Senbi, 5 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 134706. Jazylghandar — 118643. Qaytys bolghandar — 2034
Janalyqtar 2152 0 pikir 3 Nauryz, 2014 saghat 05:28

Túrsyn Júrtbay. «Úranym – Alash!..». M.Áuezov: Mening qatelerim jayynda (jalghasy)

5.

Basty maqsatymyzdyng biri – qújattardy sóiletu bolghandyqtan da biz «Mening qatelerim jayynda» atty baspasózde jariyalaugha dayyndalghan «Ashyq hatty» tútastay keltire otyryp, ondaghy óz shygharmalarynan bas tartularynyng astary men nәtiyjelerine qysqasha týsinik berumen shektelemiz.

MENING QATELERIM JAYYNDA

Biylghy aqpannyng 23-indegi Almatydaghy jazushylardyng jinalysynda, «Pravdanyn» 30-ynshy qantaryndaghy «Synau ornyna madaqtau» degen maqalasyn talqylaghanda mening auyzsha aitqan mәlimdemem bar-dy. Qazir sondaghy sózimdi tolyqtyra, damyta otyryp, ózimning jazushylyq, zertteushilik júmystarymda bolatyn keybir iydeyalyq-sayasy qatelerimdi baspa jýzinde batyl synamaqpyn.

«Pravdanyn» maqalasyn, barlyq jazushy júrtshylyghymen birge, men de partiya men kenes halqynyng obektivtik synshyldyqty, әdil talapty tanytqan ýni dep bilemin. Ol maqala Qazaq sovet әdebiyetining iydeya jaghynan taza, sapaly bop ósuin oilaghan Leniyn-Stalin partiyasynyng qamqorlyghyn kórsetti. Qazaqtyng jas kenes әdebiyetin lenindik-stalindik ghylymgha jat salt-sanadan, baghyttardan saqtaugha tyrysty.

5.

Basty maqsatymyzdyng biri – qújattardy sóiletu bolghandyqtan da biz «Mening qatelerim jayynda» atty baspasózde jariyalaugha dayyndalghan «Ashyq hatty» tútastay keltire otyryp, ondaghy óz shygharmalarynan bas tartularynyng astary men nәtiyjelerine qysqasha týsinik berumen shektelemiz.

MENING QATELERIM JAYYNDA

Biylghy aqpannyng 23-indegi Almatydaghy jazushylardyng jinalysynda, «Pravdanyn» 30-ynshy qantaryndaghy «Synau ornyna madaqtau» degen maqalasyn talqylaghanda mening auyzsha aitqan mәlimdemem bar-dy. Qazir sondaghy sózimdi tolyqtyra, damyta otyryp, ózimning jazushylyq, zertteushilik júmystarymda bolatyn keybir iydeyalyq-sayasy qatelerimdi baspa jýzinde batyl synamaqpyn.

«Pravdanyn» maqalasyn, barlyq jazushy júrtshylyghymen birge, men de partiya men kenes halqynyng obektivtik synshyldyqty, әdil talapty tanytqan ýni dep bilemin. Ol maqala Qazaq sovet әdebiyetining iydeya jaghynan taza, sapaly bop ósuin oilaghan Leniyn-Stalin partiyasynyng qamqorlyghyn kórsetti. Qazaqtyng jas kenes әdebiyetin lenindik-stalindik ghylymgha jat salt-sanadan, baghyttardan saqtaugha tyrysty.

Sonymen qatar, sol maqalany mening ózime de kómek etudi maqsat etken, mendey qazaq, kenes jazushysyna da qamqorlyq oilaghany dep baghalaymyn. Búl – men siyaqty kenes qayratkeri, halyq pen Leniyn-Stalin partiyasynyng senimi men qúrmetin, óz enbegimen jәne әleumettik minezimen dúrystap aqtay bilsin degendi anghartady.

Negizi, salmaqty sózben mening qatelerimdi ózime tanytqysy kelgen partiyalyq әdil synnan óz enbekterimde men qorytyndy shyghara biluge mindettimin. Ol syn, mening enbegimdi halyq ýshin paydalyraq, baghalyraq etu talabymen aitylghan, iydeyalyq-sayasy әraluan olqylyqtar men qatelikterden sol enbekting sau boluyn oilaghan syn dep týsinemin.

Bizde – tirshilikting bar salasyna jәne bar maydanyndaghy adamdardyng bet-ajaryna qaramay aitylatyn syn men ózara syn bar. Ony halqymyzdyn, Otanymyzdyng úly oqytushysy jәne tәrbiyeshisi Leniyn-Stalin partiyasy qayratty danalyqpen qoldanady. Mening ózime búdan búryn da paydaly, baghaly әseri bolghan sondaylyq syndy asa zor baghalaymyn. Ózimning jazushy bolyp qalyptanuym men kenes qayratkeri atanu jolynda men Kommunistik partiya men kenestik Otannyng tәrbiyelik әserin, jaqsy yqpalyn kóre otyryp óskenmin. Sol ýshin ózimdi olargha moralidyq túrghydan ómirlik qaryzdarmyn dep sanaymyn».

Áriyne, búl kirispening qúlaq kýii ghana. Áueli partiyanyng kónilin jibitip almasa, qúrghaq sóz, kebir arqan siyaqty qoldy ysyp ketetin. «Ashyq hat» jazudan tәjiriybesi bar Áuezov ýshin onyng tigisin jatqyzu onsha qiyndyqqa soqpaytyn.

M.Áuezov (jalghasy): «Osy jaylardy qabyldaumen qatar «Pravdanyn» maqalasynda kórsetilgen mening shygharmamdaghy synalghan naqtyly faktylardy týsinuim turaly, sol maqalada kórsetilgen jaylargha qatysty qosymsha faktylardy da aitpaqpyn. Júrtshylyqtyng әdil talaby men kýtkenine oray ózimdi salt-sana maydanynyng jauapty qayratkeri dep bile otyryp jauap bermekpin. Búl jaydy bayandau kenes jazushysy esebindegi qaryzym dep bilemin. Ásirese, búryn eshbir tarihtarda bolmaghan qalypta, partiya men halyqtyng jazushylardyng sózine bergen salmaghy men mәnin, bedeli men quatyn, beyili men qúrmetin este tútamyn.

Keybir shirik, orasan, ziyandy jaylardy synap serpip tastaumen qatar, mening atyma baylanysty keybir әdebiyet faktylaryn oqushylargha airyqsha eskerte ataymyn. Búlar – iydeyalyq qateligi bar shygharmalar bolghandyqtan da eng nashar shygharma, kórkemdigi joq shygharma – dep sanaymyn. Al ghylymy enbekterimning sondaylaryn iydeyalyq qúnsyz, zalaldy shygharmalar deymin.

Ótkendegi osyndaylyq qatelerimdi mansúq etuim arqyly oqushylar aldyndaghy óz jauapkershiligimdi endigi enbekterimde terendep týsinbekpin. Sosialistik qoghamnyng kómegi men keregine jarap kelgen búrynghy enbekterime qosymsha jana shygharmalar tughyzugha barlyq oi-quatymdy, ónerim men qayratymdy týgel júmsaugha tyrysamyn. Sonymen Otan aldyndaghy kenes jazushysy degen atqa say zor qaryzymdy aqtamaqpyn».

IYә, «Ker zaman kez boldy ghoy, mandayyma. Adymymdy ashtyrmady, jibermedi erkime aqyl-oyymdy shyrmap»,– degen keyipker Abaydyng tolghauy, shyndyghynda da, Áuezovting ózining avtorlyq mәtini edi. Ómir ýshin ózining eng asyl ruhany qazynasynan bas tartyp ta ýirenip qalghan bolatyn.

M.Áuezov (jalghasy): «Osy atalghan jaylardan song Z.Kedrinanyng «Pravdadaghy» maqalasynda synalghan men jayyndaghy kitabyna oralamyn. Búl enbekti mening de, qazaq kenes әdebiyetining de paydasyna arnalyp jazylghan kitap dep tanymaymyn. Jazushy men onyng shygharmasyna jәne negizgi qoghamdyq syngha, bizding zaman qoyyp otyrghan talaptargha birde-bir jauap bere alatyn kitap emes búl.

Kitap tolghan madaqtau men әsireley maqtaular. «Pravdanyn» maqalasy óte әdil týrde atap otyrghan sol kitaptyng eng negizgi mindeti bolghan jaygha da jauaptar joq. «Pravdanyn» maqalasynda: «M.Áuezov ózge de barlyq kenes jazushylary tәrizdi madaqtau men qoshemetti kýtpeydi, ol ózining tabysy men jetispegendigin aitatyn negizgi әdil syndy tosady»,– delingen.

Z.Kedrinanyng ózi zerttegen jazushyny onyng zamandas jazushylarynyng tobynan daralap bólip, aspandatuy soraqylyq. Ásirese bir jazushyny ózge jazushylardan asyra maqtau jolynda kónildestikti, otbasyshyldyqty qoldanuy, әsirese, tatymsyz aiypty, zalaldy minez.

Z.Kedrinanyng kitaby jónindegi mening aiybym: ózimning tvorchestvom jónindegi onyng sózderine, qorytyndylaryna, baghyttaryna әdil synshylyq, qatal talap retinen qaray almadym».

Búl mәtinning astary jogharyda týsindirildi. Degenmen de ózindi qúrmettep qalam terbegen adamnyng enbegin: «Z.Kedrinanyng ózi zerttegen jazushyny onyng zamandas jazushylarynyng tobynan daralap bólip, aspandatuy soraqylyq. Ásirese bir jazushyny ózge jazushylardan asyra maqtau jolynda kónildestikti, otbasyshyldyqty qoldanuy, әsirese, tatymsyz aiypty, zalaldy minez»,– dep baghalau da jarasyp túrmaghany jәne tabighy emes ekeni anyq. Biraq ózge qanday amaly bar edi?

M.Áuezov (jalghasy): «Pravdanyn» maqalasynda mening Abay jónindegi romandarymnyng da kemshilikteri atalghandyqtan, sol kitaptargha әser etken ózimning tarihy týsinikterimdegi bir qate kemshilikti arnap atap ótpekpin. Búl jay, birinshi, Kenesary Qasymov qozghalysyna baylanysty mәselede, ekinshi, «Abay mektebi» deytin mәselede jәne ýshinshi, osy atalghandargha jalghas patriarhaldyq-feodaldyq salt-sananyng keybir adamdaryn dәripteu mәselesinde aiqyn bayqalghan edi. Osy bir top mәselelerding ishinde, ózi kóbirek taratylyp jazylghan taqyryp bolghandyqtan da, «Abay mektebi» degen mәselening romangha etken auyrtpalyq dertti әseri, әsirese, kóbirek boldy.

Abaydyng aqyndyq mektebi bar – degen ózimning kópten kele jatqan, keyin asa teris ekendigi anyqtalghan bir týsinikterim boyynsha, men «Abay» romanyna jalghastyra «Aqyn agha» degen kitap jazdym. Osy kitapta romannyng jaghymdy adamynyng biri etip, Abaydyng jaqyn dosy etip, onyng ozghyn oilaryn tútynushy etip Kókbay degen reaksiyashyl keritarpa aqyndy beyneledim. Al Kókbay qazaqtyng enbekshi halqynyng qas dúshpany bolghan Kenesary Qasymov jayynda madaqtap poema jazghan aqyn edi.

1951 jyly «Pravdanyn» «Qazaqstan tarihy mәseleleri markstik-lenindik túrghydan bayandalsyn» degen maqalasy Kenesary qozghalysynyng qazaq enbekshi halqyna jau mazmúnyn әshkereledi. Ony madaqtaushy burjuaziyalyq-últshyl tarihshylardy tanbalady. Osynyng artynan Qazaqstan Ghylym akademiyasy men Jazushylar Odaghy birigip «Abaytanu» jóninde diskussiya úiymdastyrdy da, sol diskussiyagha qorytyndy jasady. Osy sanalghan jaylardyng barlyghy «Aqyn agha» romanyndaghy mening qatelik, zalaldy týsinikterimdi týgelimen qayta qarap týzeuime sebep boldy.

«Abay mektebi» jónindegi óz qatelerimdi terendep úghynu nәtiyjesinde ghana men romanymdy qaytadan kóp ózgertip jazdym. 1951 jyly «Znamya» jurnalynda jariyalanghan núsqasyna «Abay joly» dep janadan at qoyyp, janadan týzep jazyp shyqqan sol romanyma segiz baspa tabaqtay týzetuler kirgizdim. Osy songhy kitapta Abaydyng Kenesary qozghalysyna da jәne ol jayynda poema jazushy Kókbaygha da qatty syn aitqyzdym. Abay Kókbay men Kenesaryny jiyrene synaghan uaqytynda, әsirese, olardyng Rossiyagha jaulyghyn batyra әshkereleydi. Ózining qaranghylyq qorlyqta jýrgen elining bar ýmiti, baqytty bolashaghy tek Rossiyamen dostyqtyng arqasynda ghana tuatynyn oilap otyryp, janaghylardy aiyptaydy.

«Aqyn agha» romanynda janaghy atalghanday óreskel qatelikter bolghandyqtan men sol kitabymdy úly aqynnyng qasiyetine say shygharma dep tanymaymyn. Ol kitapty solaysha mansúq etip, onyng ornyna oqushy júrtshylyqqa Abaydy tanu jóninde jibergen qatelerim turasyndaghy partiyalyq syndy eskerip otyryp jazghan «Abay joly» atty romandy úsynamyn. Osy aitylghangha baylanysty sol «Abay mektebi» deytúghyn mәsele jónindegi óz qatelerimning tamyryn ashu qajet dep bilemin. Búl mәsele 1933 jyldan beri qaray Abaydy tanu jóninde mening synarjaq sipattap kele jatqan bir qateligim bop keldi.

Abay ólgennen keyin kópten song Abaydyng ómirbayany men búryn jariyalanbaghan shygharmalaryn jinaugha kirisip jýrgenimde men Kókbay siyaqty talay kisilerding auyzsha әngimeleri men estegilerin synamay qabylday berippin. Óz uaqytynda olar aitqan jaylardy qatal synap, ózdigimmen dúrys baylau jasay almappyn. Kókbaydyng ózin Abaydyng shәkirtimin dep aitqanyna senumen birge, sol Kókbaymen jәne soghan úqsaghan Abay zamandastarynyng shygharmalaryndaghy, salt-sanasyndaghy halyqqa qarsy reaksiyalyq jat jaylardy týgel andamappyn.

Sol Kókbay aluandas keybir adamdar jónindegi mening teris týsinigim 1939 jyly men jariyalaghan Abaydyng ómirbayanyna da aralasty. Jәne «Pravdanyn» 30-aqpandaghy maqalasynda dúrys kórsetilgenindey, osy jay Abay shygharmalaryn orysshagha audaryp bastyruda oryn aluyna jәne keybir jalghan «shәkirtterdi» mening orynsyz baghalauyma әkep soqty. Osy jay jәne de sonday taqyryptargha jazylghan keybir júmystargha mening bergen bagha-resenziyalarymda da oryn aldy.

Abaydyng ómiri men enbegin sipattaghan mening romandarymnyng ishine kirip ketuine Qazaqstandaghy әdebiyettanu ghylymynda keng oryn alghan soraqy birynghay aghym teoriyasynyng da әser boldy. Sonyng saldarynan «Abay» romanynyng alghashqy tarauynda keritartpa aqyn Búqar, Shortanbaylar orynsyz atalady. Búl jónindegi mening qateligim, әsirese, keritartpa aqyn Dulatty madaqtau túsynda tipti terendey týsti. Eshkimning ómirbayanyna sýienbey, mening óz janymnan shygharylghan halyqtyq sanasy bar jaghymdy aqyn beynesin jasap edim, sol óz qiyalymmen jasaghan jaghymdy beynege men Dulattyng atyn berdim. Búl tústa oqu qúraldarynda, jeke baspalarda orynsyz madaqtalyp jýrgen jalghan halyq aqyny delingen Dulattyng atyna men orynsyz qúrmet kórsetippin.

Sonyng saldarynan әdebiyet zertteushisi esebinde men qabyldaghan burjuaziyalyq obektivtik birynghay aghym jýiesi osy tústa «Abay» romanynyng da bir tarauyna teris әser etti».

Múhtar Áuezov «Abay» romanyn әshkereleuden aman saqtap qalu ýshin ózining qanday da bir kózqarasy men qatelikterinen bas tartugha dayyn edi. Al «Abay» romany ýshin marksizm-leninizm ilimi men qosa, ony stalindik túrghydan jazugha da moyynsa boldy.

M.Áuezov (jalghasy): «Al Abay jayyndaghy mening romandarym on eki jyl boyynda mening oi-sanamnyng bar kýshin salyp tudyrghan belgili bir dәuirdegi ómirlik taqyrybym esepti shygharmalar edi. «Pravdanyn» maqalasynda búl jaydyng atap eskertilgenindey, ol romandarda men ózimning búrynghy kózqarastarymnyng barlyghyn óte teren, salmaqty týrde qayta synap jazyp em. Qazaq halqynyng tarihyn markstik-lenindik túrghydan týsinuge ózimning jana iydeyalyq-sayasy eng qadirli, barynsha asyl oilarymdy tanytuda osy enbekterge erekshe zer salghan edim.

Osylaysha úghylghan kenestik oqyrmandar, osylaysha baghalanghan «Abay» romany ózining bar mýddesimen, barlyq negizgi iydeyasymen jәne kýrdeli sujettik tartysymen, tútas túlghasymen janalyqtyng eskilikpen alysuyna arnalghan-dy.

Jәne jiyrma-otyz jyl boyyna sozylatyn sol alys, sol tartys – tarihy jaghynan dәleldenu, bayandalu túrghysyndaghy dialektikalyq prosesti stalindik týsinik boyynsha kórsetken dep týsinemin. Naqtylap aitqanda, búl jay – janalyqqa úmtylghan, birtindep ósip, kýsheyip bara jatqan Abay beynesinde kórsetildi, al eskilikti týsinik – әuelde túghyrynda myqty otyrghanymen tozugha, joghalugha, joyylugha ýkimi shygharylghan Qúnanbay beynesinde, Abaydyng әkesi beynesinde surettelgen. Osynday tarihtyq eleuli eki adamdy birine birin qarsy qoyyp alu kezdeysoq emes-ti. Búl «Abay» romany men keyingi romandardyng da iydeyalyq kórkemdik mazmúnyndaghy eng soqtaly arqauy, barlyq jelining tútqasynyng ózi bolatyn.

Osy atalghan ózimning negizgi enbekterimde Qúnanbaydyng jәne onyng salt-sana jónindegi tuystary bolghan arghy-bergi dәuirding qúnanbayshalaryn әshkereledim. Sol arqyly tek qana patriarhaldyq-feodaldyq salt-sanagha ókim shygharyp qana qoymay, panislamizmge, panturkizmge jәne sol shaqta tuyp kele jatqan reaksiyashyl burjuaziyalyq-últshyldyqty da әshkerelep ýkim aitugha tyrystym. Al «Abay» romanynda – Abay beynesinde, «Abay joly» romanynda onyng jas serikteri – Ábish, Dәrmender beynesinde qazaq pen orys halqynyng dostyq iydeyasyn tanytugha tyrystym. Enbekshi qazaq halqyna jaryq dýnie tek qana orys mәdeniyetine qol artu arqyly ghana bolatynyn aittym. Eskilikti dәripteushi konservativtik reaksiyashyl sanashyldardyng barlyq toptaryn aiyptap kórsetuge tyrystym.

Osy atalghan enbekterimde jәne ózimning de últshyldyq qalyptaghy qatelerim men kemshilikterimdi aiyptadym da, sol ótken zamandy dәriptegen ózimning búrynghy birneshe piesalarymdy, әngimelerimdi, povesterimdi de synap óttim (Qarash).

Osy sebepti, әsirese, eng salmaqty jәne mening iydeyalyq-sayasy dúrys kózqarasymdy eng tolyq, eng aiqyn kórsetetin shygharmalaryma әdebiyetshildik-zertteushilik qatelerim әser etkenine («Aqyn agha» romany siyaqty jәne «Abay» romanynyng keybir betteri siyaqty) erekshe kýiinemin.

Ózimning Abay jónindegi enbekterimmen baylanysty bir top mәselelerdi synap ótuding nәtiyjesinde, ózimning endigi qaryzym dep biletinim – Abay jayyndaghy shygharmalarymdy erekshe zer salyp, týbirli týrde qadaghalap, qayta qarap ótuim kerek jәne qajet tústarymda qayta týzep jazuym shart. Búl jóndegi mindetterimdi romandardyng qayta basylu qarsanynda oryndamaqpyn. Jәne de Abay jónindegi romandarymnyng songhy kitaby «Abay joly» romanynyng ekinshi kitabyn iydeyalyq kórkemdik jaghynan minsiz tolyq etip ayaqtauym shart.

Búl jóninde, syn retinde Kenesary men Abaydan búrynghy dәuir aqyndaryn kórsetudegi talaptardan basqa, Abaydyng ózining tónireginde bolghan Kókbay, Shúbar, taghy basqalar siyaqty adamdardyng beynesin sipattaulargha da qatty zer salyp, qayta qarap ótpekpin. Búrynghydan da әshkereley týsip, olar jayynan qatal ýkim shygharyp, Abaydyng jasyryn jaulary etip suretteuim shart. Abaydyng tirisinde oghan jasyryn jau bop, al ol ólgen song úly aqyn jolynyng jauy bop jәne enbekshi qazaq halqynyng jauy bop shyqqan feodalshyl-bayshyl, burjuaziyalyq-últshyldardyng jaulyq әreketterin asha kórsetuim shart».

Búl ózgertuler men óndeuler, «qystyrmalar» romannyng tabighatyna jat jalghan tartys әkeldi. «Qarashyghyn» atty tarau qosylyp, qazaqta joq jataq degen tapty oilap tapty. Músylmanshyl, týrikshil, últshyl Ázimhan beynesi kiriktirildi. Últtyq dil men iydeologiyagha jәne avtordyng ishki kózqarasyna mýldem qarsy, shygharma ýshin obal, úrpaq ýshin qauipti jәne týzelmeytin tús osy edi.

M.Áuezov (jalghasy): «Pravdanyn» maqalasynda mening qazaqsha, oryssha jazghan maqala, zertteulerimdegi burjuaziyalyq-últshyldyq baghyttaghy qatelikterding barlyghy aitylghan. Búlardyng sany ol maqalada kórsetilgennen góri de kóbirek. Solardyng keybireuleri turaly «Pravdanyn» «Qazaqstan tarihynyng mәseleleri markstik-lenindik túrghydan bayandalsyn» degen maqalasyn 1951 jyly talqylau túsynda men ózimning ilgergi, songhy qatelerim dep atap-atap ótkem-di. Ádebiyettanudaghy óz qatelerimdi moyyndap, Qazaqstan Ghylym akademiyasynyng jinalysynda, Jazushylar Odaghynyng jinalysynda, Til jәne әdebiyet institutynda jәne de Almatynyng intelliygensiyasynyng qalalyq jalpy jinalysynda sóilegemin. Sol jinalystarda jәne respublikalyq baspasóz jýzinde mening qatelerime arnalghan әdil syndar aitylghany esimde. Jәne Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq komiytetining ÝIII plenumynda, onan song Ý-ÝI partiya sezinde jasalghan Shayahmetov joldastyng bayandamalarynda mening iydeyalyq-sayasattyq óreskel qatelerim turaly әdil syn aitylghany jәne de esimde».

Múnyng barlyghy búryn atalyp ótse de qaytalaugha mәjbýr edi.

Búl qyzyl ónesh daudyng basy ghana bolatyn. Negizgi әngime men әshkereleuler alda edi. Sol tústa qaytalanyp paydalanylatyndyqtan da, «Ashyq hattyn» jelisin myna pikirden keyin ýzemiz.

M.Áuezov (jalghasy): «Osy sózimning sonyna oray, taghy bir qajet dep toqtay ketetin mәselem – «Pravdanyn» maqalasynda kórsetilgen negizsiz jikshildik, otbasylyq jóninde, búndaylyq anyq tatymsyz, jiyrenishti faktynyng eng auyr ashy jaghy – osynday qúnsyz, bolymsyz әlekke týsu – bizding ózimizge, jazushylargha bәrinen zalaldy. Jikshildik key kezderde baqay qulyqtardy tughyzady. Sonyng jetegimen әdiletsizdik, qiyanat, qyzghanysh jәne talay ózge de bylghanysh aralasyp ketedi. Múndayda kisi óz enbegin quanyshty, jarqyn, jaqsy kónilmen istey almaydy, sondyqtan da ishki oiymen de, sózimen de nashar pighyldan sau bolu shart.

Sol zalaldy minezder, әsirese, bizding әdebiyetting ósuine bóget boldy. Búnday dertti jaghdayda kóp nәrseler ózining layyqty baghasyn ala almaydy. Jәne bәrinen beteri kóp soraqy, jat, jaulyq jaylar tereng tamyryna sheyin ashylmay jýredi. Otbasylyq, jalghan dostyq qarym-qatynastardy býrkengen sonday jaman «shylyqtar» jazushylardyng sau ortasyn byqsytyp, kópten beri tyrmysa jabysyp keldi.

Búl mәselede jóninde ózimning jauaptylyghymdy tereng sezinu nәtiyjesinde men jazushylardy osynday masqaralyq kýilerden arylugha bekingenime sendiremin. Júrtshylyqtyng bizdi synaghan әdil talabyna den qoyyp, endigi enbekti úly Otanymyzdyng iygiligine arnap, shabytty jarqyn jolda tvorchestvolyq erkin jarys jasaugha arnayyq deymin. Múhtar Áuezov, aqpan, 1953 jyl».

IYә, jantalas! Eki kózqaras iyesining qaqtyghysy osymen ayaqtalugha tiyisti edi. Endi shayqalsa, ekeui de birge qúlaytynyn ekeui de bildi. Biraq janyqqan sayasat, jandayshap iydeologiya, kenestik óktem әri arandatushy ýgit-nasihat jýiesi oghan mýmkindik bermedi.

Ókinishke oray, olar sol «maydanda» birining janyn biri qinap, birining jýikesin biri tozdyryp, birining sýikimin biri ketirip, janyghumen boldy.

Áriyne, sayasy shiryghu әli de ózining «biyik dengeyine» jetpegendikten de, búl «Ashyq hatty» baspasózde jariyalaugha erik bermegeni anyq.

(jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir