Seysenbi, 25 Qantar 2022
Janalyqtar 2394 0 pikir 11 Nauryz, 2014 saghat 09:02

ÁLIHAN BÓKEYHANNYNG MEREYTOYY TÝRKI HALYQTARYNA ORTAQ

Búl joly gazetimizding dәstýrli saualyna OQO-nyng Qúrmetti azamaty әri Qazaqstannyng Qúrmetti jurnalisti Baydulla Qonysbek myrza pikir bildirdi. Onyng aituynsha, Alashorda memleketi HH-ghasyrda tәuelsizdigin saqtap qalghanda bizding sanymyz býginde 50-60 million bolar edi. Al, belgili aqyn Temirhan Medetbek bolsa «Alash arystary qaldyrghan bay múrany jan-jaqty zerttep, ony memleketimizding tiregine ainaldyruymyz kerek» degen oiyn ortagha saldy. Sonday-aq, aqyn Úlyqbek Esdәulet «Álihan Bókeyhan da Atatýrik siyaqty aituly túlgha bolghandyqtan, onyng mereytoyyn týrki halyqtary da atap ótu kerek» dep tosyn oy bildirdi. Búdan bólek tarihshy Maqsat Alpysbek pen belgili jurnalist Bolat Mýrsәlim de óz oilarymen bólisti.

 

Búl joly gazetimizding dәstýrli saualyna OQO-nyng Qúrmetti azamaty әri Qazaqstannyng Qúrmetti jurnalisti Baydulla Qonysbek myrza pikir bildirdi. Onyng aituynsha, Alashorda memleketi HH-ghasyrda tәuelsizdigin saqtap qalghanda bizding sanymyz býginde 50-60 million bolar edi. Al, belgili aqyn Temirhan Medetbek bolsa «Alash arystary qaldyrghan bay múrany jan-jaqty zerttep, ony memleketimizding tiregine ainaldyruymyz kerek» degen oiyn ortagha saldy. Sonday-aq, aqyn Úlyqbek Esdәulet «Álihan Bókeyhan da Atatýrik siyaqty aituly túlgha bolghandyqtan, onyng mereytoyyn týrki halyqtary da atap ótu kerek» dep tosyn oy bildirdi. Búdan bólek tarihshy Maqsat Alpysbek pen belgili jurnalist Bolat Mýrsәlim de óz oilarymen bólisti.

 

Baydulla QONYSBEK, «Kiyeli Qazyghúrt» qoghamdyq qorynyng preziydenti:
«Alashtyng últqa etken enbegi úshan teniz»

1. Kenes ýkimeti bizge «Alash qazaqqa jau boldy» dep ýiretti. Al endi 80-jyldardyng sonyna qaray Kenes ýkimeti «jau» dep tanyghan azamattar halyq qaharmany bolghanyn bile bastadyq. Jalpy, alash arystary Qazaq elin Reseyden bólip alyp, óz aldyna bólek tәuelsiz memleket etudi maqsat tútqan ghoy. Qazirgi kezde biz «qazaqtyng sany 11 milliongha jetti» dep maqtanyp jatyrmyz. Eger Alashorda memleketi HH-ghasyrda tәuelsizdigin saqtap qalghanda, bizding sanymyz býginde 50-60 million bolar edi. Óitkeni HH-ghasyrda bizden sany әldeqayda az bolghan ózbekter qazir 30 million bolyp otyr. Jalpy, alashtyng últqa etken enbegi úshan teniz ghoy. Sondyqtan da olardy qalay kúrmettep baghalasaq ta artyqtyq etpeydi. Mәselen, alash arystaryna elimizding әr týkpirinen eskertkishter ashyp, kóshe attaryn beruimiz kerek. Búdan bólek alashqa arnalghan derekti jәne kórkem filimder týsirilse núr ýstine núr bolar edi.
2. Jalpy men alashqa qatysty is-sharalardan qalmay, óz kózqaras ústanymdarymdy bildirip otyramyn. Sonday-aq aldaghy uaqytta bolatyn kezdesulerde alash arystarynyng janqiyarlyq erlikterin jastargha nasihattay týsemin. Óitkeni, óskeleng úrpaqtyng últtyq ruhta tәrbiyelenui tikeley alash iydeyasyna baylanysty bolyp otyr.

 

Temirhan MEDETBEK, aqyn, QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri:

«Alashqa arnap óleng jazarmyn»

1. Biz әli kýnge deyin Álihan Bókeyhan bastaghan alash arystarynyng últqa etken enbegin nasihattay almay kelemiz. IYә, olardyng attaryn bilemiz, keybir tarihshylarymyz alashty jan-jaqty zerttep jatyr. Áytse de qalyng júrtshylyq alashty tanyp bilip jatyr dep aita almaymyn. Óitkeni, olar turaly shyqqan kitaptardyng taralymy mýlde az. Tipti keybir alash turaly kitaptardy kitaphanalardan da tappaysyz. Mening oiymsha, osy mәselening dúrys sheshiluine Ýkimet airyqsha nazar audaruy qajet. Jalpy, Alash arystary qaldyrghan bay múrany jan-jaqty zerttep, ony memleketimizding tiregine ainaldyruymyz kerek. Ókinishke qaray, elimizde eshkimge paydasy joq kóptegen baghdarlamalar kóbeyip ketti. Mening oiymsha, sol baghdarlamalardy alashtyq ruhta jasasaq halyqqa ótimdi bolar edi. Sonday-aq, últ kósemi Álihan Bókeyhannyng enseli eskertkishin Astananyng tórine ornatu kerek. Búdan bólek Astanadan bastap oblys, audan jәne auyldargha deyin alash atymen kóshe attary atsalsa núr ýstine núr bolar edi.
2.  Mening qolymda Álihan Bókeyhan men Alashorda memleketining mereytoyyn úiymdastyra qalatynday eshqanday mehanizm joq. Sondyqtan da ýiip tógip uәde bere almaymyn. Áytse de alash arystaryna arnap óleng jazyp, olardyng janqiyarlyq enbegin nasihattaugha atsalysamyn. Eger mýmkindigim bolsa, әrbir alash arysyna eskertkish ornatyp, kóshe attaryn berer edim.

 

Úlyqbek ESDÁULET, aqyn, QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri:

«Jastar alashty tanyp-bilmey otyr»
1. Qos mereytoy Abaydyng 150 jyldyghy qalay atalyp ótti, dәl solay úiymdastyrylghany jón. Ózderiniz jaqsy bilesizder, Abaydyng 150 jyldyq mereytoyy YuNESKO kóleminde, óte joghary dengeydi úiymdastyryldy. Sondyqtan da men alashty Abaydyng toyynan kem ótkizbeuimiz kerek dep esepteymin. Týrkiya dese bizding kóz aldymyzgha olardyng últtyq kósemi Atatýrik eske týsedi ghoy. Álihan Bókeyhan da Atatýrik siyaqty aituly túlgha bolghandyqtan onyng mereytoyyn týrki halyqtary da atap ótu kerek. Mәselen, atalghan eldegi bizding elshilikke Ýkimet tarapynan tiyisti tapsyrmalar berilse núr ýstine núr bolar edi. Sonday-aq, mektep oqulyqtarynda alash arystary turaly jan-jaqty maghlúmat berilui qajet. Ókinishke qaray búl baghytta «әttegen-aylar» barshylyq. Sondyqtan da bolsa kerek, óskeleng úrpaq alashty tolyq tanyp-bile almay otyr. Shyn mәnisinde Ýkimetimiz  jastardyng otanshyl boluyn qalasa, olargha alash iydeyasyn sinirui qajet. Óitkeni, jastardyng últtyq ruhta tәrbiyelenuine alash arystarynyng enbekteri birden-bir sebep bolady.
2. Shәkir Ábenov deytin aqsaqalymyzdy Aqordagha shaqyrghan azamattar «Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevqa beretin batanyzdyng jazbasha núsqasyn beriniz» depti. Sonda aqsaqal ashulanyp: «Qaydaghy mәtindi aityp túrsyndar? Alla Taghala auzyma qanday sóz salsa, sony aitamyn» degen eken. Sol siyaqty Alla Taghala qanday júmystardy atqarugha mýmkindik beredi, sony atqaramyn.

 

Maqsat ALPYSBES, L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU euraziyalyq zertteuler kafedrasynyng professory, tarih ghylymdarynyng doktory:
«Alashty aitpay óte almaymyn»

1. Jalpy, Álihan Bókeyhannyng tughan jeri Qaraghandy oblysy, Aqtoghay audany ekeni ekining birine belgili bolsa kerek. Solay bola túra, Qaraghandy qalasynda Álekenning atyndaghy kóshe joq. Jergilikti azamattar Qaraghandydaghy bir kóshening atyn Álihan Bókeyhangha alyp beru ýshin neshe jyldan beri alysyp keledi. Áytse de búl iygilikti isting jýzege asuyna oblys basshylyghy selsoq qarap otyr. Al endi óz tughan qalasynda kóshe atyn alyp bere almasaq, qalaysha qos mereytoydy saltanatty týrde atap ótpekshimiz? Jalpy, búl mereytoylardy atap ótude joghary jaqqa jaltaqtap qarau dúrys emes. Mening oiymsha, Álihan Bókeyhan men Alashorda memleketining toylaryn atap ótu – tikeley últtyq sanagha baylanysty. Yaghni, qarapayym halyq alash iydeyasyn jaqsy týsinse, biylik ókilderinen alashtyng mereytoyyn atap ótudi talap eter edi. Óitkeni, biylik qansha degenmen halyqtyng talap-tilegimen sanasyp, ózderining josparlaryn halyqqa úsynar edi.
2. Tarihshy bolghandyqtan ózimning zertteytin taqyryptarymda alashty aitpay óte almaymyn ghoy. Mәselen, Alash úghymy men iydeyasy turaly oqyrmangha tyng dýniyeler úsynugha tyrysamyn. Jalpy, tarihshy retinde alashty zertteude ayanyp qalmaymyn.

 

Bolat MÝRSÁLIM, alashtanushy:
«Alashty respublika retinde tanuymyz kerek»

1). Álihan Bókeyhannyng 150 jyldyghy men Alash avtonomiyasynyng 100 jyldyghyn  eki bólek atap ótuge tiyispiz. Búl orayda Álihannyng tughan kýnin 1866 jyldyng 5 nauryzy (eski kýntizbe) dep esepteu kerek pe, әlde 19 nauryz (qazirgi kýntizbe) deu kerek pe,  aqyldastar alqasy ghylymy tújyrymmen bir izge týsiru kerek. Dәl sol siyaqty Alash avtonomiyasyn qúru turaly sheshim qabyldanghan kýn retinde 12 (eski kýntizbe) nemese 25 (qazirgi kýntizbe) jeltoqsannyng qaysysyn tanu kerektigi resmy sheshilgeni jón. Ayta ketetin jayt,  1917 jyldyng 12 jeltoqsanynda últtyq-territoriyalyq Alash avtonomiyasyn qúru turaly sheshim qabyldansa, 13 jeltoqsanda avtonomiyany basqaru ýshin Alashorda ýkimeti jasaqtaldy. Álimhan Ermekovting jazuynsha, «Alash avtonomiyasy 12 jeltoqsan kýni týs aua saghat ýshte dýniyege keldi». II jalpyqazaq sezining hattamasyna jәne janama derekterge qaraghanda, erteninde Alashorda qúrylghan.
2). Tarihy derekterge qaraghanda, 1917 jyldyng 12 jeltoqsany kýni Resey demokratiyalyq federerativti respublikasy ishindegi Alash memleketi dýniyege kelgen. Óitkeni, odan bir ay búrynghy «Alash» partiyasynyng baghdarlamasynda Qazaq avtonomiyasyn federasiya ishindegi qúrdas memleket dep kórsetken. Endeshe, 2017 jyly Alashordanyng emes, Alash avtonomiyasynyn,  basqasha aitqanda, Alash respublikasynyng 100 jyldyghy toylanuy kerek. Búl da erterek basyn ashyp alugha tiyis qaghidaly mәsele. Mening oiymsha, Alashty respublika retinde tanuymyz kerek.
3). Qos mereytoygha qatysty Parlament janynan nemese «Núr Otan» partiyasynyng «Amanat» klubynyng ayasynda, ya bolmasa Euraziya uniyversiyteti janynan qoghamdyq negizdegi bastamashyl top qúrylsa abzal. Toptyng qay úiym janynan qúrylatyny  jәne «bastamashyl top», «aqyldastar alqasy», «qoghamdyq komissiya» degen ataulardyng qaysysyn alatynynan góri onyng ghylymy әleueti men qoghamdyq yqpaldylyghy anaghúrlym manyzdy. Ol top tújyrymdy týrde Preziydentke eki mereytoydy layyqty dengeyde atau turaly úsynys hat pen Ýkimetke memlekettik, qajet jaghdayda halyqaralyq dengeyde ótkizilui tiyis sharalardy atauy tiyis. Bastamashyl topqa M.Qoygeldiyev, H.Ábjanov, B.Ayaghan,  E.Sydyqov, T.Júrbay, D.Qamzabekúly, S.Aqqúlúly siyaqty tarihshy, alashtanushylardy, Parlament deputattaryn, E.Qariyn, B.Ábdighali, M.Tayjan, B.Uәli, A.Sarym siyaqty azamattardy qosudy atar edik.  Qoghamdyq top eki atauly mereytoydy ótkizu jauapkershiligin resmy biylik óz moynyna alghansha baqylaushy qyzmetin atqarghany jón siyaqty.
4). Preziydentting arnayy ókimimen Ýkimet eki mereytoygha qatysty arnauly Qauly qabyldaugha tiyis. Qaulygha alghyshart retinde memleket Alash avtonomiyasyna sayasiy-qúqyqtyq bagha bergeni oryndy. Mәselen, 2013 jyly aqpanda Ázirbayjan preziydenti Iliham Áliyev Álihan Bókeyhannyng ýzengiles dosy, kezindegi Duma deputaty, Kadet mýshesi Álimardan Topchybashynyng 150 jyldyghy men Ázirbayjan avtonomiyasynyng 95 jyldyghyn layyqty atau turaly Ýkimetke tapsyrma berip, Ázirbayjan Ýkimeti óz qaulysynda ol avtonomiyany «Ázirbayjan demokratiyalyq respublikasy» dep kórsetti.
Al endi Á.Bókeyhannyng 150 jyldyghyna oray naqty úsynystarymdy bildireyin:
– Don ziratyndaghy Álihan sýiegining kýli jatqan beyitke kórneki belgi ornatu;
–  Álihannyng tughan topyraghy Qyzylaraydaghy júrtyna, Ombyda túrghan ýiine, Samarada túrghan ýiine (búrynghy Kugushev, 30), Orynbordaghy búrynghy Nikolaevskaya, 10 ýige, Semeydegi Komissarskaya kóshesindegi ýige, Mәskeudegi Ýlken Kislovskiydegi ýige eskertkish taqtalar ornatu kerek. Tarihy túlghalardyng izi qalghan jerge belgi ornatu  dýniyejýzilik dәstýr;
– S.Aqqúlúly dayyndaghan kóptomdyqty qaytadan tolyqtyra, kóp taralymmen shygharu qajet;
– Álihan ensiklopediyasy jazyluy tiyis;
– Qazaqstannyng barlyq qalalary men audan ortalyqtarynyng basty kóshelerine Álihan esimin beru, Syrtqy ister ministrligi arqyly Omby, Samara, Mәskeu, Orynbor qalalarynan, bauyrlas Týrkiya, Ázirbayjan, Qyrghyz elinen, Ózbekstan t.b. elderding bas qalalarynan Álihan atyndaghy kóshe atyn berudi súrau;
– Astana qalasyndaghy Últtyq muzeyden Álihan atyndaghy zal ashu;
– Qazaqstannyng elshilikteri kómegimen sheteldegi qazaq diasporasy kóp shoghyrlanghan elderde atap ótu.
Sonday-aq Alash respublikasynyng 100 jyldyghyna oray:
– «Alash avtonomiyasy» atty qújattar jinaghyn qúrastyru;
– Astana qalasynyng eng kórnekti jerine «Alashorda» atty monumentaldy ansambli ashu;
– Reseymen shektesetin beketterge Á.Bókeyhan, A.Baytúrsynúly, Á.Ermekov esimderin beru;
– Semeyding Janasemey atalatyn әkimshilik bólimin «Alash» shaghynaudany dep atau;
– Respublika qalalary men audan ortalyqtaryna Alash alleyalaryn ashu;
– Qazaqstan men shetel múrajaylaryndaghy әli de ashylmay jatqan qújattardy, әsirese repressiya kezindegi derekterdi jariyalau;
– Oblystyq, audandyq әkimdikter qoghamdyq úiymdarmen birlese Alashqa qatysty tarihy jerlerge ekspedisiyalar úiymdastyruy tiyis;
– «Alash әni» atty әn bayqauyn, әdebiyet, suret, teatr shygharmalaryna bayqaular jariyalau;
– Alash taqyrybyna qatysty zertteulerge memlekettik granttar jariyalau;
– «Alashorda» atty telehikaya, kórkem jәne derekti filimder týsiru;
– 2017 jyldy Alash jyly dep jariyalau qajet.
2. Álihan men Alashtyng mereytoylaryna qoldan kelgenimshe qyzmet etuge tyrysuym kerek siyaqty.

Dayyndaghan Serik QÚDAYBERGENÚLY
«Jebe» gazeti, 6 nauryz 2014 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6059
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7771