Júma, 4 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133887. Jazylghandar — 118004. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 3032 0 pikir 3 Nauryz, 2014 saghat 05:33

Abay teatrynyng 80 jyldyghy Abay shanyraghynda bastau aldy.

Abaydyng memlekettik tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq-múrajayynda 2014 jyldyng aqpan aiynyng 28 kýni Abay atyndaghy qazaq muzykalyq-drama teatryna - 80 jyl toluyna oray shygharmashylyq újymmen kezdesu keshi ótti.

Seksen jyldyghyn toylap otyrghan Abay atyndaghy qazaq muzykalyq drama teatry – elimizdegi tarihy bay, dәstýri qalyptasqan óner ordalarynyng biri. Semey teatry qay kezde de qazaqtyng ruhany biyigi bolghan qasterli mәdeniyet oshaghy.

1917 jyly M.Áuezovting basshylyghymen «Oyqúdyq» jaylauynda qoyylghan «Enlik-Kebek» piesasy qazaq elindegi jana ónerding túsaukeseri boldy. Oiqúdyqta bastau alghan shoq býgin egemendi elding órkendegen ónerine ainalyp, úrpaq tәrbiyesine atsalysyp keledi. 1920 jyldary qúramyna әigili Á.Qashaubaev, IY.Bayzaqov, J.Shaniyn, Q.Quanyshpaev syndy maytalman óner iyelerin toptastyrghan «Es-Aymaq» teatry, tek 1934 jyly ghana resmy týrde bekitildi.

Kesh Abay múrajayynyng diyrektory, f.gh.k., dosent Áubәkir Jandos Maghazbekúlynyng qúttyqtau sózimen ashyldy. Keshte Abay atyndaghy qazaq muzykalyq-drama teatrynyng kórkemdik jetekshisi әri rejiysery E.Juasbekke, QR halyq әrtisi B.Imahanovqa, teatrdyng әdeby bólimining mengerushisi O.Soghymbaevqa sóz berildi.

Kezdesu keshinde «Euraz-shou» teatrynyng diyrektory Gh.Azubaev M.Tólebaev atyndaghy muzykalyq kolledjding oqytushysy B.Hamzin qúttyqtau sóz sóiledi.

Abaydyng memlekettik tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq-múrajayynda 2014 jyldyng aqpan aiynyng 28 kýni Abay atyndaghy qazaq muzykalyq-drama teatryna - 80 jyl toluyna oray shygharmashylyq újymmen kezdesu keshi ótti.

Seksen jyldyghyn toylap otyrghan Abay atyndaghy qazaq muzykalyq drama teatry – elimizdegi tarihy bay, dәstýri qalyptasqan óner ordalarynyng biri. Semey teatry qay kezde de qazaqtyng ruhany biyigi bolghan qasterli mәdeniyet oshaghy.

1917 jyly M.Áuezovting basshylyghymen «Oyqúdyq» jaylauynda qoyylghan «Enlik-Kebek» piesasy qazaq elindegi jana ónerding túsaukeseri boldy. Oiqúdyqta bastau alghan shoq býgin egemendi elding órkendegen ónerine ainalyp, úrpaq tәrbiyesine atsalysyp keledi. 1920 jyldary qúramyna әigili Á.Qashaubaev, IY.Bayzaqov, J.Shaniyn, Q.Quanyshpaev syndy maytalman óner iyelerin toptastyrghan «Es-Aymaq» teatry, tek 1934 jyly ghana resmy týrde bekitildi.

Kesh Abay múrajayynyng diyrektory, f.gh.k., dosent Áubәkir Jandos Maghazbekúlynyng qúttyqtau sózimen ashyldy. Keshte Abay atyndaghy qazaq muzykalyq-drama teatrynyng kórkemdik jetekshisi әri rejiysery E.Juasbekke, QR halyq әrtisi B.Imahanovqa, teatrdyng әdeby bólimining mengerushisi O.Soghymbaevqa sóz berildi.

Kezdesu keshinde «Euraz-shou» teatrynyng diyrektory Gh.Azubaev M.Tólebaev atyndaghy muzykalyq kolledjding oqytushysy B.Hamzin qúttyqtau sóz sóiledi.

Kelgen kórermenderge teatr әrtisteri «Enlik-Kebek», «Jas Abay» spektaklinen ýzindi qoyyp, Nauryzhan Isbek, «Abay» operasynan Abay ariyasyn oryndap, M.Tólebaev atyndaghy muzykalyq kolledjding studentteri óz ónerlerin ortagha saldy.

Keshke qalamyzdaghy mәdeniyet mekemelerining qyzmetkerleri, JOO, M.Tólebaev atyndaghy muzykalyq kolledj, M.Áuezov atyndaghy pedagogikalyq kolledj studentteri jәne BAQ ókilderi qatysty.

Agha ghylymy qyzmetker G.Beysembinova

Abay-aqparat

0 pikir