Júma, 4 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133887. Jazylghandar — 118004. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 8089 0 pikir 3 Nauryz, 2014 saghat 06:32

Qar barysy

Altayda qanshasy qaldy?

Biz barystyng basqa ang ataulydan erekshe ekenin tym erte payymdaghan halyqpyz. Sirә, barys babalarymyzdy adam ayaghy jetpes qiya shyndy meken etip, kózge kóp shalynbaytyn bekzattyghymen baurasa kerek. Qúlama jaqpartasta orghyp jýrip ottaytyn arqar, tauteke, elik, maral – barystyng azyghy. Kerek bolsa kekilikpen, úlarmen de qorektenedi. Asqardyng kirshiksiz qaryna aunap, qoytastaryna shuaqtap, asyl shóp shalatyn taza qandy januarlardy azyq qylatyn, ólekseden boyyn aulaq ústaytyn, aq shúbar týkti jyrtqysh mysyq pang әri shalymdy.

«Barystyng gnoseologiyalyq túrghydaghy arghy tegi bizding babalarymyzdyng dýniyetany­­­myna, adamgershilik múrattaryna baryp úlasa­dy. Barys – syry júmbaq januar. Ol ózine ózgelerding nazaryn eriksiz audartady. Barynsha jiti kóz tiguge mәjbýr etedi. Ózin­she derbes, tәkappar, toptanyp jýrudi únatpaytyn, meylinshe saq, biraq qorqaq emes, barynsha batyl, biraq ózgelerge qiyanat jasap, bireuding mekeni men jemine kózin alartpaytyn, basqalargha joqtan ózgege bola azu kórsetip, tyrnaq batyrudy bilmeytin, biraq ózining esesin eshkimge de jibermeytin, ainala tóniregindegilerdi aqyryp-baqyrmay-aq, airyqsha shalymdylyghymen ózin syilata alatyn tekti januar», – dedi Ábish Kekil­bayúly eldigimizding ertenine baghdar bolghan baghdarlama qabyldanyp jatqan jyldary.

Altayda qanshasy qaldy?

Biz barystyng basqa ang ataulydan erekshe ekenin tym erte payymdaghan halyqpyz. Sirә, barys babalarymyzdy adam ayaghy jetpes qiya shyndy meken etip, kózge kóp shalynbaytyn bekzattyghymen baurasa kerek. Qúlama jaqpartasta orghyp jýrip ottaytyn arqar, tauteke, elik, maral – barystyng azyghy. Kerek bolsa kekilikpen, úlarmen de qorektenedi. Asqardyng kirshiksiz qaryna aunap, qoytastaryna shuaqtap, asyl shóp shalatyn taza qandy januarlardy azyq qylatyn, ólekseden boyyn aulaq ústaytyn, aq shúbar týkti jyrtqysh mysyq pang әri shalymdy.

«Barystyng gnoseologiyalyq túrghydaghy arghy tegi bizding babalarymyzdyng dýniyetany­­­myna, adamgershilik múrattaryna baryp úlasa­dy. Barys – syry júmbaq januar. Ol ózine ózgelerding nazaryn eriksiz audartady. Barynsha jiti kóz tiguge mәjbýr etedi. Ózin­she derbes, tәkappar, toptanyp jýrudi únatpaytyn, meylinshe saq, biraq qorqaq emes, barynsha batyl, biraq ózgelerge qiyanat jasap, bireuding mekeni men jemine kózin alartpaytyn, basqalargha joqtan ózgege bola azu kórsetip, tyrnaq batyrudy bilmeytin, biraq ózining esesin eshkimge de jibermeytin, ainala tóniregindegilerdi aqyryp-baqyrmay-aq, airyqsha shalymdylyghymen ózin syilata alatyn tekti januar», – dedi Ábish Kekil­bayúly eldigimizding ertenine baghdar bolghan baghdarlama qabyldanyp jatqan jyldary.

Jalpy, Altayda qansha qar barysy tir­shi­lik etude? Elimizde qar barysyn kórgen­­der bar ma? Búl saual barys tanbaly jas mem­­leketting azamatyn qyzyqtyrady dep oilay­myz.

bars2

Katonqaraghay memlekettik tabighy últtyq parkining januarlar әlemin qorghau jәne óndiru bólimining sayatker-biology Azamat Mýbәrakovtyng aituynsha, qazirgi kezde Altaydyng elimizding aumaghyna tiyesili shyndarynda on qar barysy meken etedi. Qyzyl kitapqa engen annyng esebin ghalymdar songhy ret 2001 jyly shygharghan eken. Taudyng basynda kýn qatyp, týn qatyp, barys sanau da onay sharua emes. Onyng ýstine asqaraly biyikte adamnyng jýrip-túruyna qiyndyq keltiretin tabighattyng tym qataldyghy, әkki annyng eki ayaqtynyng kózine týspeytin epsektigi taghy bar. Sondyqtan arnayy mamandar anketa toltyryp, qar betine týsken izdi saraptap, kelesi izben shatastyrmau ýshin óshirip, fototúzaq (fotolovushka) qúryp, tipti tezegine deyin terip sanap, esebin shygharady. Biyl búl joba qayta qolgha alynyp jatyr.

Al Katonqaraghaydyng aumaghynda barysty kórgender, kórmese de basqan izin tamashalau baqytyna ie bolghandar barshylyq.

Kýrshim men Ýlken Narynnyng ortasynda Svinchatka degen auyl bar. Katonqaraghay audanyna qaraydy. Altaydyng bókterindegi auyl. Erterekte malshylar osy tónirekten barys kezikkenin aityp otyrady eken.

Ýsh jyl búryn tabighy parkting memlekettik inspektory Marat Permenov taudyng bir betinen ekinshi betine asyqpay, bappen ótip bara jatqan barysty kóripti.

Arshaty – Qazaqstannyng shyghystaghy eng shetki nýktesi. Mongholiya, Resey jәne Qytay­men shekaralar týiisetin shalghaydaghy orman­shylyq. Seksen bes gektar aumaqty alyp jatqan Arshaty ormanshylyghynyng qyzmet­keri Ádiljan Qasymhanovpen sóilesu­ding sәti týsti. Ormanshy bizge barys jayly erte­giden kem emes derekterdi әngimelep berdi.

– Arshaty ormanshylyghyna qarasty Sary­bet degen jer bar. Negizinen tautekeler mekendeydi. Kenes kezinde Sarybette mal baghatyn. Óte tik, qiya betkey bolghandyqtan atty kisi jýre almaydy. Jayau adamnyng ózi әzer jýredi. Biz kóktem men kýz ailarynda Arshaty aumaghyndaghy ashatúyaqtylargha sanaq jýrgizemiz. Shyn-shatqaldy aralap jýrip, dýrbi salamyz. Anshylardy ertip shyghamyz. Eki jyl búryn osy siyaqty júmystardy atqaru kezinde, jeltoqsan týse ghoy deymin, qyryq birinshi ainalymgha jauapty inspektor Núrbolat Badisoltanov pen orman sheberi Jomart Amanbaev ekeui taueshkilerdi dýrbimen baqylap otyrady. Eshkilerding joghary jaghynda bir qarandaghan nәrse kózge shalynypty. Bastapqyda tas eken dep oilaghan eki orman qyzmetkeri dýrbining әinegin sýrtip jiberip, anyqtap karaghanda aldymen úzyn qúiryghy kózge shalynghan barysty kóredi. Dýrbimen baqylap otyrghandaryna on minut ótkende әri-beri anysyn andap, ontayly sәtti kýtip jýrgen barys eshkilerge qaray atylypty. Alayda, taueshkiler jyrtqyshty sezip qalyp, jan-jaqqa ytyrylyp ala jónelgen. Tastan tasqa orghyghan eshkilerdi qandy shengeline týsire almaghan barys ta jaqpar tastardyng arasyna sinip, kózge kórinbey ketipti. Qyzmetkerlerimizde fotoapparat bolmaghandyqtan der kezinde suretke týsire almady. Eger aralyq jaqyn bolsa shalt qimyldaytyn ang oljasynan airylmaushy edi. Jyrtqyshty taueshkiler qashyqtan sezgen boluy kerek, – deydi Ádiljan Qasymhanov.

Tau taghysyn kózben kórgen qalay bolady degen súraghymyzdy Jomart Amanbaevqa qoydyq.

– 2008 jyly últtyq park meni Reseyding Krasnoyarsk aimaghyna barysty fototúzaqqa týsirip, sanaq jýrgizu jóninde tәjiriybe almasugha jiberdi. Qoryqta Mongholiyadan kelgen eki maman on kýn boyy ýiretti. Barysty alghash ret sol jerde kórdim. Arshatygha kelgen song liysenziya alghan anshylardy taugha alyp shyqqanda barystyng izin kórip jýretinmin. 2012 jyly 23 jeltoqsanda tau­teke atugha kelgen anshylardy Núrbolat ekeumiz alyp shyqqanbyz. Sarybet degen aty aityp túrghanday ashyq betkey bar. Sol jerde tómennen dýrbi salyp túrghanda, jayy­lyp jýrgen taueshki bir kezde ýrkip, dýrk etip qashty. Dýrbini odan jogharygha salghanda jylt-jylt etip barys kórindi.

– Oibay, Núreke, barys! – dedim sasqa­nym­nan.

– Qane, kәni? – dep ol da dýrbiden qarap jatyr. Anshylarymyzgha «aqyryn, tynysh» dep ym qaghyp edik, túrghan oryndarynda qata-qata qaldy. Bizding barysty tamashalap túrghanymyzdy bilmeydi. Fotoapparatty tas­tap shyqqanymyzgha qatty ókindik. Barys bizden 500 metr qashyqtyqta ghana túr edi. Jusap jatqan taueshkiler ilezde joghaldy. Ar jaghynan baspalap, saygha baryp edik, barys jylghagha týsip, taugha órlep ketipti. Izi anyq sayrap jatty. Inir qaranghysy týskendikten auylgha qaytugha tura keldi, – deydi orman sheberi Jomart Amanbaev.

Arshatylyq ormanshylardyng aituyna sýiensek, barys ashyqqan kezde qoragha da týsedi eken. Altayda Qydyr degen jer bar. Sekseninshi jyldary sol arada sovhoz-kolhozdardyng maly baghylypty. Shopan tanerteng erte túryp, mal shygharayyn dep qoragha kele jatsa, qamauly maldy qyrghan barys aqyryn basyp, ketip barady eken. Sodan shopan sovhoz basshylaryn shaqyryp, barys bauyzdaghan qoylargha akt jasatypty.

Sonday-aq, Sarykól degen jerde qoy jayyp otyrghan shopan otardyng sheti dýrk etip ýrikkenge qarasa, qúiryghy úzyn, ala shúbar mysyqtyng ózimen túrqy shamalas qoydy jelkelete sýiretip bara jatqanyn kóredi. Mysyq onymen qoymay, taghy birine úmtylyp, ekinshi maldy jaralaghan. Qoyshy qúryghymen jasqasa, taghy esh qoryqpaydy eken. Jemin qimay, tәkappar basyp jýrip alypty. Qoyshy mysyq siyaqty ang kórdim degende, biletinder onyng barys ekendigin aitqan.

Katonqaraghaylyq anshy Manarbek Omarov birde Altaydyng qúz-jartastarynda kele jatsa tik jartastan tautekeni qúlatyp, jәukemdep jatqan barystyng ýstinen týsipti. «Jemin onay tastaghysy kelmeytin taghy eken», – deydi Manarbek.

Al Qabyrgha jaqta Ómir Bógistanov esimdi túrghyn barystyng izin kóripti. Tabanynyng tanbasyn tanyghandar barshylyq bolsa da, barystyng eki-ýsh jylda bir mәrte boy kórsetetinine jergilikti sayatker-biologtar da tanghalady. Altaydyng atalghan ónirlerinde kezinde mal baqqanymen, qazir olay qaray ayaq basatyndar joq dese de bolady.

Jalpy, Altayda barystyng adam kózine týsui óte siyrek kezdesedi. Óitkeni, barys kýndiz kóp jýrmeydi. Ormanshylar qú­ryp ketken fototúzaqtardyng ózine týse bermey­di. Ádiljan Qasymhanov qyzmet­kerlerding Sarybet, Qoraly degen jerlerge shyghatyndaryn, barys izderi zanghar biyikterge órmelegende ghana kórinetinin aitady. Tau taghysy Altayda 3000-2700 metr biyiktikte jýredi. Onyng izi eliktin, qasqyrdyng izine mýldem úqsamaydy, sileusinning izinen ýlken bolyp keledi. Qatyp qalghan qar bolsa qúiryghynyng izi týspeydi, júmsaq úlpa qar týskende ghana qúiryghynyng shúbatylghan izi jatady. Qar jaughannan keyin sayrap jatatyn izderdi ormanshylar fotogha týsirip alghanymen, tautannyng kýshiktegenin, jas alandy kórmegenderin jetkizdi.

Juyrda Bishkekte ótken býkilәlemdik forumda qar barysyn saqtap qalu ýshin 2014-2020 jyldargha arnalghan arnayy baghdarlama qabyldandy. Qújatqa on eki memleket qol qoydy. Onyng ishinde Qazaqstan da bar. Baghdarlamany iske asyru ýshin әlemdik qauymdastyq 190 mln. AQSh dollaryn bóldi. Qarajat qar barysyn saqtap qalugha jәne onyng ósip-ónetin ortasy men ekojýiesin qorghaugha júmsalmaq.

Brakonierlerden eng kóp zardap shekken jyrtqyshtardyng biri – barys. Býginde jahanda bar-joghy ýsh myng qar barysy qalypty. Kórshi Qyrghyzstanda osydan jiyrma jyl búryn bir jarym myngha juyq barys bolsa, býginde 250 barys qana qalghan. 1996 jyly jazylghan derekterde elimizde barys sany 200-den aspaydy delingen. Qazir qansha ekeni belgisiz. Al Reseyde 700 shamasynda barys bar desedi. Halyqaralyq sarapshylar batys Tyani-Shanida qar barysynyng eki ýiiri ghana qalghanyn mәlimdep otyr. Ázirge tau taghysyn týgendeu Tór Altaydan ózge aumaqtarda jýrgizilmey otyr.

Songhy jyldary shyghysqazaqstandyq Oleg jәne Irina Loginovtar qúrghan «SnowLeopardFund» qoghamdyq qory Altay barysyna halyqaralyq qauymdastyqtyng nazaryn audarugha júmys istep jatyr. Jaqynda Loginovtardyng qúrastyruymen aghylshyn tilinde jaryq kórgen alibomda qar barysynyng 200-den astam sureti jinaqtalghan. BÚÚ damu baghdarlamasynyng qarjylyq qoldauymen jaryq kórgen kitap qazaqstandyq Renat Minebaev, reseylik Rafaeli Ketsyan týsirgen biregey fotolarmen, reseylik suretshiler Viktor Bahtiyn, Viktor Pavlushin jәne alibom avtorlarynyng suretterimen bezendirilgen. Sonday-aq, olar 2009 jyly «Qar barysy. Aspan taularynyng nyshany» atty kitap shygharghan bolatyn.

Olegting Shynghys Aytmatovtyng «Taular qúlaghanda» atty songhy kitabynyng jazyluyna kómekteskenin, qar barysy turaly derekterdi әngimelep bergenin bireu bilse, bireu bilmeydi.

Ol ótken jyly AQSh-tyng qar barysy jónindegi bilikti mamany Rodny Djeksonnyng kómegimen Altay barysyn alghash ret fototúzaqqa týsirdi. Mongholiyamen shekaragha tiyip túrghan Chihachev shynynda qar barysy avtomatty týrde fotobeynekameragha jazylyp alyndy.

– Fototúzaqtyng kómegimen barysty terisining әr nýktesine deyin zertteuge bolady, – deydi Oleg Loginov.

«BBC» arnasy týsirgen Devid Atten­boronyng «Anyzdan tysqary qar barysy» derekti filiminde Gimalay taularyndaghy qar barysyn beynetaspagha týsiruge alghash ret 2004 jyly qol jetkizilgeni, «Jer shary» serialyn týsiru kezinde barystyng bitimi bólek túrpatyna inkәr bolghan studiyanyng eki qyzmetkerining keyin Pәkistangha qayta oralatyny, moynyna qarghybau taghylghan barystyng tirshiligin baqylaytyny turaly bayandalady. Annyng jýris-túrysyn sputnik arqyly qadaghalap otyrugha bola ma?.. Jana tehnologiya jәne tau taghysynyng erkindigi jóninde adamzattyq-gumanistik mәsele kótergen filimde qúlaghyna en, moynyna qarghybau taghylghan barys – әriyne, jýrekti auyrtatyn dramalyq kórinis.

Shu men Balqash nuynda qúryp ketken targhyl sherilerding taghdyryn oilay otyryp, ósimin qamtamasyz etu ýshin әr barysymyzgha en salu turaly oilanugha tura keledi.

Duman ANASh.

Shyghys Qazaqstan oblysy,

Katonqaraghay audany.

"Egemen Qazaqstan" gazeti

0 pikir