Júma, 4 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 134706. Jazylghandar — 118004. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 1865 0 pikir 11 Nauryz, 2014 saghat 04:41

Kýnsúlu Túrghynbekqyzy: Qazirgi qazaq kinolaryn qoy terisin jamylyp alyp, ay dalada úlyp jatqan qasqyrgha úqsatamyn

Kýnsúlu Túrghynbekqyzy -ónerde ózindik oryny bar aktrisa.  Teatr sahnasyn tozdyryp jýrgen onyng ýni býgingi qazaq dublyajynyng sәnin keltirip jýr desek artyq aitpaghan bolarmyz.  «Qyzyljardyng qyzy tildi qyzy» atanghan Kýsúlu qazirgi qazaq kinosy men dublyajynyng jay- kýiin aityp, bizdin  aptalyqqa biraz aqtarylghan edi.

- Ákemteatrdyng manyna jaqynday bergenim sol edi,  esik aldynda túrghan elektrondy jarnama qúrylghysynan synghyrlay shyghyp jatqan sizding әdemi ýninizdi  qúlaghym shaldy. Soghan qarap Kýnsúludyng dauysy teatrdyng maqtanyshy ma dep qaldym...

- Ákemteatrgha kelgenime bes jyldyng jýzi bolypty. Sodan beri osy jarnama kózderi men repertuarlar jýiesi mening dauysymmen jazylyp jýr.  Alayda juyrda teatrymyzgha Ghalym atty dauysy óte jaqsy bala keldi. Bolashaghynan  kóp ýmit kýttiretin akter. Sol bala mening dauysymdy almastyrsa dep,  basshylyqqa ótinishi bildirdim. Ýnemi bir dauysty esty beru kórermen men tyndarmangha  jauyr bolyp ketedi  ghoy.

- Pәli, siz de aitady ekensiz-au. Kerisinshe, sol kórermen ýlken sahnadan Kýnsúludyng dauysyn joghaltyp alghan joq pa?

Kýnsúlu Túrghynbekqyzy -ónerde ózindik oryny bar aktrisa.  Teatr sahnasyn tozdyryp jýrgen onyng ýni býgingi qazaq dublyajynyng sәnin keltirip jýr desek artyq aitpaghan bolarmyz.  «Qyzyljardyng qyzy tildi qyzy» atanghan Kýsúlu qazirgi qazaq kinosy men dublyajynyng jay- kýiin aityp, bizdin  aptalyqqa biraz aqtarylghan edi.

- Ákemteatrdyng manyna jaqynday bergenim sol edi,  esik aldynda túrghan elektrondy jarnama qúrylghysynan synghyrlay shyghyp jatqan sizding әdemi ýninizdi  qúlaghym shaldy. Soghan qarap Kýnsúludyng dauysy teatrdyng maqtanyshy ma dep qaldym...

- Ákemteatrgha kelgenime bes jyldyng jýzi bolypty. Sodan beri osy jarnama kózderi men repertuarlar jýiesi mening dauysymmen jazylyp jýr.  Alayda juyrda teatrymyzgha Ghalym atty dauysy óte jaqsy bala keldi. Bolashaghynan  kóp ýmit kýttiretin akter. Sol bala mening dauysymdy almastyrsa dep,  basshylyqqa ótinishi bildirdim. Ýnemi bir dauysty esty beru kórermen men tyndarmangha  jauyr bolyp ketedi  ghoy.

- Pәli, siz de aitady ekensiz-au. Kerisinshe, sol kórermen ýlken sahnadan Kýnsúludyng dauysyn joghaltyp alghan joq pa?

- Búryn jýrgizushilikti jaqsy kәsip kórushi edim. Qazir ony da tandaugha salatyn boldym. Mәselen, osydan birneshe jyl búryn ótken keshting josparyn  әkelip, jýrgizip ber deytinder bar.

Qay telesheneunikterding qytyghyna tiygenin bilmedim, teledidarda beriletin konsertterdin  men jýrgizgen tústaryn qiyp tastaytyndar da tabylyp jatyr. Oghan bola  esh kýiinbeymin. Óz basym úrpaqtar sabaqtastyghy degen dýniyeni qoldaytyndardyng qataryndamyn. Qazir әkemteatrdaghy qyzmetimmen birge  «Bolat» produserlik ortalyghynda balalardy akterlik sheberlikke  baulyp  jýrgen jayym bar. Sondyqtan bar bilgenimdi jas jetkinshekterge ýiretip jatyrmyn. Eger eshkimge kerek bolmasam, balama bilgenindi ýiret dep alystaghy ata-analar qolqa salmas edi ghoy.  Osy orayda jas úrpaqty qazaqy sóz ónerine baulu maqsatynda mektep ashsam degen oiym bar. Búl armanym ýlken qarjygha kelip tireletin bolghandyqtan, әzirge bolashaqtyng enshisinde bolyp túr.

- Siz negizi qyz da bolsanyz gharyshker boludy armandaghan ekensiz. Aktrisa bolmaghanda kim bolar ediniz?

-Aktrisa bolmaghanda til mamany  nemese balalar dәrigeri bolar edim. Óz basym balany jaqsy kóremin. Sondyqtan bolar, keyde nege balalar ýiinde tәrbiyeleushi bolmadym dep te oilaymyn.  Jahandyq tәrbiyening jeteginde ketip bara jatqan jas úrpaqty  qazaqy tәrbiyege baulyp, qazaqy dәstýrdi boylaryna sinirip ósirgen bolar ma edim.

 - Teatrdan shyghugha múrshanyz bolmay jýr me, әlde kinogerler tarapynan úsynys bolmay jatyr ma. Ekrannan nege kórinbey kettiniz?

-Shygharmashylyq sheberligimdi shyndau  maqsatynda   Reseyden kelgen rejisserlerimen júmys jasap jatymryn. Qazir solardyng úsynysy boyynsha eki seriyalgha týstim. Ózimizding jergilikti rejisserler de týrli seriyaldar týsirip jatyr ghoy. Alayda olardyng súiyqtyghyna baylanysty birtalayynan bas tarttym. Biraq úsynys kóp dey almaymyn.

- Qandayda bir qazaq kinolarynyng týsirilgenin shetelge bayqaugha ketti degeninen biletin boldyq. Qazaq kinolarynyng búlaysha kommersiyalanyp ketui kórermennen kóz jazyp qaluyna әkelip jatqan joq pa?

- Álbette solay. Kórermenge «qúiryghyn» ústatpay jatqan kinolar bar. Qazirgi qazaq kinolaryn qoy terisin jamylyp alyp, ay dalagha baryp úlyp jatqan qasqyrgha úqsatamyn. Áyteuir rejisserleri ózderi týsirip, ózderi jýlde alyp jatady. Kinostudiyalar da qaptap ketti. Biraq olardyng ne týsirip, sheteldik kórermenge ne kórsetip jatqandyghyn qadaghalap jatqan jan balasy joq.  Osy sebepti kórermender qazaq kinoindustriyasynda ne bolyp jatqandyghynan  beyhabar bolyp otyr. Kósh jýre týzeledige salyp, qashanghy әlipting artyn baghugha bolady. Ónerdi elep, eksheleytin  kez jetken shyghar.

- Al qazaq dublyajy nege damymay túr deysiz?

- Osy qazanda ózim de qaynap jatqandyqtan, qazaq dublyajy qalys qaldy dep aita almaymyn. Nege deseniz, búghan da da sebepter jeterlik. Mәselen, biz disneylik  «Qara kiyimdiler» men «Tachkiy» degen animasiyalyq tuyndylargha dublyaj jasadyq.  Sapasy óte joghary boldy. Alayda bizding eldegi kinoteatrlar qazaqsha dublyajdalghan tuyndyralgha túsau salyp otyr. Mәselen,  olardyng qaltasyna  kórermeni kóp orystildi kórsetilimdi úsynghan tiyimdi. Mening Qyzyljardaghy jengem  biz dublyajdaghan «Tachkidyn» qazaqsha núsqasyna balasyn aparmaq bolsa,  jergilikti kinoteatr seansty týngi saghan on ekige qoyypty. Sonda ata- ana jarty týnde balasyn úiyqtata ma, әlde kinoteatrgha apara ma?  Qalay kýiinbeysin? Mәdeniyet bólimin basqaryp otyrghan basshylar qay qotyryn qasyp otyr?  Qazaq dublyajy osylaysha  mәdeniyet qúryghyn ústaghandardyng tarapynan qoldau tappay otyr. Áytpese bilikti mamandar bizde de jetip artylady. 

- Sizding dәstýrli әnderdi aitatyn óneriniz taghy bar. Al  Beken (Rimova) apanyzdyng syigha tarqan dombyrasyn sahnagha qashan alyp shyghasyz?

-(Rahattana kýlip aldy.) Úyat boldy ghoy ózi. Dәstýrli әnshining mayyn tamyzyp jýrgen bir aghamyzdan dәris almaqqa barghanymda: «Ánshi әnin aitugha, әrtis rólin oinaugha tiyis»- dep qaytaryp jiberdi. Oilanyp qarasam, aitqany ras eken. Ómirin dәstýrli ónerge arnaghan maytalmandar qoldau tappay jatqanda, endi ghana ayaghynan túrghan men  de solargha qosylsam, kýnim ne bolmaq? Alayda aghayyn-tuys arasynda  dombyrany qolgha alyp túratynym bar.

- Áytse de teatrdaghy keybir әriptesteriniz әnshi de bolyp  ketip jatyr ghoy?

-Amaly qúryghan aktrisa qyzdarymyz kórermenning kónilin aldau maqsatynda әnshi de bolyp ketip jatyr. Olargha syn aitpay-aq qoyayyn. Bolmasa da úqsap baghudyng ózi qyruar enbekti talap etedi ghoy. Degenmen olardyng ónerin qabyldau, qabyldamau tyndarmannyng enshisinde.

- Sizding kýndelik jazatyn әdetiniz bar edi. Kýndelikti kýibeng tirlik qalam ústatugha uaqyt tapqyzbay jatqan joq pa?

- Keyde sol kýndelikke qaraugha uaqyt bolmay qalatyny bar. Búrynghy jazghandaryma qarasam múnly kýnderim kóp bolypty. Qazir júmysbastylyq pa, әlde,  kónilimning toqtyghy ma, jazbay ketetin kezder bolady. Áytse de múnly sәtter azayghangha úqsaydy.

- Bәlkim, kýndelikten ózge múnynyzdy bólisetin adam tabylghan bolar?

- Jeke ómirim qúpiya kýiinde qala bersinshi. Mәselen men ainalamdaghylardyn  baqytyn bólise biletin adammyn.  Aytayyn degenim, ýide  jiyen kelinim  birge túryp jatyr edi. Sol  mandayy torsyqtay úl tudy. Sondyqtan  qazir ýide byldyrlaghan balanyng ýni bar. Erasyl dep Qabanbay atasynyng atyn berdik. Juyrda qyryq suynan shyghardyq.

- Jiyeninizding bauy berik bolsyn, endi ózinizding kishkentayynyzdy qyrqynan shygharatyn kýn qashan tuady?

-(Shattana kýlip aldy.)  Endi sol sәby jol ashyp jatqan bolar.  Asyqpanyzdar, sabaqty dýnie sәtimen deydi ghoy? Men әr dýniyege sabyrmen qaraytyn adammyn. Alla nәsip etse bәri de bolady.

- Qoghamdaghy qanday mәselege bola sharasyzdyq tappay shyryldaysyz?

-Jipsiz qol baylaghan sharasyzdyq minberde jýrgen arystay azamattardy omaqasynan qúlatyp jatqanda,  mening janayqayym torghaydyng shyrylynday ghana bolar. Eger kórermen ónerimdi baghalasa, shyndyghymyng tyndarmangha jol tartqany dep týsinemin. Ádilettiliktin  auyzy buuly ekenin әldeqashan týsingenmin. Sondyqtan oghan bola jýikemdi tozdyrghym kelmeydi. «Qalauyn tapsa qar janar» degen ghoy. Shyndyqtyng shymyldyghyn ailamen ashqan dúrys pa deymin.

- Býgingi kýni qoghamgha nazaly adamdar sәjdege jyghylu arqyly janyna saya tabady  degen pikir qalyptasty.  Sizge de osy týrtki boldy ma. Álde  músylmandyq paryzynyz ýshin namazgha jyghyldynyz ba?

- Mening oraza ústaghanyma jiyrma jyldan asypty. Alayda  eshkim maghan núsqau bergen joq. Sol siyaqty  óz jýrek qalauymmen sәjdege de jyghyldym. Namaz uaqytynda spektaklide oinauyma tura keletin sәtter bolyp qalady. Biraq qalayda qaza qylmaugha tyrysamyn.

- Endeshe, tileginiz perishtening qúlaghyna shalynsyn deyik!

Ángimelesken Dinar KAMILOVA

Abai.kz

0 pikir