Dýisenbi, 23 Mamyr 2022
Janalyqtar 2018 0 pikir 5 Nauryz, 2014 saghat 05:03

Asyljan Mamytbekov Preziydent tapsyrmasyn nege eskermeydi?

Asyljan Mamytbekov Astanadaghy 12  mynnan astam adamy bar uniyversiytet júmysyna kedergi keltirude!

Qazaqstan Respublikasy Preziydenti N.Á.Nazarbaev Ýkimetting keneytilgen otyrysynda Astanadaghy QazATU-ti negizinde halyqaralyq ghylymiy-zertteu uniyversiytetin  qúru turaly tapsyrma berip, onyng «Nazarbaev Uniyversiytet»  ýlgisinde boluyn da tapsyrghan bolatyn. Senbesiniz ashyp qaranyz, Aqorda saytynda da, «Egemen Qazaqstan» gazetinng 15 aqpandaghy sanynda da Elbasynyng búl tapsyrmasy jariyalandy. Múnday janalyqtan keyin uniyversiytet újymyna qanday tilek tileuge bolady. N.Á.Nazarbaev  uniyversiyteti ýlgisindegi halyqaralyq dengeydegi Qazaqstandaghy túnghysh ghylymiy-zertteu uniyversiyteti bolu ýshin eki bilegin tyrysyp júmysqa kiristi. Rasyna kelsek Elbasy tapsyrmasyna oray júmys bastalyp ketken, degenmen osydan birneshe kýn búryn 12 mynnan astam adamy bar QazATU újymy tyghyryqqa tireldi. Nazarbaev uniyversiyteti dengeyindegi halyqaralyq dәrejedegi uniyversiytetti  jasaqtaudyng orynyna bilim ministrligi endi búl uniyversiytetti  auylsharuashylyghy ministrligine bermek!  Rasyna kelsek oqighanyng búlay órbuin eshkimde kýtken joq.

Asyljan Mamytbekov Astanadaghy 12  mynnan astam adamy bar uniyversiytet júmysyna kedergi keltirude!

Qazaqstan Respublikasy Preziydenti N.Á.Nazarbaev Ýkimetting keneytilgen otyrysynda Astanadaghy QazATU-ti negizinde halyqaralyq ghylymiy-zertteu uniyversiytetin  qúru turaly tapsyrma berip, onyng «Nazarbaev Uniyversiytet»  ýlgisinde boluyn da tapsyrghan bolatyn. Senbesiniz ashyp qaranyz, Aqorda saytynda da, «Egemen Qazaqstan» gazetinng 15 aqpandaghy sanynda da Elbasynyng búl tapsyrmasy jariyalandy. Múnday janalyqtan keyin uniyversiytet újymyna qanday tilek tileuge bolady. N.Á.Nazarbaev  uniyversiyteti ýlgisindegi halyqaralyq dengeydegi Qazaqstandaghy túnghysh ghylymiy-zertteu uniyversiyteti bolu ýshin eki bilegin tyrysyp júmysqa kiristi. Rasyna kelsek Elbasy tapsyrmasyna oray júmys bastalyp ketken, degenmen osydan birneshe kýn búryn 12 mynnan astam adamy bar QazATU újymy tyghyryqqa tireldi. Nazarbaev uniyversiyteti dengeyindegi halyqaralyq dәrejedegi uniyversiytetti  jasaqtaudyng orynyna bilim ministrligi endi búl uniyversiytetti  auylsharuashylyghy ministrligine bermek!  Rasyna kelsek oqighanyng búlay órbuin eshkimde kýtken joq.

Elbasynyn  halyqaralyq ghylymy zertteu uniyversiytetin qúru turaly tapsyrmasyna pysqyrypta qaramaghan   auyl sharuashylyghynyng ministri A.S.Mamytbekovtyng búl keremet iydeyasyna 12 yng adamnan túratyn unviyersiytet  újymy qarsylyq bildirip, tolqu bastaldy. Búl bastamanyng ishine  Qazaqstandaghy basqa da agrarlyq saladaghy uniyversiytetterdi di auyl sharuashylyq ministrriligine beru engen. Olay bolsa kóp úzamay jer-jerlerdegi agrarlyq salanyng mamandaryn dayyndaytyn  basqa da  JOOynda iri qarsylyqtargha Asyljan myrzanyng  kezigeri anyq. 

Desek te, uniyversiytet nege Auylsharuashylyq ministriligine ótuden qashyp  otyr degen súraqqa kelsek: búghan deyin Bilim ministrligimen auyl sharuashylyq ministrligi ózara QazATUdy ýsh ret bir-birine berip qayta alghan. Nәtiyjesinde uniyversiytet Auylsharuashylyq ministrligine barmay Bilim ministrliginde qalghan tiyimdi dep Mamytbekovten bas tartyp otyr.    Atap ótsek, birinshiden, 2005- 2011 jyldar aralyghynda uniyversiytet auyl sharuashylyghy Ministrligi jýiesinde bolghan. Biraq ministr Mamytbekov myrzanyng auyl sharuashylyghy Ministrligine keluinen QazATU-in bilim jәne ghylym Ministrligine qaytaru jóninde saual tuyndady. Biraq 12  mynnan astam adamy bar   újym búl tapsyrmasyn qoldamady. 

 Uniyversiytet qyzmetine Bilim jәne ghylym Ministrlik jýiesin qaytadan engizude týbegeyli ózgerister tuyndady. Songhy eki jylda uniyversiytet әlemdik dengeydegi QS reytingi boyynsha 800 jetekshi uniyversitter qataryna kirdi. Qazaqstan boyynsha múnday 9 jogharghy oqu oryndary bar. Sondyqtan, Auyl sharuashylyq  ministrligine ótu JOOyn qúrdymgha jibererine  ghalymdar tolyq senimdi.

Taghy bir aspekt – ghylymy zertteuler. Ghylymy qarjy kólemi 2011 jyldan bastap 3 esege artty. Ghylymy basylymdar sany 1,5 esege ósti. Múnday kórsetkish otandyq agrarlyq ghylymda maqtanugha túrarlyq dep aitu qiyn. Al, onsyzda toqyrap otyrghan auyl sharuashylyq salasynda ne oqugha ne ghylymgha dep beriletin qarjy budjetten qarastyrylmaghan. Sonda agrarlyq uniyversiytetterding damuyna degen qarjyny Mamytbekov óz qaltasynan tólemek pe?

Damu ýrdisinde ghylymy kadrlardy dayyndau qolgha alyndy: doktoronturadan 11 mamandyq jәne magistraturadan 9 mamandyq ashyldy. 2013 jyly magistranttar sany 2011 jylmen salystyrghanda 2,3 esege artty. Biraq bar mәsele múnda emes.

Búl әriyne, uniyversiytet újymy enbegining aiqyn kórinisi. Biraq, oqytushylardyng aituy boyynsha, eger bilim jәne ghylym Ministrligi tarapynan qoldau bolmasa, keybir súraqtar ózdiginen sheshilmes edi. Sondyqtan da eshkimning ózindik kadralary, jýieleri, uniyversiytet damuy boyynsha tәjiriybesi joq auyl sharuashlyghy Ministrligine qaytugha qauqary bolmas.

Ekinshiden, býginde auyl sharuashlyghy Ministrligining ózindik ghylymy salasy – «QazAgroInnovasiya» AQ baryn eskergen jón. Sondyqtan oqytushylar tarapy osy QazATU-in auyl sharuashylyq Ministrligi qúramyna qosudan basqa, mәseleler qalmaghan ba degen oigha keledi. Mýmkin,  auyl sharuashylyq Ministrligi agrarlyq ghylymy reformalau boyynsha Elbasy bergen tapsyrmasyn jetik iske asyrghan bolar. Tótep aitu qiyn. Mysaly, Aqmola oblysynyng Baraev atyndaghy astyq sharuashylyghy Instituty negizindegi iri ghylymiy-bilim ortalyghy tek qaghaz kýiinde ghana.

Sondyqtan, professorlardyng qoyatyn basty súraghy: Mamytbekov myrza aldymen óz jýiesin úghynsa. Bir sózben aitqanda Elbasynyng algha qoyghan tapsyrmasyn oryndaugha jiger tútqan bolatyn.  Býginde olar, Mamytbekov myrzanyng jeke kózqarasynan negizsiz jәne múqiyat oilanbaghan menmendiginen tuyndaghan nәtiyjesi artqa alyp keledi degen ýrey tudyrady.

QazATUdyng  basshylyghy men dekandarynyng barlyq kýshine qaramastan újymdaghy sabyrlyqty saqtau qiyngha soghuda.  Búl oqigha endi Qazaqstandaghy  barlyq agrarlyq sala mamandaryn  dayyndaytyn JOOynda tolqu tuyndatyp otyr. Sonda Elbasynyng tapsyrmasyna qarama-qayshy júmys jýrgizgen Mamytbekov myrza shetelden satyp alghan siyrlar  ólip qala bergen song endi  maman dayyndaugha kirispek pe degen oy tuyndaydy. Sonda Elbasynyng tapsyrmasyna degen senim qayda? Álde Mamytbekovting jeke  ambisiyasy Ol kisiden joghary túra ma?

P.S.  S.Seyfullin atyndaghy Qazaq agrotehnikalyq uniyversiytetining professorlary qol qoyghan birneshe hat ótken aptada Elbasshylyghyna joldandy. Endigi jauap «Elbasy tapsyrmasy joghary ma» әlde Mamytbekovting «menmendigi» jene me degen  súraqqa kelip toqtady. Al   12 myn  adamy bar újym tolqu ýstinde...

Erlan Quanyshúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1123