Dýisenbi, 23 Mamyr 2022
Janalyqtar 2347 0 pikir 11 Nauryz, 2014 saghat 09:14

Bayan Esentaeva: Arman adastyrmaydy

8-nauryz – Halyqaralyq әielder meyramy qarsanynda tanymal produser, talantty aktrisa әri telejýrgizushi Bayan Esentaevamen súhbattasudyng sәti týsti.  Kórermen qauymgha «Mahabbat beketi» filimindegi Gýlnәz róli arqyly tanylghan Bayan 1975 jyly 2-qantarda Oral qalasynda dýniyege keldi. Býginde «Keshiu» toby men әnshi Janar Doghalovagha produserlik etetin ol, «Saz әlemi», «Mama Mia» muzykalyq jobalarynyng avtory. Sonday-aq, «Ghashyq jýrek», «Ghashyq jýrek 2», «Traktorshynyng mahabbaty», «Kýlәsh», «Abaylanyz, siyr!» filimi men teleserialdarynyng bas produseri. 

8-nauryz – Halyqaralyq әielder meyramy qarsanynda tanymal produser, talantty aktrisa әri telejýrgizushi Bayan Esentaevamen súhbattasudyng sәti týsti.  Kórermen qauymgha «Mahabbat beketi» filimindegi Gýlnәz róli arqyly tanylghan Bayan 1975 jyly 2-qantarda Oral qalasynda dýniyege keldi. Býginde «Keshiu» toby men әnshi Janar Doghalovagha produserlik etetin ol, «Saz әlemi», «Mama Mia» muzykalyq jobalarynyng avtory. Sonday-aq, «Ghashyq jýrek», «Ghashyq jýrek 2», «Traktorshynyng mahabbaty», «Kýlәsh», «Abaylanyz, siyr!» filimi men teleserialdarynyng bas produseri. 

– Bayan Maqsatqyzy, kórermender nazaryna úsynylghan «Kýlәsh» telehikayasyn týsiru iydeyasy qalay keldi?
– Búl telehikaya «Habar» agent­tigining tapsyrysy boyynsha týsi­rildi. Tarihy túlghalar turaly tyr­naqaldy tuyndylardyng biri. «Nege Kýlәsh?» degenge keletin bolsaq, birinshiden, Kýlәsh Bay­seyitova aty anyzgha ainalghan óner iyesi. Ekin­shiden, taghdyry san qily, ataq pen abyroyy, talanty men adamgershiligi bir basyna jeterlik qazaq әieli. Kýlәshting beynesin shynayy somdau biz ýshin manyzdy mindet boldy.
– Telehikayagha týsken akterlerdi tandauda sheberliginiz bayqaldy. Basty róldegi aktrisa Áygerim ­Ual­janova Kýlәsh apamyzdyng kó­shirmesi dese bolar. Áygerimdi qalay taptynyzdar?
– Biz Kýlәshting rólin somdaytyn aktrisany úzaq izdedik. Elimizdegi jetekshi teatrlardyng aktrisalaryn bayqap kórdik. Birining syrt kelbeti kelmese, birining ishki jan dýniyesi ýilespedi. Eki aigha sozylghan izdenis nәtiyje bermedi. Sol uaqytta «Abaylanyz, siyr!» komediyasynyng týsiriliminde jýrgenbiz. Filimning bir epizodyn týsirip jatqanda akt­risalardyng biri әn sala bastady. Dauysy sonday nәzik, basymdy kóterip qarasam kóz aldymda «Kýlәsh» túr. «Mine, Kýlәsh!» dedim ishimnen. Artynsha Áygerimdi shaqyryp, ssenariydi ústattyq. Áygerim senimnen shyqty, biz ony basty rólge bekittik.
– Telehikayagha qatysty qanday pikirler estidiniz? Únatqandar basym sekildi.
– Men ýshin jauapkershiligi men jýgi auyr joba «Kýlәsh» boldy. «Erteng dýiim júrt ne deydi, kózkórgenderi qanday pikir aitady, ziyaly qauymnyng kózqarasy qanday bolar eken…» degen oilar maza bermedi. Kýdik pen ýmit itjyghys týsip jatty. Efirge shyqqannan keyin de kónildegi tolqu basylmady. Birinshi seriyanyng kórsetiliminen keyin-aq kýdik seyile bastady. Synaghandardan góri qoldaghandar kóp boldy. Soghan tәuba deymin.
– «Abaylanyz, siyr!» atty filimdi týsirip bolyp, halyqqa úsy­nyp otyrsyz. Búl filim turaly ne aitasyz?
– Kino әlemine bir ret bas súqqan adam ómir boyy týsiru alanyn ansap túrady. Bir kezderi arman quyp kelgen jas aktrisa eseye kele sol «tanys ólkege» qayta oraldy. «Ghashyq jýrek 1-2» kartinalarynan keyingi dýnie «Abaylanyz, siyr!». Búl bir qaraghanda qarapayym oqigha. Biraq ózining aitary bar tuyndy. Baylyq, mansap, tanymaldylyq, adaldyq, satqyndyq, tap-taza sezim men biyik mahabbat. Barlyghy ómirdegidey. Kórermenning tarazysyna salyndy, ong baghasyn berer degen ýmittemin.
– Siz kino әle­mi­ne tym jas kezinizde aralasa bas­tadynyz. Kezinde «Mahabbat be­keti» filimin kórip kórkinizge qyzyqpaghan jan bolmady. Býginde arada qansha jyl ótse de sol jas, әdemi qalpynyzdy saqtap qalypsyz. Múnyng qúpiyasy nede?
– Birinshiden, men әli jas­pyn. Ekinshiden, qartaymaudyng birden-bir qúpiyasy – әielding ishki jan dýniyesining sergektigine baylanys­ty. Mysaly, men ózimdi óz jasymnan әldeqayda jas sezinemin. Eshkimge jamandyq oila­maymyn, kórealmaushylyq pen ózge aram pighyldan adamyn әri ýnemi ký­lip jýremin. Tamaqtyng paydalysyn tútynamyn, sudy kóp ishemin. Men beti­me qanday da bir plastikalyq operasiya jasatqan adam emespin. Áriyne, jastyqty saqtap qaluda zamanauy kos­­metikalardyng da ýlesi joq emes. Kóp nәrse adamnyng shyghu tegine de baylanysty.
– Juyrda «Qazaq aruy» bay­qauyna oray irikteu kezenin ótkiz­di­nizder. Negi­zinen Qyzdargha qoyylar talaptar qanday?
– «Qazaq aruy» últtyq qúndy­lyqtar­dy, tól tilimiz ben mәde­niye­timizdi qoldaugha baghyttalghan joba. Ár boyjetken elining býgingi jaghdayymen qatar, onyng tarihynan, mәdeniyeti men әdebiyetinen habardar boluy qajet. Sondyqtan da búl bayqaugha kórkine aqyly say arular ghana qatysa alady.
– Býginde qazaq qyzdaryna qa­­tysty kóp syn aitylady. Bú­ryn­ghynyng búrym­dylary men býgingining zamanauy qyzdaryn salys­tyryp jatady. Siz qyzdarmen kóp aralasasyz. Býgingi qazaq qyzdaryna qanday bagha berer ediniz?
– Zaman ózgerdi, uaqyt ózgerdi de­gendi jii aitamyz. Ózgermeytin, mәn­gilik dýnie últtyq bolmys. Qanynda, janynda, bolmysynda óz eline, jerine degen mahabbat barda bolashaq bar. Meni quantatyny qazaq qyzdarynyng kókiregi oyau, jany taza. Minez bar, jiger bar, tektilik bar.
– Bir bayqaghanymyz, siz tek qyzdarmen júmys jasaysyz. Qazaq­stannyng týkpir-týkpirinde ýlken sahnagha shygha almay jýrgen talantty jigitter de bar ghoy. Key produserler qyz baladan góri jigittermen júmys istegen jenilirek dep jatady.
– IYә, qyzdarmen júmys jasaghan onay emes, syrtqy keltebetining ký­timi bar, sahnalyq kiyimderi bar jәne qauipsizdigi taghy bar. Biraq nege ekenin bilmeymin, jigittermen júmys isteuge qúlyqsyzbyn. Mým­kin uaqyt óte kele mening de kóz­qarasym ózgerer…
– Qazaqstan shou-biznesine sýbeli ýles qosyp jýrgen adam retinde bý­gingi qazaq estradasyn qanday den­geyge qoyar ediniz?
– Men ónerding qay-qaysysyn bolmasyn óte joghary baghalaymyn. Óner, eng aldymen ýlken enbek. Al enbekti qúrmetteu kerek. Men qa­zaq estradasyna jarqyn bolashaq tileymin.
– Estuimizshe, «Núr Otan» sapyndasyz. Búl sayasatqa aralasudyng bastamasy boluy mýmkin be? Jalpy sayasatqa aralasu oiynyzda bar ma?
– IYә, men «Núr Otan» partiya­synyng mýshesimin. Bәrimiz bir mýdde ýshin qyzmet etip jýrmiz. Tәuelsiz eli­mizding keleshegi ýshin enbek etemiz. Búl mening jeke azamattyq ústanymym. Al sayasatqa aralasu oiymda joq. Men sayasatta emespin, men qoghamdamyn!
– Qazaq basylymdaryn oqisyz ba? Kóbine qay basylymdardy alyp oqisyz?
– Men qazaq basylymdaryn jii oqimyn, dauystap oqimyn. Osylaysha til ýirenuge tyrysyp jýrmin. Týsin­begenimdi ata-anamnan, eki qy­zym­nan súrap alamyn (Bayannyng eki qyzy Ay­sәule men Ayaru qazaqsha bilim aluda).
– Kópshilik sizdi telejýrgizushi re­tinde de jaqsy tanidy. Negizinen shou-baghdarlamalardy orys tilinde jýr­gize­tinsiz, ózinizding jeke jobanyz «Saz әlemin» bastan-ayaq qazaq tilinde jýrgizip kelesiz. Múnday qadamgha kórer­mender tarapynan «Bayan ­Esentaeva qazaq tilin­de sóiley almaydy» degen synnyng kóp aitylghandyghynan bardynyz ba? Álde qazaqtildi telearna bolyp sanalatyn «El­arnanyn» sayasatyna baylanys­ty jobany qazaq tilinde týsiru kerek bol­ghandyqtan ba?
– Búl súraq maghan jii qoyylady. «Saz әlemi» mening televiziya kenis­ti­gin­degi alghashqy produserlik jobam. Sizderdi qaydam, men ýshin búl jana beles. Baghdarlamada qazaq tilinde erkin sóileuge barynsha tyrystym. Býginde qazaq bola túra, óz tilinde sóiley almau – qasiret, әriyne. Men óz tilimde jýz payyzgha sóiley almasam da, tilimdi erekshe qúrmetteymin jәne býginde ony mengeru jolyndamyn. Ata-anamnyng meni sol kezdegi Almatydaghy jalghyz qazaq mektebine bermegenine ókinemin. Sondyqtan qyzdarymdy qazaq mekte­bine berdim. Mening qazaqsham jýz payyz bolmasa da, bolmysym jýz payyz qazaqqa tiyesili der edim.
– Býgingi telejýrgizushilerge kó-niliniz tola ma? Otandyq telejýr­gizushilerge ne jetispeydi?
– Men telesynshy emespin. Eger halyq kórip jatsa, súranys bar degen sóz. Bireuding talghamynan shyqpady eken dep kópke topyraq shashudan aulaqpyn.
– «Qyzgha qyryq ýiden tyi» deydi qazaq halqy. Qyzdardy tәrbiyelep otyr­ghan anasyz. Qyz tәrbiyesinde qanday ústanymynyz bar?
– «Úyada ne kórsen, úshqanda sony ilesin» deydi ghoy, mening ústanymym osy.
– Sizding boyynyzda qazaq qyzy-na tәn ójettilik pen qaysarlyq bay-qalady. Búl qanmen berilgen qasiyet pe, әlde ómirlik tәjiriybemen kelgen be?
– Búl tua bitken qasiyet dep oi­laymyn. Men bala kezden-aq aitqa­nymnan qaytpaytyn birbetkey bol­dym. Kópting biri bolmay, erek­shelenip jýrgendi qalaydy ekenmin. Búl qasiyet atamnyng qanymen, anamnyng sýtimen daryghan, sirә.
– Áyelder merekesi kele jatyr. Qanday tileginiz bar?
– Ómirde anadan asyl ne bar?! Áyel әlemge ómir syilaydy. Demek, әielder qanday da bolmasyn marapat pen qúrmetke layyq. Armandanyzdar, arman adastyrmaydy, olar mindetti týrde oryndalady.

Arna JÚMATAY

"Ana tili" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1123