Jeksenbi, 22 Mamyr 2022
Janalyqtar 2366 0 pikir 4 Nauryz, 2014 saghat 05:01

Dos Kóshim. Qan sasyghan «Otandastar» úghymy...

nemese Ukraina tónkerisine qazaq dalasynan kózqaras

Ukraina tónkerisi talay shyndyqty ashyp berdi. Birinshisi – Reseyding imperiyalyq pighylynyng ózgermesten sol kýiinde qalghandyghy. Ózimizdi ózimiz aldap qaytemiz, bizder Tәuelsizdik dep toy jasap jýrmiz, al imperiyalyq basymdyghynan airylyp qalghan syrtqy kórshimiz әli de  Kenes ókimetin ansaydy, kórshilerin uysynan shygharghysy kelmeydi. Resey ýshin Kenes odaghynyng ydyrauy – qapyda ketken keshirilmes qatelik. Sondyqtan boluy kerek, Gorbachevting atyn estise, reseylik sayasatkerler tyrjyng ete qalady, al keybireuleri Tәuelsizdikterin jenip alghan búrynghy respublikalardy әli de ózimizdiki dep týsinedi. Imperiyalyq baghytty ústanatyndar ýshin qoghamnyng týri de eshqanday ról atqarmaydy, ol  kapitalistik ne  sosialistik bolsyn, әiteuir orys tili basym bolyp, basqalar búlardyng aitqanyna kónip, aidaghanyna jýrip otyrsa bolghany. Birinshi Petrding Reseyge tastap ketken imperiyalyq menmendigi – aty jaman auru siyaqty, jazylmaytyn dert bolyp shyqty.

nemese Ukraina tónkerisine qazaq dalasynan kózqaras

Ukraina tónkerisi talay shyndyqty ashyp berdi. Birinshisi – Reseyding imperiyalyq pighylynyng ózgermesten sol kýiinde qalghandyghy. Ózimizdi ózimiz aldap qaytemiz, bizder Tәuelsizdik dep toy jasap jýrmiz, al imperiyalyq basymdyghynan airylyp qalghan syrtqy kórshimiz әli de  Kenes ókimetin ansaydy, kórshilerin uysynan shygharghysy kelmeydi. Resey ýshin Kenes odaghynyng ydyrauy – qapyda ketken keshirilmes qatelik. Sondyqtan boluy kerek, Gorbachevting atyn estise, reseylik sayasatkerler tyrjyng ete qalady, al keybireuleri Tәuelsizdikterin jenip alghan búrynghy respublikalardy әli de ózimizdiki dep týsinedi. Imperiyalyq baghytty ústanatyndar ýshin qoghamnyng týri de eshqanday ról atqarmaydy, ol  kapitalistik ne  sosialistik bolsyn, әiteuir orys tili basym bolyp, basqalar búlardyng aitqanyna kónip, aidaghanyna jýrip otyrsa bolghany. Birinshi Petrding Reseyge tastap ketken imperiyalyq menmendigi – aty jaman auru siyaqty, jazylmaytyn dert bolyp shyqty.

Ekinshi shyndyq -  Kenes jýiesin ansaytyn adamdardyn, orys mәdeniyeti men tili, tәrbiyesi men dili qandaryna sinip ketken jandardyng búrynghy Kenes odaghynyng respublikalarynda jeterlik ekendigi. Olar, shynyn aitu kerek, óz elining tәuelsizdigi ýshin kýrespegen, egemendikti ishtey kýnkildep, syrttay kýlip jýrip zorgha qabyldaghan jandar. Ókinishke oray, olardyng basym kópshiligi kezinde Mәskeuge qyzmet etken, belsendi kommunist bolghan, sol iydeologiyanyng taratushysy, qorghaushysy bolghan, al halyqtyng Tәuelsizdik turaly úrany kóterilgen uaqytta, kópting ekpinen qorqyp, búghyp qalghan, keyin shapandaryn (partiyalaryn) auystyryp kiyip, basshy oryndargha qayta qonjyighan qular.  Olardy ekijýzdi deuge bolmaydy, ómirding ózgeruine baylanysty ótirik kólgirsigenmen, totalitarlyq tәrbie tereng sinip, orystyng imperiyalyq basymdyghy qandaryna tarap, qúldyq psihologiyagha tolyq berilgen jandar. Búlar Reseydi bastaryna kóteredi, bilim men ghylym da, ozat oy men ozyq mәdeniyet te solardan keledi dep qyzylkenirdek boludan taymaydy. (Olar ýshin Pushkinnen asatyn aqyn, Tolstoydan asatyn jazushy joq, al radiony oilap tapqan – Popov).

Ýshinshi shyndyq – Kenes ókimeti taraghan uaqytta basqa respublikalarda qalghan orys últynyng basym kópshiligi – úly derjavalyq shovinistik aurumen ulanghandar bolyp shyqty. Meninshe, olardyng orystyghy – Reseydegi orystardan da basym. Sebebi, jana elderding barlyghy ózderining últtyq tilin, dini men dilin damyta bastady da, orystar, orys tildiler ózerining búrynghy artyqshylyqtarynan airyla bastady. Sondyqtan da syrttay kýlip jýrgenmen «ertenimiz ne bolar eken» degen oimen ishterining alay-dýley bolatyny anyq. Áriyne, sol elding tilin ýirenip, kirigip ketuge de bolady, biraq úly derjavalyq shovinizm oghan jiberer emes... Búlardyng kópshiligi – keshegi Ukrainanyng orys tildi aimaqtarynda túratyn ukraindyqtar (reseylikter dep jaza jazdaghanymdy qarashy). Búlardyng barlyghy – Ukrainanyng әnúranyna qúrmet kórsetip, tik túryp tyndaytyn, talay «Tәuelsizdik tósbelgisin» alyp, jinalystarda «bizding egemendi Ukraina» dep sóz bastaytyn azamattar. Ózim últshyl bolghan son, men búlardy jaqsy týsinemin!  Biraq ótirik kýlip, dos bolyp jýrip, ertenine qaru alyp, Reseyding jalauyn kóterip shygha kelgenderine týsine almaymyn. Demek, búlar – «besinshi kolonna» dep atalatyn, basqa memleketting jasyryn jauyngerleri.

Tórtinshi shyndyq – Ukraina tónkerisi - qayta janghyryp kele jatqan Kenestik jýiege, әli nýktesi qoyylmaghan Resey otarshyldyghyna degen qarsylyq.  Reseyding qoldauymen kelgen Yanukovichting ýkimeti men partiyasynyng talqandaluy da, Ukrainanyng kóptegen eldi mekenderde jiyrma jyldan astam saqtalyp kelgen Leninning eskertkishterining qiratyluy da, t.t. – ukrain halqynyng Euroaziyalyq odaqqa jәne Kedendik odaqqa bergen naqty jauaby bolyp tabylady. Áriyne, olargha eldi jaylap alghan biylik iyelerining koorupsiyasyna degen qarsylyq, әleumettik-ekonomikalyq jaghdaydyng qúldyrauy, Timoshenkonyng mәselesi, Europamen iskerlik qatynasty qoldaytyn aqshaly kәsipkerlerding mýddeleri, t.t. qosyldy. Biraq aldynghy shepte últshyldardyng bolghany talassyz.

Osy jerde Ukrainanyng qoldan shyghyp bara jatqanyna (Yanukovichke Reseyding 2004, 2005, 2011 jyldary qansha qarjy salghanyn qúday bilsin, osynyng barlyghy qúrdymgha ketkennen son, Reseyding basqa amaly qalmaghany anyq) kózderi jetken Resey biyligi ghasyrlar boyy kórshi bolghan tuysqan elge әsker kirgizudi qolgha aldy. Búl Resey memleketining synaqtan ótken, birneshe jerde ózining tiyimdi tәsil ekendigin dәleldegen әdisi bolatyn. Moldovadaghy orystardyng ózderi túrghan jerdi basyp alyp, Reseyding qaruly kýshi arqasynda  tapjylmay otyrghandaryna talay jyl bolsa, Gruziya respublikasyna qarasty Ontýstik Osetiya men Abhaziyanyng «jeke memleket» bolghandary keshe ghana... Olargha taratylghan Resey pasporttary keshe ghana Qyrym men Sevastopoliding orys túrghyndaryna da taratyla bastady. (Ayta ketu kerek, kóptegen tәuelsiz zertteushiler 1991 jyly Oral qalasyndaghy kazaktar men «Azat» qozghalysynyng ókilderining arasyndaghy qaqtyghystyng astarynda da Reseyding osy jospary jatyr deydi. Kazaktar men últshyldardyng arasyndaghy qaqtyghysty basu ýshin, kirgizetin Kenes ókimetining әskeri de Oraldyng manyna jaqyndap kelgenge úqsaydy. Biraq qazaq últshyldary kazaktardyng meyramyn da toqtatyp, halyqty da arandatu jibermey ústap qaldy. Sondyqtan Qazaq elining shetinen «Oral kazaktarynyng avtonomiyalyq memleketin» qúru jospary jýzege aspay qalghan). «Besinshi kolonna» orystar basym túratyn barlyq qalalarda respublikanyng tuyn alyp tastap, Resey tuyn kóteruge kiristi. Eshbir aqylgha simaytyn, biraq orys shovinisterinen kýtuge bolatyn tónkeristing kókesi endi bastaldy.

Eng bastysy,  Reseyding basqa elge – Ukrainagha әsker kirgizu turaly sheshimdi negizdeuleri dep bilemin. Búl - zansyzdyq pen basqynshylyqtyn, sharasyzdyq pen ozbyrlyqtyn, donaybat pen nadandyqtyng ýlgisi. Ásker qoldanugha rúqsat bergen Reseyding Federasiyalyq Kenesining jәne basqa da lauazymdy memleket qyzmetkerlerining uәjderin tyndaghanda, barlyghynyng aitqandary bes-alty mәselege tireledi eken. Olar: birinshi syltaulary – «Qyrym avtonomiyasy  bizderden kómek súraydy, shaqyrady». Búl eshqanday agressiyagha negiz bola almaytyn syltau. Bir memleketting ishindegi avtonomiyalyq respublikanyng syrtqy sayasatyn respublikalyq biylik jýrgizedi. (Qazaq elinde avtonomiyalyq oblys ne respublika bolmaghanyna qúdaygha shýkir). Erteng Reseyding orystyq sayasatynan sharshaghan Tatar avtonomiyalyq respublikasy AQSh –tyng әskerin shaqyryp jatsa, ne bolar eken? Erteng kórshi memleketting bir audany kómek súrady dep, Resey әskerlerining Aqjayyq audanyna kirip baruy da ghajap emes. Ekinshi syltaulary – «Ol jaqta bir millionday otandastarymyz bar.Solardy qorghauymyz kerek». Búl jerde «otandastar» degen sózge birshama toqtaluymyz qajet dep bilemin. Resey memleketi ústaugha kelmeytin synap siyaqty búl termindi qazaq jerinde de jii paydalanady. Barlyq elde, barlyq jerde «otandastar» sózi bir memlekette túratyn adamdargha arnalyp aitylsa, Resey sayasatkerleri onyng mazmúnyn keneytip, ózderining bolashaq basqynshylyq әreketterin aqtaugha arnap, eshkimning oiyna kirip shyqpaytyn maghyna bergen. Sózimiz dәleldi bolu ýshin sol úghymdy orys tilinde   tolyq berelik: Birinshi anyqtama bәrimizge belgili, halyqaralyq dengeyde qoldanylady.  Sootechestvennikamy yavlyaytsya lisa, rodivshiyesya v odnom gosudarstve, projivaishie libo projivavshie v nem y obladayshie priznakamy obshnosty yazyka, religii, kuliturnogo naslediya, tradisiy y obychaev, a takje potomky ukazannyh lis po pryamoy nishodyashey liniiy. Endi Reseyding «shetelderdegi otandastar» degen jasandy anyqtamasyna kónil audarynyzdar: Zakon opredelyaet takje ponyatie «sootechestvenniky za rubejom»:

Pod ponyatiyem «sootechestvenniky za rubejom» (dalee — sootechestvenniki) podrazumevaitsya:

  1. — grajdane Rossiyskoy Federasii, postoyanno projivaishie za predelamy Rossiyskoy Federasiy (dalee — grajdane Rossiyskoy Federasii, projivaishie za rubejom);
  2. — lisa y ih potomki, projivaishie za predelamy territoriy Rossiyskoy Federasiy y otnosyashiyesya, kak pravilo, k narodam, istorichesky projivaishim na territoriy Rossiyskoy Federasii, a takje sdelavshie svobodnyy vybor v polizu duhovnoy, kuliturnoy y pravovoy svyazy s Rossiyskoy Federasiey lisa, chiy rodstvenniky po pryamoy voshodyashey liniy ranee projivaly na territoriy Rossiyskoy Federasii, v tom chisle:
  3. — lisa, sostoyavshie v grajdanstve SSSR, projivaishie v gosudarstvah, vhodivshih v sostav SSSR, poluchivshie grajdanstvo etih gosudarstv ily stavshie lisamy bez grajdanstva (dalee — lisa, sostoyavshie v grajdanstve SSSR);
  4.  — vyhodsy (emigranty) iz Rossiyskogo gosudarstva, Rossiyskoy respubliki, RSFSR, SSSR y Rossiyskoy Federasii, iymevshie sootvetstvuishui grajdanskui prinadlejnosti y stavshie grajdanamy inostrannogo gosudarstva libo iymeiyshie vid na jiytelistvo ily stavshie lisamy bez grajdanstva (dalee -vyhodsy (emigranty

Búl jerdegi birinshi tarmaq – bәrimizge de týsinikti,  Reseyden basqa jerde túratyn Resey azamattarynyng barlyghy otandastar úghymyna kiredi. Al ekinshi tarmaqqa kóz jýgirtseniz, batpaqqa týskendey bolasyz. «Resey Federasiyasynyng jerinde tarihy túryp jatqan últtar», «Reseymen erikti týrde ruhani, mәdeni, qúqyqtyq baylanysty tandap alghan» degen joldardan eshtene týsinuge bolmaydy, biraq kerek kezinde búl joldardyng da tankterge qalqan bolatyny sózsiz (birinshi aktide iluli túrghan myltyq, әiteuir bir atyluy kerek qoy). Al ýshinshi tarmaq bizder ýshin jazylghan, biraq Sizder ýshin ýlken janalyq bolyp tabylatyn tújyrym. Búl tújyrym boyynsha kezinde Kenes odaghynyng ishinde bolghan elderding barlyq adamdary – Reseylik otandastar! Onyng ishinde azamattyq alghandary da, azamattyq almaghandary da bar. Tórtinshi tarmaq boyynsha bayaghyda Resey memleketinde bolghan, sol jerden shyqqandardyng barlyghy «otandastar» bolyp sanalady. Áriyne, otandastardyng kóp bolghany jaqsy, búghan kelisuge bolady, biraq basqa elderge soghys ashu ýshin sol «otandastardy qorghau» degen sózben kelise almaymyn. Olar Ukrainanyn, Qazaq elning azamattary emes pe, olardyng qúqyqtaryn sol el qorghauy kerek. Jogharydaghy baptargha qaraghanda (tórtinshi bap) AQSh ne Fransiya memleketi sol jerde túratyn, sol elding azamattary bolyp sanalatyn «Resey otandastarynan» aghylshyn ne fransuz tilin biludi talap etse,  Reseyding әsker kirgizetindigine ýlken kýmәnim bar. Ukraina men Qazaq eli de sol AQSh siyaqty jeke memleket, onyng óz zany, sol zandargha qatysty ózderining azamattaryna degen talaptary bar. Sondyqtan «otandastardy qorghau» degen sóz syn kótermeydi. Aytpaqshy, jogharydaghy baptar boyynsha (ýshinshi bap) ukrainada túratyndardyng barlyghy, onyng ishinde ukraindyqtar da Reseyge «otandastar» bolyp sanalady...

Ýshinshi uәjderi de ekinshige úqsas – «Qyrymda 60-70 payyz bizding adamdar ómir sýrip jatyr». «Bizding adamdar» degenimiz ne? Búl jerde Resey azamattary sóz bolyp otyr ma әlde orys últynyng ókilderi turaly әngime me? Erteng Qytay halyq armiyasy Reseyding Qiyr shyghysynda songhy uaqytta kóbeyip ketken qytaylyqtardy qorghau ýshin «bizding adamdar» degendi syltau etse, Resey ne aitar eken? Tórtinshi uәjderi de balanyng byldyry siyaqty. – «Qara tenizde túrghan Reseyding әskery teniz bazasyn qorghauymyz qajet». Qoryqqan búryn júdyryqtar degendey, tynysh túrghan әskery bazanyng búl jerde qanday qatysy bar. Ukrainanyng jana ýkimeti әskery baza turaly eshqanday da bir oi-pikir aitqan joq. Oghan shabuyl jasady degen aqparat ta estilgen emes. Búl syltaudyng da qúiryghy bir tútam bolyp shyqty. Taghy bir jerde senatorlardyng birining auzynan «orys әlemin qorghau» degen sóz  shyghyp ketti. Búl, mening oiymsha, bizge aitylghan sóz. Resey ýshin, orystar túrghan jerding barlyghy – orys әlemi.

Resey men Ukrainadaghy jaghdaydyng bizdin  elge de tikeley qatysy bar: orys tilining mәselesi de, orys tildi aimaqtarda múrty synbay túrghan Lenin atamyzdyng eskertkishteri de, búrynghy bodandyq ómirimiz de, býgingi últtyq mәselelerimiz de úqsas. San ghasyrlar boyy birge ómir sýrgen ózining eng jaqyn tuysqan halyqqa qaru kezenip, uysynan shygharmaugha kýsh salyp, sonyng jolynda,  qan tóguge dayyn túrghan Resey biyligi týrimiz basqa, dinimiz ben tilimiz basqa bizderdi qanday úshpaqqa shygharmaq! Osynday elding etegine jabysyp bizder qayda barmaqpyz?

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1120