Dýisenbi, 26 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Janalyqtar 1650 0 pikir 12 Nauryz, 2014 saghat 04:39

Últshyldargha jana kósem izdep jýrgen kim?

Juyrda menshik iyesi kim ekeni belgisiz, baylanys mәlimetteri de joq «Serke.org» aqparattyq-saraptamalyq saytynda «Últshyldar kósemin auystyrmaqshy» degen arandatushy baghytta jazylghan maqala jariyalanghan. Maqalanyng internettegi siltemesi myna jerde: http://www.serke.org/news/ultshyldar-k%D3%A9sem%D1%96n-auystyrmakshy. Onymen tanysqan kez-kelgen adam búl maqala halyqty shatastyru, últshyldardyng arasyna jik tughyzugha baghyttalghandyghynan habardar bolady. Óitkeni, maqala avtorynyng aty-jóni jazylmaghan. Yaghny jurnalistikalyq etikagha mýldem janaspaytyny bylay túrsyn, búl әkimshilik kodeksti búzushylyq. Kez-kelgen adamdy, ne úiymdy aty-jónin kórsetpey, tasada otyryp qaralaytyn, sayda sany qúmda izi joq maqalalardy jariyalay beretin sayttyng isine zang jýzinde qarar bolsaq, naghyz qylmystyq әreket.  

Juyrda menshik iyesi kim ekeni belgisiz, baylanys mәlimetteri de joq «Serke.org» aqparattyq-saraptamalyq saytynda «Últshyldar kósemin auystyrmaqshy» degen arandatushy baghytta jazylghan maqala jariyalanghan. Maqalanyng internettegi siltemesi myna jerde: http://www.serke.org/news/ultshyldar-k%D3%A9sem%D1%96n-auystyrmakshy. Onymen tanysqan kez-kelgen adam búl maqala halyqty shatastyru, últshyldardyng arasyna jik tughyzugha baghyttalghandyghynan habardar bolady. Óitkeni, maqala avtorynyng aty-jóni jazylmaghan. Yaghny jurnalistikalyq etikagha mýldem janaspaytyny bylay túrsyn, búl әkimshilik kodeksti búzushylyq. Kez-kelgen adamdy, ne úiymdy aty-jónin kórsetpey, tasada otyryp qaralaytyn, sayda sany qúmda izi joq maqalalardy jariyalay beretin sayttyng isine zang jýzinde qarar bolsaq, naghyz qylmystyq әreket.  

Bizding tarapymyzgha qarsy múnday tas atushylyq әrdayym bolyp túrady. Ony qalypty jaghday dep baghalaymyz. Búghan qosa búrynnan kele jatqan «opponentterimiz» de bar. Týsin týstep, atyn atamasaq ta olardyng kimder ekendigin kópshilik jaqsy biledi. Al olardyng «Últshyldar kósemin auystyrmaqshy» degen baybalamy shyndyqqa mýlde ýilespeydi. Onday әngimeden Qazaq Últtyq Kenes tóraghasynyng orynbasarlary da, sayasy buro mýsheleri de beyhabar. Tipti, onday әngimening boluy da mýmkin emes. Sebebi, Múhtar Shahanov aghamyzdyng «ornyn almastyra qoyayyn» dep otyrghan «últshyldy» óz basymyz kórgen de, estigen de emespiz. Ony bizding «opponentterimiz» de moyyndapty. Olardyng ózi Múhtar aghanyng ornyna kimdi qoyarlaryn bilmey, әrnәrsening basyn bir shalyp, aidalagha laghyp ketkendikteri angharylyp-aq túr. Biz «últym» dep jik-japar bolyp jýrgen jigitterding eshqaysysyn da joqqa shygharmaymyz. Jәne olardy syrtqa tepken de emespiz. Árkim óz shama-sharqyna qaray qyzmet etedi.

Qaytalay aitsaq, Qazaq Últtyq Kenesi tóragha auystyrayyn dep otyrghan joq. Kenes sayasy buro mýsheleri men basqa da jaqtaushy niyettesteri búl arandatushylyq maqalanynyng әdeyi tapsyrmamen jazylghanyn mәlimdeydi. Halqymyz: «Ishten shyqqan jau jaman» degen. Búghan deyin de bizding janymyzda jýrip, óz bilermendigine salynyp, Últtyq Kenesting júmysyna kedergi keltiruge tyrysqandardyng әreketi Sayasy buro jinalysynda qaralghan bolatyn.

Biz búnday jalghandyqqa qúrylghan daqpyrtqa qúlaq aspay, Múhtar Shahanov aghamyzdyng tuynyng astynda últtyq, eldik mýdde jolyndaghy kýresimizdi jalghastyra beremiz. Qazaq tilining Memlekettik til boluy jolyndaghy Múhtar aghamyzdyng qayratkerligi bizge ýlgi. Esterinizde bolsa, qazaq últyn jongha baghyttalghan «Qazaqstandyq últ» sayasatyna Múhtar aghamyz qarsylyq bildirip, ashtyq jariyalau turaly bastama kótergen kezde de búl top onyng janynan tabylghan bolatyn. Kedendik Odaqqa qarsylyq bildirip, Euraziyalyq Odaqqa qarsy jasalghan mәlimdemelerde de Múhtar aghamyzdyng sonynan ergenbiz.

2013 jyldyng 23-shi qarashasynda qúrylghan Qazaq Últtyq Kenesi qazirgi Qazaqstan biyligine últymyzdyng basyndaghy ózekti mәselelerdi toptastyrghan 23 talap qoyghan edi. Degenmen, qazirgi bizding tonmoyyn biylikting búl talaptardy sheshe qonggha niyeti dәrmeni joq. Dәrmeni bolghannyng ózinde de niyeti joq. Býgin biz sol talaptardyng ishinen 2 talapty qayta nazarlarynyzgha salghandy jón kórdik.

...Memleket basshysyna ant bergen lauazym iyelerining edәuiri qylmysker atanyp jatyr. Búl avtoritarizmge negizdelgen Preziydenttik basqaru formasynan tuyndaghan «jemister». Preziydent qúrghan Qazaqstan halqy Assambleyasy Respublikamyzda ekinshi Parlament qyzmetin atqaryp jýr. Álemning birde-bir elinde múnday sayasy jýie joq. Múnyng mýlde orynsyz ekendigi san ret aityldy, jazyldy. Biraq oghan qúlaq asar biylik joq. Endi halyq aldyndaghy, memleket aldyndaghy jauapkershilikti tereng sezine otyryp, Konstitusiyalyq jolmen Preziydenttik biylikti Parlamenttik-preziydenttik basqaru formasyna auystyrghandy jón dep bilemiz. Preziydent Parlament aldynda, deputattar halyq aldynda jauapty bolugha tiyis. Biylik tarmaqtarynyng demokratiyalyq qaghidattary saqtaluy kerek. Bir-birin retsiz qaytalaushylyqtan aryltu ýshin Parlamentting eki palatalyq formasy biriktirilip, shynayy halyq ókilderinen qúralatyn bir palatalyq formagha kóshirilsin. Deputattyqqa úsynu men saylau janama – partiyalyq tәsilmen emes, saylau okrugteri boyynsha, halyqtyq tóteley saylau arqyly jýzege asyrylsyn;

...1926 jyly Kenester Odaghynyng kezinde Nauryz merekesin toylaugha tyiym salyndy. 62 jylghy ýzilisten song Nauryz meyramy 1988 jyldan bastap, memlekettik dengeyde qayta toylanuda. Biraq әli kýnge deyin ózining negizgi mindetin atqara almay keledi. Nauryz merekesi (21-22-nauryz kýni) týrkitildes halyqtardyng Jana jyly bolyp sanalady. Naq osy merzimde kýn menen týn tenesedi. Árbir otbasy aghash otyrghyzugha mindetti. Eger adamdar renjisken, ókpelesken bolsa, ózara keshirim súrasyp, tatulasuy shart. Nauryz meyramynyng osynday ruhany ónegesi bar. Biraq biz әli kýnge deyin Kenes Odaghy kezinde qalyptasqan dәstýr boyynsha, Jana jyldy 1-qantarda toylap kelemiz. Búdan bylay Jana jyl merekesin Nauryz meyramymen birge toylau – ejelgi ata-baba dәstýrine bet búru ekenin úmytpaghanymyz abzal...

Al, mәlimdemening tolyq núsqasyn myna siltemeden kóre alasyzdar http://old.abai.kz/node/40858 .

Qazaq Últtyq Kenesining qazirgi júmysyna kelsek, biz qoghamymyzda kórinis tapqan kýrdeli mәselelerding eshqaysysynan da tys qalghan emespiz. Bәrine de óz pikirimizdi, óz kózqarasymyzdy bildirip kelemiz. Bizdi ýnsiz qaldy dep kinә artqan tengening qúnsyzdanuyna baylanysty da, Ukrainagha qatysty da mәseleler kóterdik (http://old.abai.kz/content/kazak-ylttyk-kenesi-reseidin-b-gingi-solakai-sayasatyna-zhol-beruge-bolmaidy). Biylikting bizding ayaghymyzgha túsau salghysy kelip, tipti jauyp tastaugha syltau tappay otyrghandyghy da bizge belgili. Keybireuler bizge dostyq peyil tanytqanday bolyp kórinip, bizding qolymyzben ot kósegisi keletindigin de biz jaqsy bilemiz. Alayda, talay synnan, talay dau-damaydan halqyn aman-sau alyp kele jatqan, shyn mәninde kóshbasshylyq minezdi boyyna darytqan últtyng ayauly kýresker aqyny Múhtar Shahanov búl kýreste de jenis biyiginen kórineri anyq. Ósek sózding órge baspaytynyn әrdayym este ústayyq, aghayyn!

 

Qazaq Últtyq Kenesi mýsheleri

Qúdiyar BILÁL,

Maqsút QALYBAY,

  Múhtarhan ABAGhAN,

Núrjan OShANBEK

Abai.kz

0 pikir