Senbi, 24 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110086. Jazylghandar — 105493. Qaytys bolghandar — 1796
Janalyqtar 2224 0 pikir 2 Nauryz, 2014 saghat 04:48

Júmamúrat Shәmshi. «Biz qadiri ketken halyqpyz»

21 aqpanda Astana qalasynyng «Isker» biznes ortalyghynda Astana qalasy Tilderdi damytu basqarmasy «Ruhaniyat» ortalyghynyng qoldauymen «Mәngilik til» atty dóngelek ýstel bolyp ótti. Oghan Astana qalasynyng ziyaly qauym ókilderi, BAQ jurnalisteri jәne QR parlamenti mәjilisining deputaty Orazgýl Asanghazy qatysty.

Kirispe sózdi Astana qalasy Tilderdi damytu basqarmasynyng basshysy Erbol Tileshov myrza ashyp berdi. Sodan keyin Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen qayratkeri, jazushy Súltan Orazaly memlekettik tilding mәrtebesin qalay damytu kerektigi jónindegi oilaryn ortagha saldy. «Memlekettik til» respublikalyq qozghalysy Astana filialynyng tóraghasy, ekonomika ghylymdarynyng doktory, professor Saylau Batyrshaúly Astana qalasyndaghy orys jәne aralas mektepterdegi qazaq tilining mýshkil taghdyryna alandaytynyn aitty.

Qazaq Gumanitarlyq zang uniyversiytetining professory, sayasy ghylymdarynyng doktory Ábdijәlel Bәkir aghamyz: «Mәngilik el» bolu ýshin, «Mәngilik til» mәselesin qolgha almay, týk shyqpaydy. Últtyq mýddege qyzmet etu ýshin әrkim ózgeni emes, aldymen ózin qamshylauy tiyis. Ol qoghamda qordalanghan kýrmeui sheshilmegen mәselelerding nómiri birinshisi – osy memlekettik til mәselesi», – dedi.

21 aqpanda Astana qalasynyng «Isker» biznes ortalyghynda Astana qalasy Tilderdi damytu basqarmasy «Ruhaniyat» ortalyghynyng qoldauymen «Mәngilik til» atty dóngelek ýstel bolyp ótti. Oghan Astana qalasynyng ziyaly qauym ókilderi, BAQ jurnalisteri jәne QR parlamenti mәjilisining deputaty Orazgýl Asanghazy qatysty.

Kirispe sózdi Astana qalasy Tilderdi damytu basqarmasynyng basshysy Erbol Tileshov myrza ashyp berdi. Sodan keyin Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen qayratkeri, jazushy Súltan Orazaly memlekettik tilding mәrtebesin qalay damytu kerektigi jónindegi oilaryn ortagha saldy. «Memlekettik til» respublikalyq qozghalysy Astana filialynyng tóraghasy, ekonomika ghylymdarynyng doktory, professor Saylau Batyrshaúly Astana qalasyndaghy orys jәne aralas mektepterdegi qazaq tilining mýshkil taghdyryna alandaytynyn aitty.

Qazaq Gumanitarlyq zang uniyversiytetining professory, sayasy ghylymdarynyng doktory Ábdijәlel Bәkir aghamyz: «Mәngilik el» bolu ýshin, «Mәngilik til» mәselesin qolgha almay, týk shyqpaydy. Últtyq mýddege qyzmet etu ýshin әrkim ózgeni emes, aldymen ózin qamshylauy tiyis. Ol qoghamda qordalanghan kýrmeui sheshilmegen mәselelerding nómiri birinshisi – osy memlekettik til mәselesi», – dedi.

Mәjilis deputaty Orazgýl Asanghazy: «Memlekettik til túghyryna qonghansha, eshkim sharshamauy kerek. Shynyn aitsam, Memlekettik tildi mәsele etip kóteru ynghaysyz. Búl әrbir qazaq bop tughan azamattyng paryzy. Memleket, qogham qayratkeri Sәken Seyfullin 1923 jyly «Kensening tili qazaq tili bolmay, is onbaydy» degen», – dep sózin týiindedi.

«Alash» halyqaralyq syilyghynyng laureaty, aqyn Serik Túrghynbekúly: «Ayta-ayta Altaydy, Jamal apam qartaydy» degendey, aitu kerek bolsa, 25 jyldan beri aityp kelemiz. Jazu qajet bolsa, jazyp kelemiz. Biraq nәtiyje kózge kórinbeydi. Kóshege shyqsan, bayaghy – sol jartas. Keshe ghana Astana qalasynyng әkimi Kongress hollda halyqtyng aldynda esep bergende, Nazarbaev uniyversiytetining bir student qyzy Imanghaly Tasmaghambetovke taza aghylshyn tilinde súraq berdi. Osylay bara beretin bolsa, qazaqsha bylay túrsyn, orys tilimen jylap kórisetin bolamyz. Óitkeni jastardyng basym kópshiligi aghylshyn tilin sóileudi mәrtebe sanaydy jәne ústazgha aqsha berip ýirenip jatyr. Onyng bәri qajettilikten dep oilaymyn. Biz de qazaq tiline qajettilik tudyra alsaq, olar ýirener edi», – dedi.

Sóitip otyrghanda, L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining oqytushysy, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, dosent Omar Jәlel qolyn kóterip, jiyndy jýrgizushi Erbol Tileshovten sóz súrady. Rúqsat berilgennen son, Omar myrza aldymen otyrghandardyng bәrinen keshirim súrap aldy: «Men qazir biraz nәrselerdi aitsam, sizder renjiysizder. Biraq men sizderden maghan renjimeulerinizdi súraymyn. Óitkeni men sizderdi jek kórip aityp otyrgham joq, men sizderdi jaqsy kórip aityp otyrmyn. Shәkәrim qajy búl jayynda bylay demeushi me edi:

Ne qylsang qyl, adamgha mahabbat dep,

Meyling sók, meyling ýiret aila izdenbey.

Ol sýying shyn bolsyn, jalghan emes,

Búldyr bolma ózine-ózing senbey.

Sondyqtan osy sózdi isimiz algha bassyn dep, osy dóngelek ýstelden nәtiyje shyqsyn dep aityp otyrmyn. Endi «dóngelek ýstel» mәselesine keleyik: aldymen «dóngelek ýstel» degenimiz ne ózi?! Ol tek ýstelding formasy ma?! Joq! Ol degenimiz – ainala otyrghan adamdardyng dәrejesining teng ekendigin kórsetedi. Búl jerde ataq, mansap, lauazym, jas erekshelikteri emes, adamnyng aitar oiy, aqyl-bilimi eskerilui tiyis. Adamdar, qazaqsha aitqanda, jasyna qaray emes, jaghyna qaray sóilegeni jón. Bizde «dóngelek ýsteldin» aty bar da, zaty joq: «dóngelek ýstel» erkin oidyng alany bolugha tiyis edi, ókinishke qaray, olay bolmay túr. Ózimiz eski әdetten aryla almay, qatyp-semip otyryp, kimge ýlgi bolmaqpyz? Elimizge demokratiyanyng úryghyn qalay seppekpiz?

Ekinshiden, biz qadiri ketken halyqpyz. Óitkeni qazaq halqy kóp jyldar boyy Resey imperiyasynyng otary boldy. Otar bolghan el mindetti týrde qadirinen aiyrylady. Qazaq aitpaushy ma edi: «Qarnymnyng ashqanyna jylamaymyn, qadirimning qashqanyna jylaymyn» dep. Halyqtyng ketken qadirin qaytarmay, odan «nege qazaqsha sóilemeysin?» dep talap etuding ózi úyat.

Sol sebepti qazaq halqynyng qadiri turaly mәsele kóteretin uaqyt keldi. Ol ýshin ózimizding otar bolghanymyzdy resmy týrde moyyndap, tez arada otarsyzdandyru ýderisin bastap ketuimiz qajet. Óitpegen jaghdayda bizding isimiz algha baspaydy...».

Omar myrza osyny aituy múng eken, jiyndy jýrgizushi Erbol Tileshov shorshyp týsip, «renjimenizder» degen eskertpege qúlaq aspay, sóileushige dýrse qoya berdi. «Sonda ne, Bauyrjan Momyshúlynyng da, Múhtar Áuezovting de qadiri ketkeni me?!» – dep. Búl aighaygha býiirden Saylau Batyrshaúly qosylyp: «Saghan 17 million qazaqtyng atynan sóileuge kim rúhsat berdi?! – dep shýilikti.

Qarday boraghan qarsylyqtargha Omar myrza ózinshe jauap beruge tyrysyp baqty. Biraq aighay-attangha salghan, mәselening mәnisine boylamaghan qatysushylardyng bir parasy ony tipti tyndamady. Soghan qaramastan, osy qyzu qandy pikirtalas barysynda Omar Jәlel óz uәjin aityp tyndy: «Eger biz qadirimiz ketpegen halyq bolsaq, biz osylay bir-birimizdi qazaqsha sóileuge ýgittep otyrmas edik», – dedi.

Biraq búghan qúlaq asar eshkim bolmady. Sol kezde Omar myrza aitqanyna qúlaq aspaghan, er toqymyn bauyryna alyp tulaghan júrtshylyqqa qaratyp: «Qúldy – qúl desen, ólgisi keledi, biydi – qúl desen, kýlkisi keledi», – dep, aqyrghy sózin aityp ornyna otyrdy.

 Jalpy, Omar Jalelding sózi erte me, kesh pe, aityludy qajet etetin shynayy shyndyq edi. Áytpese «qadirimiz ketti» degenge osynshama shoshudyng ne qajeti bar edi? Óz jerimizde óz tilimiz ógey balanyng kýnin keshkeni ótirik pe? Al óz tilinde sóilemegen halyqty qalay qadiri bar dep aita alamyz?

Mysaly, ukraindar otarlyqtyng búghauyn búzu ýshin, bir kezde joghaltqan qadirlerin qaytaru ýshin, jankeshti әreketke baruda. Tobyrlyq dengeyden halyqtyq dengeyge kóterilip, óz taghdyrlaryn ózderi sheshude. Olar orys imperiyasynyng qandy shengelinen qútylyp, azat Europagha qosyludy ózderine maqsat etip qoydy. Sonyng jolynda qúrban boluda.

Al biz bolsaq, Qytaydan, Mongholiyadan, Ózbekstannan kelgen qandastardyng taza qazaqsha sóilegenine sýisinuding ornyna,olardy kemsitip, «oralman» dep aidar taqtyq. Bólingen kvotanyng ózin jarytyp bermey, talan-tarajgha úshyratyp, tistegenning auzynda, ústaghannyng qolynda ketti. Osynyng bәrin kórip, estip otyrghan Jirinovskiy siyaqtylar auzyna kelgenin ottap jýr!

Sol siyaqty Limonov degen súm «Qazaqstannyng soltýstik bes oblysyn Reseyge qosyp alghan jón» degen siyaqty auzyna kelgen sózdi aityp, bizding namysymyzgha tiide. Eger biz qadir-qasiyetimizden aiyrylmaghan el bolmasaq, memlekettik dengeyde óre týregelip, qarsylyq kórseter edik. Eshkim qarsylyq bildirmey, ýndemegen son, «әy deytin aja, qoy deytin qoja» bolmaghan son, kóringen kók atty auzyna kelgenin ottauda. Osyndayda 1905 jyly Ahmet Baytúrsynúly aitqan sóz esine týsedi:

«...Syqyldy synyq bútaq tómendese,

Kim júlmas onaydaghy jemisindi?!».

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 08 (232) ot 27 fevralya 2014 g.

Týpnúsaqadaghy taqyryp: «Mәngilik tilden» ShU ShYQTY

0 pikir