groznyigha qarsy attandy desek, qatelespeymiz».

Shyndyghynda da, búl Qazan shahary qay Qazan? Ol әli tarihy túrghydan tiyanaqtalghan joq. Qobylandy emes, Ivan Groznyy Altyn ordanyng bir baytaghy Qazandy qangha batyrdy emes pe? Osydan keyin M.Ghabdullin M.Áuezovting eng osal túsynan ústaydy.

M.Ghabdullin (jalghasy): «1932 jyly M.Áuezov baspasóz betteri arqyly burjuaziyashyl últshyldarmen ózining baylanysyn ýzgenin mәlimdep edi. Oghan ózining «qylmysty ústanymyn» qayta qaraugha, ózining búrynghy burjuaziyashyl-últshyl qatelikterin jenuge mýmkindik berildi. Alayda, Qazaqstan Kompartiyasy OK iydeologiya mәseleleri jónindegi sheshimderinde jәne baspasózde birneshe ret atalyp kórsetilgenine qaramastan, M.Áuezov osy kýnge deyin uәdesin jýzege asyrmay otyr».

IYә, ótkendegi aiybyn betine salyq etip basu arqyly M.Ghabdullin birden ózining ústazyn, bir kezdegi ghylymy kenesshisin birden túqyrtyp aldy jәne ózining ekinshi ghylymy jetekshisi Q.Júmaliyevting baghytyn ústandy. Búl «ayyptaugha» qarsy M.Áuezov eshqanday qarsylyq kórsete almaytyn. Sondyqtan da ózining búl tústaghy «qatelikterin» qayyra moyyndaugha mәjbýr boldy.

M.Áuezov (Ashyq hattaghy jauaptan): «Osy aluandas, 1930-1940 jyldary ózim jazghan maqalalardy, kirispe sózderdi, resenziyalardy eske ala otyryp «Qazaq әdebiyeti tarihynyn» birinshi tomy atty enbekti dayyndaudaghy jauapkershiligimdi sezine otyryp, ony aiyryqsha syngha alamyn. Búl kitap – Qazaqstan Kommunistik Partiyasy Ortalyq komiytetining 1947 jylghy «Qazaqstan Ghylym akademiyasynyng Til jәne әdebiyet instituty júmysyndaghy óreskel sayasy qateler jóninde» degen qaulysynan son, 1948 jyly shyqqan edi. Biraq ózining songhy qalpynda da búl kóp kisi birigip jazghan enbekting birneshe taraulary men bólimderinde óreskel qateler jiberilgen qúnsyz kitap bop shyqty. Sol tomnyng avtorynyng biri jәne redaktory bolghandyqtan da, maghan búrynghy kóp qatelikterdi qayta qarap, tolyghynan týzep jazugha mýmkinshilik berilgen edi. Biraq men ózimning búrynghy maqalalarymdaghy jәne ózge de kóp avtorlardyng oqu qúraldaryndaghy, joghary oqu oryndarynyng programmalaryndaghy, zertteulerindegi, kirispe sózderindegi, jeke ocherkteri men monografiyalaryndaghy qatelikterdi markstik-lenindik metodologiya jolymen zerttep shyghu jaghyn qamtamasyz ete almadym».

Al M.Ghabdullin onyng ótkendegi «qatelikterin» eskertudi mise tútpay, býgingi qylmystaryn ýstemeley qosty.

M.Ghabdullin (jalghasy): «Keyingi kezdegi onyng әdebiyettanu salasyndaghy enbekterine jasalghan taldaudyng nәtiyjesine jýginsek, ol ózining zertteu júmystarynda markstik-lenindik dialektikany paydalanudan alystap ketkenin kórsetti. Qazaq eposynyng tarihyna qatysty mәselelerdi M.Áuezov búqara tarihy men taptyq kýresten bólip alyp, ótkenning mәdeny múralarynyng әleumettik-taptyq mәnin ajyratpay qarastyrudy jalghastyryp keledi. Búl jaylar «Qazaq әdebiyeti tarihynyng ocherkterinde» jәne Qazaq SSR tarihynyng (1943 jәne 1949) I tomyndaghy eposqa arnap jazghan taraularynda kezdesedi. Búl enbekterinde M.Áuezov qazaq eposynyng tarihyn antimarkstik «sana aghymy» teoriyasy túrghysynan bayandaydy, ótkenning epikalyq múralaryna syny túrghydan kelu turaly lenindik-stalindik ilimdi kózge ilmeydi, qazaq halqy orystargha qarsy, Ivan Groznyigha qarsy kýresti-mis delinetin ózining eski kózqarasyn qaytalaydy. Ótkenning epikalyq múralary turaly aitqanda, M.Áuezov «Edige», «Qobylandy batyrdyn» Marabay núsqasyn jәne «Ensegey boyly er Esim» siyaqty reaksiyalyq, feodaldyq – handyq dastandardy halyq múrasynyng qataryn jatqyzady. «Qazaq halqynyng eposy men foliklory» («Liyteraturnyy kritiyk» jurnaly, №1, 1940) atty maqalasynda ol halyq qaraqshysy Edige turaly: «Edige batyr jәne halyqtyng joghyn joqtaushy, bәrine sýiikti keyipker»,– dep jazdy»,– deydi.

Múnday «qylmystan» qiyalap baryp qútyludyng amalyn qarastyrghan M.Áuezov «moyyndauyn» jalghastyrap, jipting úshyghyn M.Ghabdullinning ózine әkep ildi.

M.Áuezov («Ashyq hattaghy» jauaptan): «Tomnyng zerttelmek materialdary arasynan sol kezdegi oqu qúraldarynda, jinaqtarda kóp tarap jýrgen «Oraq», «Mamay», «Shora» siyaqty dastandardy kirgizbey shygharyp tastaghanym bolmasa, bar jaydy bararyna barghyza almadym. Ózimning zertteuimde birynghay aghym jýiesin búzyp, «Qozy Kórpeshtin» key núsqalaryn jәne «Qyz Jibekti», onan song bir top ertegilerdi tynnan synap teksergenimmen, búl istegenderim jetkiliksiz boldy. Jәne «Qorqyt» jayyn tekserude de ony dúrys dep baghalap, teristik jasadym. Al búl eskertkish keyin, 1951 jyly reaksiyashyl shygharma retinde synaldy. Qatal synap, taldau әdisin jәne reaksiyashyl feodaldyq mazmúndardy әshkerelep ashu negizin «Qarasay», «Qaziy», «Alpamys» siyaqty epostargha jәne «Qobylandynyn» Marabay jyrlaghan feodaldyq núsqasyna qoldana almadym. Sol әdisti, әsirese, óreskel zalaldy feodaldyq-monarhiyalyq tarihtyq jyrlargha, naqtylap aitqanda, qazaq enbekshi halqynyng qas dúspany Kenesary men Nauryzbaygha, solar jayyndaghy jyrlargha qoldanyp, olardy taratyp synaugha oryn berilmedi. Osylardyng orynyna, birinshi tomda, búrynghy oqu qúraldarynda, joghary mektep programmlarynda, monografiyalarda taldanyp jýrgen handyq-feodaldyq foliklorgha berilgen jaghymdy baghalalar molaytylyp, búrynghy qalpynsha qaytalanyp otyrdy».

Al oqu qúraldarynyng baghdarlamasynyng avtorlary Q.Júmaliyev, M.Ghabdullin bolatyn.

M.Ghabdullin (jalghasy): «M.Áuezovting redaksiyasymen jәne tikeley qatysuymen basylghan (1948 j.) «Qazaq әdebiyeti tarihynyn» I tomynda óreskel sayasy qateler jiberildi. Búl kitap Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq komiytetining 1947 jyly 21 qantardaghy «Qazaq SSR Ghylym akademiyasynyng Til jәne әdebiyet institutynyng júmysyndaghy óreskel sayasy qateler turaly» sheshiminen keyin jaryq kórdi. Biraq ta M.Áuezov partiyanyng sheshimderinen tiyisti qorytyndy shygharmady. Kerisinshe, ol bas redaktor retinde, halyq jaulary Ismaiylov pen Júmaliyevting burjuaziyalyq-últshyl jәne keneske qarsy kózqarastarynyng taraluyna jaghday jasady»,– dep «atap» kórsetti ózining keshegi ústazdaryn.

Búl kezde ol ekeui de – Ismaiylov pen Júmaliyev jiyrma bes jyldy arqalap, jer audarylyp ketken bolatyn. Olar M.Ghabdullinning ghylymdaghy tikeley jetekshisi, bir mekemede qatar istegen әriptesi edi. Endi M.Áuezovting solarmen birge istegenining ózi aiyp bolyp taghyldy.

Osy әshkereleuden keyin tughan qater turaly Mәskeuge barghan kezinde A.Fadeevke M.Áuezov:

«Mәsele mynada, Uniyversiytetting rektorynyng mindetin atqarushy adam maghan últshyl degen jamanatty japsyryp, meni qyzmetten shyghardy (kóshirmesi qosymshada berilip otyr). Epos turaly talqydaghy ózining bayandamasynda dosent M.Ghabdullin meni: ózining búrynghy sayasy qate ústanymynda túraqtap qalghan, sonday-aq ózining epos turaly maqalalarynda kenes eline jau burjuaziyalyq-últshyl iydeyany nasihattap kelgen burjuaziyashyl últshyl ghyp shyghardy. Songhy ýsh jylda respublika kóleminde keninen oryn alghan әdebiyettanu salasyndaghy burjuaziyalyq-últshyl qatelikterdi synaghan qajetti de manyzdy syny talqylarda mening qatelerim turaly da kóptegen әdil, prinsipti, obektivti túrghyda dúrys pikirler aityldy. Ol turaly ótken kóptegen jinalystarda óz minimdi moyynday sóiledim, ol jóninde jold. Ponomarenkogha da jazdym, ol turaly qosymshasy úsynylyp otyrghan talqyda sóilegen sózimde de aittym»,– dep týsinik berdi.

M.Ghabdullin (jalghasy): «Onysymen de qoymay, qazaq әdebiyeti tarihynyng avtorlarynyng biri retinde onyng ózi qazaq halqynyng qaraqshysy Kenesary men Nauryzbaydy jәne Qorqyt turaly feodaldyq-handyq anyzdy dәriptedi, «Qozy Kórpesh – Bayan súlu» túrmys-salttyq jyryn teris taldady. M.Áuezovting búl enbekterinde atalghan tuyndylardaghy әleumettik-taptyq qatynastardyng belgisi de joq».

Sonda «әleumettik-taptyq qatynastyn» belgisin anyqtau ýshin «Qorqytty» joqqa shygharyp, Qodar qúldy kedey tobynyng ókili retinde madaqtauy tiyis pe edi Áuezov? Búl mineu emes, jalagha jol ashatyn logikalyq qisyndy izdeu ghana. Sondyqtan da sózding retine oray M.Áuezov ózining «Ashyq hatynda»:

«Sonymen qatar, ýsh jyl boyy osy mәselelerding barlyghyn talqygha salghan pikirlerding nәtiyjesinde maghan aitylghan synnan, talqylanghan jinalystardyng qorytyndysynan (Qazaq uniyversiytetindegi siyaqty) ekiúshty synarjaq әdiletsizdikke jol berilip keledi»,– degen uәj bildirdi.

Al. M.Ghabdullin onyng búl qatelikterining sayasi-iydeologiyalyq «uly týp tamyryn arshyp», ol – kezdeysoq pikir emes, jýiege týsirilip, maqsatty týrde jýzege asyrylghan ústanym – dep bagha berdi.

M.Ghabdullin (jalghasy): «Múnyng barlyghy, M.Áuezovting ózining búrynghy burjuaziyalyq-últshyl tújyrymyn songhy uaqytqa deyin qazaq әdebiyettanuynda nasihattap, býginge deyin sýirete jalghastyryp kele jatqandyghyn dәleldeydi. Búl rette M.Áuezovting qateligi kezdeysoq qate emes. Búl qatelikting tamyry – onyng qazaq әdebiyetindegi «Alashorda» iydeyasynyng kósemi bolyp jýrgen jyldardaghy qayratkerliginde jatyr. Búl kontrrevolusiyalyq partiya talqandalghannan keyin M.Áuezovke burjuaziyalyq-últshyl ashyq ústanymnan ketuine tura keldi. Mine, sodan bastap atalghan «qateler» payda boldy, taldaulardyng nәtiyjesi, múnyng bәri M.Áuezovting sol bir burjuaziyalyq-últshyl kózqarasynyng naqty jәne býrkemelengen jýiesi ekenin tanytty».

Búghan deyin ýsh jyl boyy aitylyp kele jatqan aiyptaularda dәl osynday «naqty, jýielengen», ashyq ýkim shygharylghan emes.

Bayandamadaghy osy sózdermen «Kirbini ketken kónilden» atty esteliktegi:

«Bir aita ketetin nәrse: men bayandamamda batyrlar jyryn zerttegen joldastargha «yarlyq» taqpaugha, biraq olardyng enbekterinde jiberilgen qate-kemshilikterdi ashyp aitugha tyrystym. Osy rette Múqandy «әdeyi qate jibergen» dep aiyptamay, onyng batyrlar jyryn zertteuge arnaghan enbekterinde eleuli qate-kemshilikterding oryn alghanyn aittym»,– degen pikirlerding arasynda qayshylyq barlyghy anyq angharylady.

Múndaghy kórsetilgen «qate-kemshilikterdin» ózi «qate-kemshilik» ekenine toqtalmaymyz. Biraq, «әdeyi qate jibergen» dep aiyptamay... aittym»,– degen sózding әdibi jatqyzyla aitylghany anyq.

Mine, osy tústa M.Áuezovting jýregi janyp-kýiip ketipti.

M.Áuezov («Ashyq hattaghy» jauaptan): «Birinshiden, mening ótken kezde jazghan, onyng ishinde qate pikirdegi maqalalarymdy, kórkem tuyndylarymdy, sol talqylanyp otyrghan tarihy taqyrypqa arnalghan kóptegen piesalarymdy, povesterimdi, romandarymdy, tipti qate pikirde jazylghan maqalalardaghy jaylardyng ózi – piesalarym men prozalyq shygharmalarymda dúrys kórsetken jazushylyq enbegimdi esh jerde jәne eshqanday synshy eskergen emes. Mening negizgi shygharmashylyq enbegimning nazardan tys qalghany sonday, tayauda epos jónindegi talqylauda negizgi bayandamashy M.Ghabdullin mening barlyq ómirime jәne qyzmetime sayasy qatang ýkim shyghara otyryp, ózining qorytyndy sózinde: maghan – jazushy retinde emes, tek ghylymy qyzmetker retinde bagha bergenin aitty. M.Ghabdullinning búl ýkimining shyndyghyn jogharydaghy Almatyda ótken talqylaugha qatysqan L.IY.Klimovich rastay alady. Bir jaghynan alghanda, adamdy qúrtugha baghyttalghan syn aita otyryp, ekinshi jaghynan, sening negizgi qyzmetindi eskermeydi. Adamgha bagha beruge kelgende múnda qanday qisyn, qanday әdilet bar?»,– dep jan úshyra janashyrlyq súraydy A.Fadeevten.

«Adamdy qúrtugha baghyttalghan, qisynsyz, әdiletsiz synyna» qanaghattanbaghan M.Ghabdulliyn:

«Ózining әdebiyettanushylyq enbekterinde osynday óreskel sayasy qatelikter men búrmalaushylyqtar jibergen M.Áuezovting osy uaqytqa deyin baspasóz arqyly jibergen qatelikterin moyyndamay, syngha almay kelui ózining búrynghy jibergen qatelikterin ýnsiz jәne tabandy týrde qorghaghany emes pe eken?»,– degen salmaqty súraq qoyady (Qazaq eposynyng jaghdayy men zertteuding mindetteri turaly. Vestnik Akademiy nauk Kazahskoy SSR, 1953, № 4).

Búl – әdeby ne ghylymy pikir emes, tura aiyptau ýkimining ózi edi. Al bayandamashygha búl renjiytindey syn emes siyaqty kórinipti:

M.Ghabdulliyn: «Bayqaymyn, aitystan keyin Múqannyng maghan degen kózqarasy, qarym-qatynasy ózgerip qalghan siyaqty.Sәlemimdi jyly shyraymen qabyl alatyn búrynghy Múqang kórinbeydi, ókpeli Múqang kórinedi. Búl qalay? Múqannyng maghan degende ózgere qalu sebebi nede? – dep kóp oilandym. Bayqaymyn, aramyzgha ot tastaushylar, Múqana meni jamandap shaghystyrushylar bar sekildi... – Apyra-ay, múnysy nesi? Bir-eki auyz syn aitty, synady eken dep osynshy búlan-talan bolghany qalay?»,– dep «tandanady».

Shyndyghyna kóshsek, ol ókpening sebebin týsinu sonshalyqty qiyn ba edi? Búl arada batyr-ústaz jorta anghalsyp otyrghan joq pa? – degen de oigha qalasyn. Áytpese, basty «shaghystyrushy» adam emes, ózi kelisimin bergen «Ortalyq komiytet», Sujikov emes pe? Al osy «bir-eki auyz synmen» Áuezovting basy bәigege tigilgenin, óz erkimen «jer audarylugha» mәjbýr bolghanyn Mәkeng – Mәlik Ghabdullin bildi. Dәl sol sәtte bilmese de, bir aptadan keyin kózi jetti ghoy.

Al ózin-ózi aqtaugha tyrysqan M.Áuezov búghan:

«Qazaq әdebiyettanu ghylymyndaghy salt-sanalyq qatelikterdi synau, markstik-lenindik túrghydan dәleldep synau 1951 jyly «Pravdadaghy» «Qazaqstan tarihy mәseleleri markstik-lenindik túrghydan bayandalsyn» degen maqala shyqqan son, әsirese, mol óris aldy. Foliklor, XIX ghasyr әdebiyeti, abaytanu jónindegi bizding qatelerimizdi anyqtau – jyl sanap mening de ghylymdyq týsinikter men mindetterimdi dúrystap úghynuyma sebep boldy. Biraq sol baghyttaghy týzetulerdi óz leksiyalaryma kirgize jýrgenimmen, partiyanyng qaulylaryna say bolarlyq kesek ghylymy enbek jazyp ýlgire almadym»,– dep jauap berdi.

Ústazymyz bolghan marqúm M.Ghabdullin ózining osy bayandamasyn Ortalyq Partiya komiyteti zorlap jasatqanyn, eriksiz ústazyna qarsy shyghugha mәjbýr bolghanyn, arazdyqtyng úzaqqa sozylghanyn, «Qazaq әdebiyeti» gazetine ashyq hat jazghan song Múhtar Áuezovting ózi habarlasyp, «Abay» romanyna «Kirbini ketken kónilden» dep qoltanba jazyp bergenin qinala otyryp, shәkirtterinen de keshirim súraghanday nәumez kýide:

«Ári oilap, beri oilap degendey, mening bar tapqanym Múqana hat jazu boldy. Onda býgingi qazaq poeziyasynyng bir mәselesin sóz ete otyryp, Múqanmen sóileskim, pikirleskim keldi. Eger ol hatyma jauap berse, onda úghysamyz... Al jauap bermese, hatty ayaqsyz qaldyrsa, onda Múqanmen týsinisetin kýndi aldan kýtemiz dep oiladym. Sonymen, «Múhtar Áuezovke hatymdy» jazdym. Biraq ony Múqannyng ýiining adresine jibermey, «Qazaq әdebiyeti» gazetine joldadym. Redaksiyadaghy joldastardan búl hatty gazetke jariyalaudy ótindim. Olar tilegimdi qabyl aldy da, eshbir ózgerissiz gazetke shyghardy («Qazaq әdebiyeti», 1955 jyl, 28-oktyabri, № 43).

... Hat mynaday sózdermen ayaqtalady: «Qazaq әdebiyetining sheshilmey jatqan mәseleleri óte kop qoy. Olardy birlese, yntymaqtasa, bir-birimizding qate, kemshilikterimizdi joldastyq niyetpen synasa otyryp sheshuge tiyistimiz. Búl aitylghan jaylar songhy kezge deyin bolmay keldi ghoy. Bir kezde syn dep, synau dep synarjaq ketken, asyra siltegen jerimiz boldy. Ondayymyz ýshin keshirim etuinizdi súraymyn».

Mening Múqana aitayyn degenim, hat arqyly bildireyin degen oiym – hattyng osy songhy abzasynda berilgen deuge bolady. Tanerteng saghat toghyzdan asyp bara jatqan kezi edi. Institutta qyzmette otyrgham. Telefon syldyr ete qaldy. Trubkadan tanys dauys estildi. Kәdimgi Múqannyng dauysy:

Men Múhtarmyn ghoy. Hatyndy oqyp shyqtym. Keshirdim bәrin de. Sen qazir bizding ýige kelshi, otyryp sóileseyik...

Múqang ýiine týs kezinde keldim. Múqang kýtip otyr eken. Ekeumiz qúshaqtasa kettik. Ol meni kópten kórmegen tuysynday qúshaqtap, sýiip jatyr.

– Men seni jaqsy kóretin, sýisinetin edim. Dos-jar kónilmen qaraytynyndy da biletin edim... Sóitken senin, aitysta bet-jýzge qaramay synaghanyna qatty ókpeledim... Synau kerek, synaghanyng jón, biraq, syndy sabau qúralyna ainaldyrugha bolmaydy... Búl joly saghan taghy bir razy bolghanym, sening gazet arqyly keshirim súraghanyn. Sen keshirimdi maghan kelip, menen ghana súraghan joqsyn, ony pәlenbay myng oqushy júrtshylyqtyng aldynda gazet arqyly súradyng ghoy. Mine, múnyng naghyz jigittik. Bireuden bireuding keshirim súrauy bir basqa, al sol keshirimdi kópshilikting aldynda súrau bir basqa. Seni keshirim súrady dep kishireytpeymin, qayta onyndy bilgendik dep týsinemin. Endi kónilimde esh kirbing joq, ókpe-arazdyghym joq. Men sening hatyna jauap berem jәne ony óz qolymmen jazamyn,– dedi»,– dep bizge de әngimelep berip edi.

Múhtar Áuezovting «Mәlikke haty» «Qazaq әdebiyeti» gazetining 1955 jylghy qarasha aiyndaghy №45 sanynda jariyalandy. Biz arly ústazdyng aryluyn týsindik, keler úrpaq ta keshirimmen qabyldasa eken degen de tilek bar.

Osy talqylaudan keyin M.Áuezov A.A.Fadeevke joldaghan hatynda jauapty qyzmettegi (M.Ghabdullin instituttyng rektory qyzmetin atqaratyn) ghalymdar ózin jauapkershilikten qútylu ýshin «múny ústap beruge barynsha tyrysyp jýrgenin basa aitty.

M.Áuezov (jalghasy): «Ekinshi, ózining foliklor taqyrybyna arnalghan jәne ótkendegi ózge de enbekterinde burjuaziyalyq-últshyldyq baghytta kóptegen óreskel sayasy qatelikter jibergen, sonyng auyrtpashylyghyn kýnәsining salmaghy búrynnan belgili maghan audara salugha tyrysyp jýrgen synarjaq baghyttaghy auqymdy bir top adamdar bar. Búl adamdar: ne ana, ne myna taqyryp boyynsha alghash pikir bildirgen adamnyng yqpalynda ketip, qatelikke úryndyq-mys dep úiymdasqan týrde meni núsqaydy. Sonymen qatar, partiya mýshesi, asa jauapty qyzmetke iye, ghylym men әdebiyet maydanynda ondaghan, odan da kóp jyldar boyy istep kele jatqan búl adamdar: alghashqy qatelesken adamdy kórsetu arqyly olar jauapkershilikten qútylady, búl olardyng kinәsin jenildetedi – dep qaraydy. Biraq ta, búl adamdardyng qateligi mening qateligimnen de ýlken әri ziyandy, olar tek maqala ghana jazumen shektelgen joq, mektepke arnalghan oqulyqtar jazdy, hrestomatiyalar qúrastyrdy, birigip mektepke, vuzdargha arnalghan (úzaq jyldar boyy oqulyqtyng orynyn almastyryp kelgen) baghdarlamalar jasady, olar kóptegen jyldar boyy, osy kýnge deyin osy avtorlyq qúramdy saqtay otyryp ózderining osy újymdyq enbekterin qaytalap bastyryp keledi»,– dep shaghyndy.

Bayandamashy Mәlik Ghabdullindi ózining basyna tikeley qauip tóndirip otyrghan dúshpan pighyldy adam retinde qabyldady. Oghan hattaghy myna sózder dәlel.

Múhtar Áuezov (jalghasy): «Alayda, talqylaulardaghy, jinalystardaghy sózderinde atalghan adamdar bireulerding kinәsin jenildetip, ekinshisining kinәsin auyrlatyp, sonyng ishinde mening kinәmdi QazGU-ding rektorynyng búiryghy siyaqty talqanday kórsetumen keledi. Ózime degen әdildikti ghana talap ete otyryp, mening qalamymnan 21 piesa, birneshe roman, birqatar povesti, kóptegen әngimeler shyqqanyn eske sala ketemin. Kórsetilgen piesalardyng jartysynan astamy kenestik taqyrypqa arnalghan, búlardyng kópshiligi qazaq teatrlarynda túraqty qoyyldy. Men búl arada Abay turaly romandar tizbegine toqtalyp jatpaymyn. Bir ghana aitarym, mening intellektuldy-shygharmashylyq izdenisimning iri tuyndylary bolyp sanalatyn iri shygharmalarymnyng jekelegen kemshilikterine qaramastan, olar últshyldyqty nasihattaytyn kitaptar bolyp sanalmaydy. Kerisinshe, olardyng eng basty jetistigi, olardyng eng qasiyetti mәni – orys mәdeniyetine, orys halqyna degen tereng de shynayy mahabbat pen qúrmette, yaghni, qazaq últshyldyghyna belsendi týrde qarsy túrghandyghynda. Mening úzaq jyldardan bergi enbegimning eng mәndi jaqtary turaly ýnsiz qala otyryp, jýgensiz sayasy aiyp tagha otyryp, búl adamdar mening jeke basyma ayausyz zorlyq kórsetip otyr, sol arqyly adal da izdengish kenes jazushysyna, maghan – býgingi jauapty shygharmashylyq júmysymmen ainalysuyma zor kedergi jasap otyr»,– dep shaghyndy.

Búl ókpe 1956 jyly 11 mausymy kýni tarqady.

M.Ghabdulliyn: «Uaqyt óte berdi. Kelesi bir mәjilistes bolyp bas qosqanda Múqang jana ghana baspahanadan kelgen «Abay jolyn» maghan syilyq etti. Kitaptyng ishki betine óz qolymen: «Kirbini ketken kónilden…»,– dep jazyp berdi. Al búl avtograftyng mәni men syry jogharyda aitylghan edi».

Tól shәkirti, bauyryna tartqan bauyry S.Negimovtin:

«Osynday jaylardyng obektivti, subektivti sebepteri baryn kózi ashyq, kókiregi oyau oqyrman qauym týsiner degen oidamyz»,– degen pikirine bizding de alyp qosarymyz joq.

Ol tústa mif te, anyz da, әfsana da sayasattanyp ketip edi. Sonyng «ýlgisin» N.S.Smirnova da kórsetip, «óneshin bir sozyp» qaldy.

N.S.Smirnova: «Qazaq halqynyng qas dúshpany Kenesary Qasymov turaly halyq arasynda mynaday anyz әli de saqtalyp keledi. Búl anyzdyng keyipkerleri – kedeyler, olar hangha qarghys aityp, onyng ajalyn kýtedi. «Sen ólgen son,– deydi kedey keyipkerler hangha ýsh jýzding barlyghy kýndey jadyrap shygha keledi». Múny «ishek-qaryny syrtynan kórinip túrghan» eki kedey jigiti aitady. Olar ashtyqtan sýiretilip kele jatyp, súltannyng auylynyng janynan ótkende onyng ýiine kiruge jasqanady. Olardyng biri: «Qasymnyng balalary – atalary Abylay men Qasym syaqty qatygez, qanisher dep estidim»,– deydi. Ashtyqtan búratylghan jigitter aqyry auylgha kelgende Kenesarynyng qorlyghyna úshyraydy. «Ash qasqyrday jalandaghan olar» jazyqsyz jolaushylardy qamshynyng astyna alady. «Eger Abylaydyng auyly on bolsa, bizding auylymyz myn. Solar-aq shynjyrly qarghybauyna baylanyp aidalada qala bersin. Aulaq keteyik búlardan. Aynalyp ótip, irgemizdi ajyratayyq»,– degen jәbir kórgen jigitterding sózimen anyz ayaqtalady».

Mine, osylay Kenesary men Nauryzbaydy M.Áuezovting betine shirkeu retinde ústay otyryp, ózining hatynda «ózining auyrtpashylyghy men kýnәsining salmaghyn» Áuezovke «audara salugha tyrysyp jýrgen synarjaq baghyttaghy auqymdy bir top adamdardyn» biri de osy N.S.Smirnova edi. Ol:

«(...) Qazaqstan foliklorshylarynyng aqsaqaldyq bedelge (akademicheskim avtoriytetom) bas iyip, ghylym men әdebiyetting partiyalyq prinsiypin elemeuining kesirinen oqulyqtardyn, hrestomatiyalardyn, zertteulerding ishine jaulyq pighyldaghy, halyqqa jat núsqalar men burjuaziyalyq-últshyl baghyttaghy zertteuler kóptep engizildi. Búghan eng aldymen songhy uaqytqa deyin ózderining foliklorgha degen jat kózqarastarynan aiyryla almay kelgen M.Áuezov, Á.Marghúlan, S.Múqanov kinәli»,– dep ýsh birdey ghúlamanyng kózine «qamshysynyng úshyn tiygizdi».

Búl joly Smirnova Áuezovting jalghyz ózin týtpey, oghan Marghúlan men Múqanovty qosa shýikelep, «halyq jaularynyn» tobyn tolyqtapty. «U ishse – úlylar ishsin» – degen boluy kerek. Osydan keyin baryp «qamyrdan qylshyqty aiyryp», Áuezovti ana ekeuinen bólip aldy.

N.S.Smirnova: «M.Áuezov 20-jyldardan bastap onyng ózi redaktor bolghan V.Siydelinikovtyng «Qazaq halyq ertegileri» jinaghyna syn kózimen qaramady, marksizm-leninizmning talaptaryn eskermedi, últshyl kózqaraspen óndelgen foliklor ýlgilerin halyqtyq shygharma retinde úsynyp keldi. M.Áuezov úzaq jyldardan beri qazaq halqynyng jaularynyng biri qaghazgha týsirip, jariyalaghan «Qozy Kórpesh – Bayan súlu» jyrynyng Janaq núsqasyn, «Qobylandynyn» Marabay núsqasyn jәne «Qyz Jibekti» zerttep, maqala jazyp keledi, osy taqyryptardyng negizinde piesalar («Ayman – Sholpan», «Han Kene», «Qara qypshaq Qobylandy») jazdy».

Osydan bir jarym jyl búryn ghana doktorlyq dissertasiyasyna opponent retinde pikir bildiruge Q.Satbaevtan bastap M.Ghabdullinge deyingi aralyqtaghy adamdardan kómek súrap, adaqtap jýrgen Smirnova endi kósemsip shygha keldi. Múnday qorlyqta jýrgennen kóri, olardan irgesin aulaq salghandy dúrys kórgen siyaqty.

M.Áuezov: «Foliklor men tarihy taqyrypqa qalam tartqan ózimning jazushy jәne ghylym qyzmetkeri esebindegi enbekterimdi salystyra kelsem, qatelikting kóbi ghylymiy-zertteu júmystarymnan ketken eken, al jazushy retinde jazghan kórkem shygharmalarymda olardyng mazmúny iydeyalyq-tarihy túrghydan tolyghyraq, dúrysyraq ashylghanyn, tanymdy shyqqanyn angharamyn. Búnyng sebebi, mening jazushylyq enbekte marksistik dialektikany dúrysyraq mengergenim, búl aluandas enbekke kóbirek mamandanghanym, kóbirek әzirligim, dayyndyghym bolghany әser etti ghoy dep bilemin. Osy aitylghangha mysal retinde ózim jazghan «Ayman-Sholpan», «Qobylandy», «Beket», «Týngi saryn» piesalaryn, «Enlik-Kebektin» songhy variantyn jәne Abay jónindegi romandardy ataugha bolady. 1930 jyldargha sheyin jazghan «Han Kene» siyaqty ózim aiyptaghan piesalargha, janaghy atalghan, 1930-1940 jyldar ishinde jazylghan shygharmalar úqsamaydy. Búlarda – feodaldyq sanagha qarsy halyqtyq sana nemese taptyq, tarihtyq ozghyn oilar ótken zaman oqighalaryn kórsetudegi negizgi baghyt, maqsat bolyp otyrady».

Endi múqym qazaq halqy ýshin jaghymsyz Qodar qúl men qaraqshy Bekejannyng kýnderi tuyp, kenestik iydeologiyanyng jәne smirnovalardyng kýshimen jaghymdy keyipkerge ainalyp, olar taptyq qaharman retinde dәriptelu qúqyna ie boldy.

«Sayasy әshkereleushiligi» erekshe baghalanyp, doktorlyqty qorghay salysymen Ghylym Akademiyasynyng mýshe-korrespondenttigine saylandy. Ashyghyn aitsaq, saylaghan joq, nasihaty kýshti ýkimet saylattyrdy.

N.S.Smirnova: «M.Áuezov osylardy jәne ózge de halyqqa jat auyz әdebiyetining tuyndylaryn «kórkemdik qúny joghary», «oqigha qúrylymy kýrdeli әri bay», «ozyq óndelgen» degen siyaqty jeleumen әsire maqtaydy. Mysaly, M.Áuezovting payymdauy boyynsha «Kenesary – Nauryzbay» dastanynyng «oqigha qúrylymy kýrdeli әri bay», atalghan adamnyng óndeuindegi «Qyz Jibek» – «túrmystyq-lirikalyq dastandardyng ishindegi eng ýzdik әserli jәne formasy jaghynan tamashasy» eken. Sonymen qatar M.Áuezov Janaqtyng núsqasyndaghy «...kóshpeli túrmystyng talantty beynelenuin» de ózinshe týsinedi. Alayda ol osy túrmys suretteri qanday ústanym túrghysynan beynelengenine bagha beretin eng manyzdy metodologiyalyq talapty ainalyp ótedi. M.Áuezov «Qozy Kórpesh – Bayan súlu» jyrynyng Janaq núsqasyndaghy patriarhalidi-feodaldyq qarym-qatynasty madaqtaghan tústaryna toqtalmaydy. Janaq núsqasynda jyrdyng halyqtyq núsqasynda joq Taylaq by beynesi keltirilgen. Osy keyipker arqyly Janaq reaksiyalyq feodaldyng beynesin madaqtaydy. Kerisinshe, Janaq núsqasynda Qodar jaghymsyz, «qara sýiek» qúl, «Qodardyng ózi de, sózi de dóreki» bop kórsetiledi. M.Áuezov ózining zertteulerinde Janaq aqynnyng naqty әleumettik ústanymy – Qazaqstannyng Rossiyagha qosyluyna, qazaq halqynyng orys halqymen barghan sayyn tyghyz aralasuyna qarsylyghy turaly ýndemeydi. Shoqannyng sózine sýiengen G.IY.Potaniyn: «kazak stanisalarynyng manynda túratyn, shiydem shalbardyng orynyna sidam shalbar kiyip, ógiz minip jýrgen qandastaryn kórgende» Janaqtyng olardy qalay mazaqtap kýlgenin eske alady. Sh.Uәlihanov Janaqty kәri, zamany ótken jyrshy dep sanaghan. «Qozy Kórpesh – Bayan súlu» jyrynyng Janaq núsqasynan búqarashyl kórinisti izdegen M.Áuezov, ony Qodardyng qúdyq qazuy men baydyng jylqalary turaly alandauynan tabady. Al Janaq búl núsqadaghy osy kóriniste feodaldyng mýddesi ýshin istegen qúldyng enbegin dәriptegen».

Osynshama kósemsinip sóilegen N.S.Smirnovanyng «Qozy Kórpesh – Bayan súludyn» qoljazba núsqasyn oqyp, taldap, M.Áuezovke aqyl ýiretip, jol kórsetetindey tildik bilimi kýmәndi dengeyde edi. Áytpese, әdebiyettanu biliminde bir tújyrymy qalsa kerek edi. Al onday oqymysty oy bizge beymәlim.

M.Áuezov (jalghasy): «Ózimning zertteuimde birynghay aghym jýiesin búzyp, «Qozy Kórpeshtin» key núsqalaryn jәne «Qyz Jibekti», onan song bir top ertegilerdi tynnan synap teksergenimmen, búl istegenderim jetkiliksiz boldy».

«Sonymen... partiya mýshesi, asa jauapty qyzmetke iye, ghylym men әdebiyet maydanynda ondaghan, odan da kóp jyldar boyy istep kele jatqan búl adamdar, alghashqy qatelesken adamdy kórsetu arqyly (ózderi) jauapkershilikten qútylady», M.Áuezov «olardyng kinәsin jenildetedi – dep qaraytyndardyn» biri N.S.Smirnova M.Áuezovke qarata:

«M.Áuezovting bir jaqty, «sana aghymy» saryny boyynsha tandap alghan derek kózderi býkil tarihiy-әdeby prosesti burjuaziyalyq-últshyldyq túrghydan búrmalaushylyq bolyp tabylady jәne búl onyng qazaq halqynyng orys halqymen jaqyndasuynyng qas dúshpandary – Búqar jyrau, Dulat, Shortanbay, Múrat siyaqty feodaldyq-handyq dәuirding jyrshylaryn maqtaghan «zar zaman» teoriyasymen tikeley baylanysty»,– degen tújyrym shyghardy.

Qazaq tilin bilmey qazaq mifologiyasy men ertegilerinin, epostarynyng kórkem jýiesin Múhtar Áuezovke, Álkey Marghúlangha, Sәbit Múqanovqa «týsindirip bergen» N.S.Smirnova da osylay ker zamannyng kerneyin tartyp, ýkim aitty.

Al «Zar zaman» aqyndarynyng kýni tәuelsizdik alghan song bir-aq tudy.

(jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir