Dýisenbi, 23 Mamyr 2022
Janalyqtar 2718 0 pikir 11 Nauryz, 2014 saghat 09:34

MEREKEDE AYTATYN SÓZ EMES EDI...BIRAQ...

Gender degenimiz әielden erkek jasau degen sóz emes. Bar bәleni әielding ornyn besikten biylikke qaray auystyrudy nasihattaghan memleketting sayasatynan izdeytin edik. Beker. «Biyliktegi әielding sany bәlen payyz», «kәsipkerlikpen týgen payyz әiel ainalysady», «sporttaghy әiel osynsha payyzgha jetti» degen statistika, otbasynda setinep bara jatqan sezim men senimning ornyn toltyryp bere alatynyna shýbәmiz bar. 

Gender degenimiz әielden erkek jasau degen sóz emes. Bar bәleni әielding ornyn besikten biylikke qaray auystyrudy nasihattaghan memleketting sayasatynan izdeytin edik. Beker. «Biyliktegi әielding sany bәlen payyz», «kәsipkerlikpen týgen payyz әiel ainalysady», «sporttaghy әiel osynsha payyzgha jetti» degen statistika, otbasynda setinep bara jatqan sezim men senimning ornyn toltyryp bere alatynyna shýbәmiz bar. 
Mereke kýni әieldi maqtauymyz kerek edi. Azamatynyng qolynan «Dior», «Givenchy» men «Chanel» sekildi qymbat iyissu alyp, qúshaghy gýlge toludy aitpaghanda, jylyna bir keletin meyramynda qarapayym syilyq týgili jyly sóz estip te quana almaytyn qyz-kelinshekterding bar ekenin eskerip, osy әngimeni aitugha tura keldi. Býginde qoghamda kórinis tapqan býkil ýilesimsizdikti Ýkimetting genderinen búryn ýidegi analarymyzdyn, әkeleremizding ózderi qoldan jasap otyrghanyna kónil shirkin kýnnen-kýnge senip keledi. «Qyzym – qyzghaldaghym» dep bir tal, eki tal qyzyn jas qúraqtay jelkildetip, tóbesinen qús úshyrmay erkeletip ósirgeni jaqsy-aq qoy, biraq «izgi armany», ol tughanda jarq etip kýn tughanday bolghan at ústar er balasy she – dәl sonday meyirim, dәl sonday mahabbatqa bólenip, erte bastan bilim aluyna layyqty kónil bólinip, dúrys baghyt-baghdar berude baryn ayamay kómek berip otyr ma? «Az kýndik qonaqty» ýkining balasynday ýlpildetip ayalaghan jaqsy-aq. 
Biraq býginde kimning ýiine barsang da «jerdegi júmaqty jasaytyn osy eki qyzyng bolady» (úl taba almay kele jatqan әieldi júbatqan týri), «bar jaqsylyqty osy qyzdardan kóresing әli» (aldynan shyghyp kelgendey), «senderdi osy qyzyng baghady әli» (pa, shirkin), «qyz jaqsy ghoy, shirkin»-men (әriyne) bastalghan oryndy-orynsyz kótermeleu men maqtau, ómirden bos qalghan bota tirsek, bos belbeu, bilimsiz, júmyssyz, kókjasyq er azamattardyng kóbengine әkelip soghyp jatyr. «Eki qolgha bir kýrek júmys er jigitke qaydan da bolsa tabylady, kór qazsa da, jýk týsirse de, arba iyterse de ólmeydi». Al qyzy oqymasa, diplomy bolmasa, barghan jerinde betine shirkeu bolady. Mine, tәrbiyening  týri. Tәrbie emes, oilaghany óz nәpsisi. Bilimsiz jigit – júmyssyz, júmyssyz adam – tabyssyz, al tabyssyz erkekti qay әiel kýieu dep syilaydy? Aqshasy joq erkekting әielining aldynda abyroyy bolmaytynyn ata-anasy erterek oilap, oqu oqyp, ilim jinauyna bar terin tógip, «erteng otbasyn asyrau sening mindetin», «úlyng senen ýlgi alady», «elge paydang tiysin» dep ósirse, dәl qazirgidey ensesi týsken er, at ýstindegi әiel kóbeymes pe edi? Áu basta ananyng tóniregine toptasqan halyq, ol top ýlkeyip,  úrpaq jalghasa kele analar kóbeyip, olardyng arasynda bәseke kýsheygende, birte-birte kýshi mol, júrtty auzyna qarata alatyn, erler tóniregine toptasqan, patriarhat solay bekip edi, qazir, mine, matriarhatqa manday tirey bastaghanymyzdy ishtey moyyndaugha mәjbýrmiz. Júmyssyz úly jiyrma jyl búryn tap ózi ton pishkenindey, arba sýirep bazarda, sylaq sylap qúrylysta jýredi nemese eki ayaghyn aspangha ilip, shalqasynan týsip ýide jatady. Múnday jaghdayda mal tapqysh kelinning eki býiirin tayanyp mindetsip shyghatyny belgili. Qos ýidi qosa qondyrmaytyn shaqar kelinmen qarym-qatynasyn shiryqtyryp almay, shymbayyna batyrmay, ayalap otyryp aityp, shiratatyn enede shydam, tózim, sabyr atymen tausylghan. «Baqpasandar qoyyndar, bir sheshemdi ózim-aq baghamyn» dep doldanghan diplomdy qyz anasyn dedektetip ala jóneledi. Balasy men kelinine qyr kórsetkendey key sheshe qyzynyng jeteginde ketkenimen qoymay, orystyng kemiyek sary kempiri siyaqty jiyenin «nemerem» dep soghatyny bar. Eng jamany, osynday kórinis últtyq otbasylyq dәstýrimizde jiyilep barady. Áke ýiindegi «az kýndik qonaq» jat júrtqa úzatylghannan keyin «óz júrtynyng da, qayyn júrtynyng tileuin tileytin, eki elding  janashyry» dep odan әri әspettelip, mәrtebesi biyiktele týsetin edi. Alayda irgesining myqtylyghyna maqtanatyn qazaqy otbasylyq instituttyng qúndylyghy tómendep bara jatqanyn osynday mýjilgen tuystyq qarym-qatynas mysalynan myndap tauyp alugha bolady. Jazylmaghan zan, búljymas qaghidalar miday bylyghyp aralasyp, mәnin joghalta bastady. «Aumaly-tókpeli zamanda ala qap arqalaghan әiel», «júmyssyz erkekti asyraghan әiel», «balalaryn tistelep jýrip jetkizgen әiel», qoyshy, qaharman әielding qaysar erligin tizbeley bersen, tang da atpas. 
Tek osynday aspandatudyng sony, mine, qayda alyp keldi. Bir ýiding bes birdey úly bola túryp, әke-shesheni baghu mindeti jatqa ketken «jalbyrshashqa» qarap qalghany sol ýiding túnghysh úly men kenje balasyn esh oilandyrmaytyn bolghany ghoy. «Jalghyz úldyng qolynan janym shyqsyn» deytin, yaky «osy kenjemning qolynan topyraq búiyrtsyn» deytin ata-ananyng keybiri qyzdyng bosaghasyna baryp syghyrayyp otyrudy esh ar kórmeytini, namys sanamaytyny, qazaqy otbasylyq qúndylyqtyng qúldyrauy emey, nemene?
«Shuaqty kýnder», «Babalar amanaty» atty kitap jazyp, Momyshúldarynday tau túlghaly azamattargha iyilip qyzmet etken Zeynep Ahmetova aityp edi bir әngimesinde: «Áyel men erkek ten» dep jýrip, uly dәndi Kenestik kezde-aq seuip tastaghanbyz. Qalay aitsaq ta, qazaq deytin halyq baqyr basty erkekti bәrinen biyik qoyyp edi. Kiyiz ýiding shanyraghyn er adam kóterse, keregesin kerip, uyghyn shanshityn әiel edi. Eshqashan shanyraqty әielge kótertpegen. Búl neni bildiredi? «Shanyraqtyng iyesi – er adam», «er azamat – bas iye» degen sóz. Biz ýlken qariyalardyng tәrbiyesin kórdik. 
Bizding kishkene kezimizde, sol shanyraqtyng iyesi júmystan sharshap kele jatqanda, «әkesi kele jatyr» dep kelinderge әli ayaghy shyqpaghan nәrestesin kótertip, aldynan shygharatyn. «Balasyn kórip, meyirlensin, sharshaghanyn úmytyp, ýige jaqsy kónil kýimen kirsin» degeni. Er adamnan taraghan shuaq shanyraqty jylytady. Ákening qadirin tiytimdey kezimizden bastap sóitip sezindirdi ghoy bizge. Ilgerirekte әiel adamnan jón súraghanda óz elining emes, kelin bolyp kelgen jerining ruyn aitatyn bolghan. Óitkeni ol basqa әuletting otyn jaghyp, sonyng úrpaghyn ósirip otyr ghoy. Bireuler aitatyn bolar: «úly ne, qyzy ne, bәribir emes pe?» dep. Joq. Ár últtyng dәstýri, ata salty bar. Bizding saltymyzda, әiel men erkek tenelgen jerde dýniyening shyrqy búzylady. Osy sóz býgingi kýnge dәlme-dәl kelip túr. Qazirgi jastardyng psihologiyasyn bizding jasymyzdaghy adamdargha úghu qiyn. Biraq Qúday kóretin kóz bergen song bayqaytynyn, qazir erkek pishindes, erkek minezdes әielder kóbeydi. Bazarda shaqyldap, shaptyghyp túrghan әieldi kórgende jýreging titirkenip ketedi. Óitkeni biz er adamdy tym taptap jiberdik. Myng jerden aqsha tauyp, otbasyn asyrap jýrse de, ol erkek bola almaydy. Úly men qyzyna әke bola almaydy. Erlerding esiktegi basyn tórge sýirey me, joq tórdegi basyn esikke sýirey me, bәri de әielding parasatyna baylanysty. Janbaghystyng jarapazanyn aityp jýrgen adamdar býginde jaghdayy bar balasynyng qolyna baryp túratyndy shyghardy. «Mening myna úlymnyng júmysy bolmay, ómirden bos qalyp, qinalyp jýr ghoy, osynyng qoltyghynan sýiep, demeu bolayyn, dem bereyin, týsken ensesin kótereyin» degenning ornyna, ózining jan tynyshtyghyn oilap, qyzynyng qolyna baryp túratyn ýlken kisilerdi kórgende, shynynda da, qynjylasyn. Búl endi qazaqtyng saltynda, dәstýrinde bolmaghan nәrse ghoy. Qyzynyng qolyna kim baryp túrghan? Búrynyraqta jalghyz qyzynan basqa eshkimi joq, qu bas bolyp qalghan kempir men shal bolmasa, soqtalday úly bar kisiler qyzynyng qolyna barmaghan, kýnin salmaghan. Erteng qaytpas sapargha attanarda da janazagha qyzyng emes, úlyng túrady. Osyny oilau kerek qoy. Úly otbasy asyrugha shamasy kelmese, sonday etip ósirgen ózi bergen tәrbiyede bir qatelik ketken bolar?! Qaytalap aitamyn, «kókem-au», «әkem-au» dep jylap túrugha, janazagha úlyng túrugha jazsyn! Ol ýshin qazaq úlyn úlday etip, qyzyn qyzday tәrbiyelesin!»
Osyndayda Ábdirashtyng Jarasqanynyng «Kenje bala» atty óleni oigha oralady: 
Kenes berer kemenger bolmasam da
Qay betimmen qaraymyn elge sonda?
Basqa eken ghoy oryny qyz balanyn
Bayghús apam bas súghar anda-sanda. 
...Ertenine – Apayym,
Men jәne Agha –
Árqaysymyz attandyq әr qalagha...
Qaqpa aldynda qol búlghap qala berdi
Qala berdi kemsendep... Kenje bala...
Kenje balalargha qara shanyraq iyesi ekeni qúlaghyna qúittayynan qúiylushy edi. Bar ynta men nazar, yqylas ózine aughandyqtan, ýlken jauapkershilikti kishkentay jýregimen sezinip ósetin. Endeshe, qara shanyraqtyng berekesi ketip, qúty qashpas ýshin dýniye-mýlik pen mal-jan týgelimen kenje balanyng qolyna ótip otyratyn búljymas qaghidamyzgha qylau týsirmeu óz qolymyzda emes pe, asyl ana, ayauly әpke, sýikimdi sinliler?!

A.HALYQ

"Halyq sózi" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1123