Senbi, 24 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110086. Jazylghandar — 105493. Qaytys bolghandar — 1796
Janalyqtar 2556 0 pikir 3 Nauryz, 2014 saghat 03:39

«QAZAQTAR»

Juyrda M. Áuezov atyndaghy Qazaq Memlekettik akademiyalyq drama teatrynda Q. Ysqaq pen Shahimardenning «Qazaqtar» piesasynyng kezekti qoyylymyn «Naradu» mәdeniy-tanymdyq klubynyng ókilderi kórip,  ózara pikirlesken edik. Teatrtanushylar men mәdeniyettanushylardyn, óner maytalmandarynyng baghasyn әldeqashan alyp ýlgirgen spektaklige qayta oraluymyzdyng sebebi san aluan. Birinshiden, búl qoyylymnyng kóterer jýgi salmaqty, taqyryby auqymdy әri býgingi úrpaqqa asa qajet; «Qazaqtardyn» dramaturgiyasy kәsibiyligimen, iyirimdiligimen, terendigimen qúndy – múndaghy әr sóz kórermen ruhyn jelpindirip qana qoymaydy, namysyn qayraydy, jigerlendiredi, uytty oy salady; taghy bir artyqshyly, rejisserding izdengishtigi, epikalyq tynysy keng piesany jaqsy iygergendigi. Osy ýsh ólshemdi nysana etken klub mýsheleri  qoyylymdy talqygha sala otyryp, býgingi qazaq ruhaniyaty men sahna ónerining hal-jayy turaly oy bólisti.  

 

Ásiya BAGhDÁULETQYZY,  jurnalist

ÁL-TARAZIYDING TARAZYSY

Juyrda M. Áuezov atyndaghy Qazaq Memlekettik akademiyalyq drama teatrynda Q. Ysqaq pen Shahimardenning «Qazaqtar» piesasynyng kezekti qoyylymyn «Naradu» mәdeniy-tanymdyq klubynyng ókilderi kórip,  ózara pikirlesken edik. Teatrtanushylar men mәdeniyettanushylardyn, óner maytalmandarynyng baghasyn әldeqashan alyp ýlgirgen spektaklige qayta oraluymyzdyng sebebi san aluan. Birinshiden, búl qoyylymnyng kóterer jýgi salmaqty, taqyryby auqymdy әri býgingi úrpaqqa asa qajet; «Qazaqtardyn» dramaturgiyasy kәsibiyligimen, iyirimdiligimen, terendigimen qúndy – múndaghy әr sóz kórermen ruhyn jelpindirip qana qoymaydy, namysyn qayraydy, jigerlendiredi, uytty oy salady; taghy bir artyqshyly, rejisserding izdengishtigi, epikalyq tynysy keng piesany jaqsy iygergendigi. Osy ýsh ólshemdi nysana etken klub mýsheleri  qoyylymdy talqygha sala otyryp, býgingi qazaq ruhaniyaty men sahna ónerining hal-jayy turaly oy bólisti.  

 

Ásiya BAGhDÁULETQYZY,  jurnalist

ÁL-TARAZIYDING TARAZYSY

«Qazaqtar» - epikalyq tynystaghy kezendik shygharma. Qyzyq, biz qazaqtyng tarihyn qay kezden bastarymyzdy әli kýnge bilmey kelemiz. «Týrki dәuirinen», «Joq, saq dәuirinen»... Osynday tartystar kezinde alghash derbes handyq bolyp qúrylghan HV ghasyr ózinshe bir belesti kezeng ekenin eshkim de joqqa shyghara almaydy. Biraq, paradoksty qaranyz, «qazaq» degen etnonim jeke-dara atala bastaghan sol kezeng turaly birde-bir kórkem filim joq. Sondyqtan «Qazaqtar» eng aldymen taqyrybymen qúndy shygharma.

Ekinshiden, búl tarihy taqyryptaghy qoyylym bolghanymen, qay kezde de ózektiligin joymaydy. Mysaly, Torghyn Tasybekovanyng auzymen aitylatyn: «Bauyr men bauyr bir-birine oq atsa, aq sýtimdi kókke sauam» deytin sózi songhy kezderdegi oqighalargha eskertu sekildi qabyldanady. Múnda sapaly dramaturgiya bar jәne sol dramaturgiyanyng ón boyyna órilgen ústanymdar bar. Halyqtyng ústanymy, biylikting ústanymy, halyq pen biylikting arasyndaghy qarym-qatynastyng ústanymy. «Hannyng aitqanynyng bәri zang emes, halyq degen mal emes» deydi, «Halyqtyng qarghysyna úshyraghansha qazir  ólgenim artyq» deydi han, sonymen birge «Han shatyry qayda bolsa, halyq sonda» deydi. Biylik pen halyqtyng arasyndaghy ýilesim, bir kelisimge kelu, toqaylasudyng modeli osynday bolsa kerek.

Qoyylymda eki betbúrysty kezeng bar: birinshisi aghayyndy Qoygeldi men Toygeldining birin-biri óltirui. Soghan deyin ózbektermen bir bolayyq dep bel sheship otyrghan Jәnibek han qos bauyrdan qalghan Moyynsyzdy kórgende rayynan qaytady. Bir bala qalaysha bir halyqtyng taghdyryna ólsheu boldy? Olay bolatyny, qansha «bauyr» degenimen, ózbek pen qazaqty biriktiretin –biyleushi súltandardyng bir Shynghystan taraghany ghana eken. Áytpese salt-sanasy, tanym-týsinigi, túrmysy mýlde bólek. Sharighat zanyn týbegeyli ústanghan ózbek pen «Qazaq qúlshylyq etuge qarsy emes, qúl bolghysy kelmeydi» deytin qazaqtyng aiyrmashylyghy az emes. Búghan Jәnibek eki elde jýrgen tughan bauyrlardyng bir-birine degen qiyanatyn kórgende kózi jetedi. Ekinshi sonday betbúrysty kezeng – Nigar hanymnyng ólimi. Qasym súltan typ-tynysh ómir sýre berer me edi, biraq oghan Múhammed Shaybaniyding adamdary tynyshtyq bermeydi eken, óz otauynda óltirip ketuge әzir eken. Sondyqtan ol atqa qondy, taqqa otyrdy, әskerdi bastady, eldi júmyldyryp, «hangha da, qaragha da ortaq» zang qabyldady. Jauynyng ózin janshyghan joq, aqyldy biylik qúrdy. Qazaq әbden sheginerge jer qalmayynsha úiyqtap jatuy mýmkin, biraq syndarly sәt tughanda silkinedi, sol kezde onyng aldynda tótep berer qúdiret joq. Dramaturgiya qazaqy psihologiyagha say órilgen. «Qatyn – jolda» deytin qazaqtyng azamattaryn qos-qostan әielding etegine baylamay-aq, basqa shiyelenister tabugha bolar ma edi, biraq búl dramaturgterding tandauy.

Akterlerding bәri rejisser bola almaydy, biraq Túnghyshbay әl-Taraziyding «Tomiriysinen» keyin, «Qazaqtarynan» keyin keng tynysty shygharmalargha bara alatyn rejisserlik qarymyn bayqaymyz. Al Jәnibek han rólinde ol qanday eken degende kóbi «ensesi týsinki» dep pikir bildirui mýmkin. Biraq sahnada sol kezdegi qara halyqtyng әbden qajyghan kýisiz halin kórsetu mýmkin bolmaghandyqtan, kýlli qazaqtyng basyna týsken jaghdaydy Jәnibek han arqalap túrghanday qabyldadym óz basym. Ol ózbekke qosylaryn da, qosylmasyn da bilmeydi, úlynan da, batyrlardan da, Kereyden de, bәrinen súraydy, bәrining pikirin bilgisi keledi, әri-sәri kýide – bir jaghynan erikting azdyghy, bir jaghynan dala demokratiyasynyng kórinisi. Alshang basyp, arqyrap sóileytin Abylay handy da osy sahnadan kórgenbiz, al Jәnibek hannyng iyghyna býkil qazaq dalasyndaghy tauqymetting salmaghy týskendey. Meni basqa súraq mazalaydy – osy Túnghyshbaylardyng buyny ketkennen keyin bizding handardy, danalardy somdaytyn әrtister bar ma? Qazirgi akterlerding boyynan osynday túlghalyq biyiktik, túlghalyq terendik tabyla ma? Jәne de kerisinshe, kópshilik sahnasynda jýrgen jigitter kóshedegi esersoqtar sekildi tym arzandau, qarabayyrlau bolmau kerek edi, qalay da jýris-túrystaryna bir irilik kerek edi. O basta Qasym handy somdaghan Ghany Qúljanovtyng boyynan syrbazdyq, súltandyq qalypty kórsek, Asylbek Boranbaydyng jigerli, qaysar obrazdyng suretin salghany únady. Ssenografiyagha, әsirese kostumderge tәnti boldyq. Shapandy kiygen Qasym qanday, sheshken Qasym qanday? Birden túlghalanyp sala beredi... Qoryta kelgende, búl qazirgi sahnagha әli de kerek qoyylym.

 

Ómirjan ÁBDIHALYQ, jazushy

MOYYNSYZ KIM?

Búl qoyylym «Qazaqta tarih bolmaghan», «Qazaqta memleket bolmaghan» degen qynyr pikir laulap, aitys-tartystar jýrip jatqan kezde sahnalandy. Qoyylymdy sol joydasyz baylamdargha avtorlardyng ishki qarsylyghynyng kórinisi dep te oilaugha bolatynday. Áriyne, tek qana sol maqsat boldy desek, qatelesemiz. «Qazaqtardan» alar әser, týier oy kóp. San-salaly jilikteuge, órbituge bolady. Tarih ótkelegine salyp jiberseniz, naqty oqighalargha qayshy tústary kóp. Avtorlardyng tarihy tanymyna say jazylghany anyq. Qasym han handyq qúrylar tústa әli at jalyn tartyp minbegen, Jәnibekting toghyz úlynyng kenjesi. Dese de, avtorlar nege Qasym hangha toqtaldy degenge oy jiberu kerek. Býkil qazaq handarynyng ishinde taqqa otyrmay túryp han atanghan jalghyz-aq adam – osy Qasym han. Sol túrghydan alyp otyr. Shyndyghynda Qazaq handyghy Qasymgha deyin-aq qalyptasyp ýlgirgen. «Han shatyry qayda bolsa, halyq sonda" degen sóz bar piesada. Qasym osy jýieni ústanghan. Onyng ordasy әr mezgilde әr aimaqta bolghan. Halyq handy emes, han halyqty izdegen.

Qoyylym nege ózbekpen qarym-qatynasty arqau etti? Ol kezde bizding ózbekten basqa bәsekelesimiz, dúshpanymyz bolghan joq pa? Jeterlik edi. Búl jerde avtorlar diny mәseleni arqau etu ýshin әri oy órilimining jinaqylyghy ýshin әdeyi qazaq-ózbek qarym-qatynasyn tandaghan. Osy qoyylym qoyylar tústa Qazaqstandaghy diny ahualdyng shiyelenise bastaghany belgili edi. Qazaq handarynyng bәri Syrdariyanyng boyyndaghy qalalar ýshin soghysqany mәlim. Ózbekter әri etene kórshimiz, әri syr aldyrmas baqtalasymyz bolatyn. Sol baqastyq pen bәsekelestik talay ghasyr boyy tolastaghan emes.     

Qasym hannyng ótkirligi men birbetkeyligin Asylbek Boranbay jaqsy keyiptedi. Qoyylymda Jәnibek hannyng (T. әl-Tarazi) ensesi týsinki, iyghy salbyranqy. Batyl sheshim az. Áriyne, ol auyr kezen, el basyna kýn tughan shaq, dese de, keyde hannyng qatal da ótkir minezin de kórsetuge bolar edi. Handyq sús pen mysty seze almaghanymdy nesin jasyrayyn. Degenmen, Jәnibek hannyng bir sheshimge kele almay, rubasylardan barsha kenesshilerinen kenes súrauy – handyqtyng qiyn taghdyryn sipattasa, ekinshiden, Qazaq handyghynyng әu bastan dala demokratiyasyna boysynghanyn sezemiz. Shyn mәninde, han qarashadan, qarasha hannan bólek bolghan emes. Han ózi ghana sheshim qabyldamaghan. Osy kórinis qoyylymnyng sonynda Qasym hannan da bayqalady. Qasymda Jәnibekke qaraghanda batyldyq bar. «Ayttym, bitti» deydi. Osy kesimdiligimen ydyray bastaghan biylikti qolyna alady. Biz osy obrazgha nazar salugha tiyispiz. Búl Qalihan men Shahimardenning bizge qarata aitqan sheshimderi. El biyleushining qalay boluy kerektigin núsqauy... Óz basym әdebiyetimizde handargha arnalyp kórkem shygharmalardyng kóp jazylghanyn qalaymyn. Bizde tarihy shygharmalar jeterlik, alayda úshymdysy az. Kóbi rushyldyq pen belgili bir aimaqtyq sipattan asa almaydy. Bizding tarihymyzdy kimder jazdy, qalay jazdy, qashan jazdy? Bodandyqtan qútylghan júrttyng tarihy tanymy qayta saralanady. Oghan býgingi jastar da atsalysuy tiyis. Men Qalihandar men Shahiymerdenderding ornyn basar, tili shúrayly, dili bekem jas jazushy-dramaturgter endi bola ma, bolmay ma degenge alanmyn...

Spektakliding shygharmashylyq qúramyna rizamyz. Óz basym, Erlan Bilәlding sheberligine tandanghanymdy jasyra almaymyn. Ózbekterding dәl ózderi sekildi kórindi maghan.

Qoyylymdaghy eng ýlken obraz – meninshe, Moyynsyz bitimi. Dulygha Aqmolda – kishkene keyipkerden ýlken obraz jasay bildi. Dramanyng ózegi – bostandyq ýshin kýres, eldikti saqtau. Al osyndaghy Moyynsyz kim? Qasymnyng әri qúly, әri úly. Sheksiz adal. Aytqanyn eki etpeydi. Satqyndyq joq boyynda.  Osy keyipkerding atynyng ózinde airyqsha mәn jatyr. Moyyn bolmaghan jerde, bas bola ma? Moyynsyz adamgha bostandyq beruding qanday qajeti bar? Spektakliding eng sonynda bizge óte auyr súraq qoyady. Bostandyq degen ne? Bas bolmaghan jerde, bostandyq bola ma? Búl – jýrkke salmaq salar súraqtar... «Qúldy jazalaghyng kelse, bostandyq ber» deushi me edi. Bassyz, baghytsyz, maqsatsyz bostandyqtan auyr tragediya joq. Erkindik – eger sony qadirleudin, mәngi qorghaudyng jolyn bilmesen, uytty qasiretin. Óz ýnine ózing túnshyghasyn. Kóshindi adastyrmaytyn bas kerek! Kil Moyynsyzdardan qúralghandar lәppaydan arghyny kózdemeydi. Erkindikti tileydi, qazaq bolghysy keledi, al biraq... Bәlkim, búdan ózge de oy men astar kóp. Búl osy spektakli arqyly avtorlardyng qalyng búqaragha salghan salmaghy, qoyghan súraghy...

 Basty qalay tabamyz, qalay qorghaymyz, qalay qorghanamyz? Áli de ózekti, әli de qajetti súraq.

 

Toqtarәli TANJARYQ

AL NAGIYR-HANUM ShE?..

«Qazaqtardyn» dramaturgiyasynda shashau joq. Qalihan Ysqaqtyng qabiletine eshkim shәk keltire almaydy. Al Shahimarden – qazaq kórkem oiynyng bólek qúbylysy. Osy teatrda qoyylghan «Ýkili Ybyray», «Aqan seri» spektakliderin kórmesek te, teatrtanushylardyng jyly pikirin oqyghanbyz. Bir ghana «Tomiristin» ózi ortasha mәnerdegi on qoyylymdy orap alady! Aghamyzdy jygha tanymaytyn kisilerge «Balkon» filimin kórudi úsynar edim. Oljas Sýleymenov turaly týsirilgen búl tuyndyny telearnalardyng kóp kórsetpeytini ókinishti. Qazaqtyng kәsiby dramaturgy kim dese, men oilanbastan osy kisini atar edim.

Tarihy jadyny tiriltu qashanda qiyn. Bizding tarihy jadymyz mifter men anyzdardyng qoymasy ispetti. Tarihy túlghalardy ertegi men epostyng keyipkeri dep qana týsinemiz. Odan aryludyng bir joly – tarihy dәuirlerdi kezen-kezenimen kinogha, derekti filimderge, teatr qoyylymdaryna ainaldyru. Sóitip ózimizge jaqyndatu. Olardyng ruhany ústazdaryng ekenin eriksiz týrde sezinuge jetu. «Qazaqtar» - sol maqsattyng basy. Qazaqtyng alghashqy hanynan songhy hanyna deyin serialdy qoyylym jasaugha әbden bolady. Kinolardaghy ýzik-ýzik obrazdar túlghalardyng shynayy bolmysyn odan arman kýngirttendirmese, halyqqa jaqyndata almady. Sonyng ornyn kórkem obrazdar arqyly teatrlar toltyrugha úmtylsa, bir ketigimiz býtindeler edi.

«Qazaqtardaghy» taghy bir erekshelik – kórermen tarihy jýlgelerdi, oqighalardy býginmen salystyrugha mýmkindik alady. Ásirese, ózbek-qazaq baylanysynyng shytyrman halin, Qazaq handyghynyng buyny bekir túsyn býgingi, dәl býgingi kezenmen salystyrmay, qosa oy jýgirtip, «Sol kezendegi oqighalar taghy qaytalanyp jatqan joq pa?» degen baylam jasamay túra almaydy. Diny ahual – Toygeldi men Qoygeldi qasireti – qazirgi qazaq qoghamy ýshin tansyq emes! Tipti odan jýz ese kýrdeli. Dramaturgterding qazaq qoghamyndaghy eng ózekti әri nәzik taqyrypty  qalay dәl basqanyna tәnti bolasyz. Dәl osy Qasym han dәuirinen keyin qazaq tarihynda «búlghaq» kezeng bastalghanyn, oghan sebepker diny dýrdarazdyq ekenin ghalymdar aityp jýr. Osy jerde Q. Ysqaq pen Shahimardenning Qazaqstandaghy jana ghasyr kelbetin, diny ahualdy sanaly, mýmkin beysanaly týrde túspaldaghanyn bayqaysyz. Sharighat jolyn tu etken qazaq-ózbek Qoygeldining (Ý. Seyitmet) jeme-jemge kelgende әielin pyshaqpen bauyzdap jiberui bizge avtorlardyng eskertpesi sekildi. Din degdary men dýmshening arasy – jer men kóktey. Últ pen dinning tútastyghy bolmayynsha, múnday qanipezerlikter tiylmaq emes. Osy bir týiinde túspal men astar kóp. Qazir qazaq-ózbek, qazaq-arab, qazaq-orys, qazaq-ýndi, qazaq-evrey azamattar kóp... Budandar... Qandaghy budandyqtan, jandaghy budandyq әldeqayda qauipti. Aynalanyzgha qaranyz!

Dramaturgterding Qazaq handyghynyng qúrylu situasiyasyn tek handar ómirbayany arqyly emes, sol kezdegi qarapayym qarashanyng jaghdayymen berui útqyrlyq. Toygeldi men Qoygeldining anasy (T. Tasybekova) Qasymgha qarata aitatyn: «Senderding týktering ketken joq. Myna biz, qarapayym halyq zardabyn tartudamyz. Senderding biyliktering men baylyqtaryng ýshin biz japa shegudemiz. Biz, jamaghayyn júrt qashan bólinip edik. Mine, eki birdey balamnan aiyryldym» degen synaydaghy janayqayy kóp jaghdayda qarashanyng belgili bir tobyna el, últ úghymynan góri, tynysh ómirding qymbat ekenin isharalaydy. Memleket, últtyq mýdde, handyq taghdyry – jalpylama úghymdar ekenin, adamnyng jany qaraqan basyna is týskende qinalatynyn megzeydi. Shyndyghy da sol...   

 Múhammad Shaybany obrazy (E. Bilәl) shynayylyghymen útymdy. Moyynsyz – spektakliding ekinshi, Qasym hannan keyingi geroyy. Dulygha Aqmoldanyng qanday roli berse de, jandyryp jiberetini sýisintpey qoymaydy. Nagiyr-Hanum beynesin Dәriya Jýsip óz biyiginde oryndady. Nagiyr-Hanum qayshylyqty obraz. Bir qaraghanda, ózbekterding jansyzy sekildi, biraq qoyylymnyng sonynda ózbekterding Qasymdy óltiruge sәlemdeme retinde jibergen jylany shaghyp óltiredi. Búl kórermen kókeyine: «Nagir Qasymdy sýigendikten qobdishany ashty ma, әlde bireuge or qazam dep jýrip, soghan ózi týsti me?» degen súraq tastaydy. Ártýrli tújyrym jasaugha eriktisiz. D. Jýsipting sheberligi de osynda, qoyylymnyng ón-boyynda eki obrazgha qaq bólinedi, jәne ayaghyna edyin syr aldyrmaydy. Al Qasym hannyn  (A. Boranbay) jigerli, otty kózqarasy, uytty da ótkir oilary kórermenin shiryqtyryp-aq jiberedi. Nagir qaytys bolghan song es jiyp, atqa qonuy – sýigen adamynan aiyrylghandaghy óshpendilikting tútanuy emes, eng bastysy ózining pendeuy nәpsisin jenui deuge bolatynday. Súlulyqqa qúmarlyq ta, aghayynnan jyraqqa ketip, ordasyn onasha tigu de nәpsi, Qasym sol nәpsisin jendi, nemese óltirdi... Nagirding drama jýiesindegi qúbylmaly beynesi ne nazar salsanyz, osylay da tújyrym jasaysyz.

Meni tәnti etkeni, piesanyng sonshalyqty auyr oy men tegeurindi sózge qúrylghanyna qaramastan, qoyylymdaghy akterlerding sony kórermenge shynayy jetkize bilgendigi. Tarihy qoyylym bolghandyqtan da, múnday shúrayly til jarasyp-aq túr. Eger, basqa bir qoyylymda osy mәnerdegi sózder aitylsa, qúlaghymyz jauyr boluy da mýmkin. Óz ornyn tappaghan qyzyl sózding obalyna qalatyndar kóp býgin. Biraq, Shahimarden men Qalihan qanat qaqtyrghan kesek oilar әr jýrekke ruhany shuaq týsirmey túrmaydy. Rejisser Túnghyshbay әl-Taraziyding oily piesanyng әrbir liniyasyn ýzbey-júlmay alyp shyqqanyna rizamyz. Ózi de sóz bilgiri, búrynghynyng biylerinshe kósilip sóileu qansindi «derti» bolghandyqtan, dramaturgter kózdegen mejege alqynbay jetkeni bayqalyp túr. Múnday qabysudyng kóptegen qoyylymdarda bolmaytyny shyndyq.    

 

Mәulen QALIYEV, ónertanushy

SÓZ QÚDIRETI

Búl spektakliding basty ereksheligi – qoyylymnyng aktualdylyghy men qúrylymynyng tartymdylyghy. Aktualdyghy patriottyq degen úghymdy qalay jetkizuimen sipattalady. Teatrgha kelgen  әr kórermen ruhyn janyp otyrady. Sahna maytalmandary da janyn salyp oinaydy. Búl qoyylymda eng bastysy últ retinde biz ýshin tarihtyng qanshalyqty manyzdy ekenin, handyq biylikting jalpy tarihymyzdaghy alar ornyn tereng baghamday týsesin. Hannyng búiryghy býtindey bir halyqtyng taghdyryn sheshetindigi anyq. Degenmen dúrys sheshim qabylday alghan Qasymhan spektaklide ózining qasqa jolyn kórsete bildi. Biraq sol qasqa joldyng ózi bir kýnde jýielenbegeni shyndyq, qantógis, arpalys, qúsa arqyly qalanghan.  

Din mәselesi de spektaklide oryndy kóterilgen. Islam dini elimizding negizgi dini bola túra, últymyz týrki dýniyesine tәn tәnirlikten de aiyrylmaghandyghy key epizodtarda kórinis tauyp jatty. Teatr qoyylymy retinde múnda shekspirlik asqaqtyqty da bayqaugha bolady. Qoygeldi, Toygeldi, Sholpan syndy keyipkerlerding arasyndaghy kishigirim tragediyalyq qoyylym osynyng aighaghy. Bәlkim, qoyylymnyng eng ózekti túsy da osy epizodtarmen tikeley baylanysty.

Sóz qúdyretin asqaqtatqan, eki auyz sózding ózin kórkemdikpen sheber ýilestirgen últtyng úrpaghy bola túryp, tarihi, onyng ishinde handyq dәuirdi sipattaytyn qoyylymdy qarapayym auyz eki tilmen jetkizu keshirilmes kýnә ekenin týsingen dramaturgter kórkem sózdi akterlerding auyzyna sala otyryp, kórermendi sóz qúdiretin sezinuge shaqyrady. Dialogtarda aitylghan sózder ruhtandyryp qana qoymay, erekshe lәzzatqa bóleydi. Áriyne búl birinshi kezekte dramaturgterding zor enbegi.

Óz basym  "Qazaqtar" tarihy qoyylym bolghandyqtan, meyilinshe tarihy derekterden auytqymaghandyghyn qalar edim. Keler úrpaqtyng Qasymhan syndy handardy tarihy faktige say kelmeytin keyipte tanyghandyghyn qúp kórmeymin! Kórkem dýnie bir bólek, shyndyq әrqashanda shyndyq bolyp qala bermek. Sol sebepti әr dýniyege layyqty kózqaras tudyru ýshin kórkemdik tәsildi shyndyqqa júmys istetkendigimiz dúrys shyghar. Qalay desekte osynday tarihy shygharmalardyng kóptep jazyluyn, jәne olardyng sahnalanuyn, kógildir ekranda kórsetiluin qoldaymyn.

 

Aydana ALAMAN, M. Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty Teatr jәne kino bólimining kishi ghylymy qyzmetkeri

«QAYTA BIR QARASA...»

 Spektakliding qúndylyghy tarih pen sol tarihty kemeline jetkizip bere alghan piesada, útqyr qúrylghan dialogtarda jatyr. Sebebi búl jerden rejissuranyng ozyq ýlgisinen búryn, drmaturgiyanyng myqtylyghyn bayqadym óz basym. Shahimarden agha dramaturgiyalyq qúrylymyn piesa jazudaghy barlyq sharttardy qoldana otyryp jasaghan. Ásirese, «bas keyipkerding qateligi» әdisi jaqsy qoldanylghan. Geroylardyng qatelesui, onyng da pende ekendigi kóp qoyylymdarda eskerilmey jatady. Qoyylymda qatelikting ózin inkәr sezimmen kómkerip bergen. Dúrys emes sheshim qabyldaghan sharasyz Jәnibek han, ózbek әieline moyyn búrghan Qasym súltan... Qazaq sahnasyndaghy tarihy qoyylymdardyng kópshiliginde biylik, sayasat túrghysyna nemese mahabbat jaghyna kóp basymdyq berip ketedi. «Qazaqtarda» osy taqyryptar tendey tarazylanghan. Sonysymen de útqyr.

Endigi kezekte búl qoyylymdy tynnan sýrleu salugha talpynyp jýrgen jas rejisser qoyyp kórse degen úsynysym bar. Sebebi búl tarih kitabyn tom-tomdap oqyghysy kelmeytin jastargha, kishkene de bolsa tarihtan habar beretin taghylymdyq qoyylym. Sondyqtan da, taghy da ózgeshe rejisserlik sheshimdermen kómkerip, ssenografiyasyn janghyrtyp, kórermenderdi odan sayyn tartu kerek. Sebebi búl qoyylymnyng taqyryby da, piesanyng jazylu mәneri de soghan layyq. Ony әr rejisser әrtýrli mәnerde qoiyna bolady.

Ssenografiya – qoyylymnyng ózegi. Bir qyzyghy, bizde әr qoyylym sayyn jetildirip, ózgertip otyrugha kóp kónil bólinbeydi. Alghash qaaly sahnalandy, soaly qala beredi. Qazir tehnika damu ýstinde, sahnalyq bezendiriluding neshe ýlgisi shyghuda. Osynday sәtte nege qoyylymdy janasha keyipte damytugha bolmaydy? Búdan 7-8 jyl búryynghy ýlgimen qalu ynghaysyz sekildi kórindi. Áriyne, búl jayynda rejisserding ózi sheshim qabyldaydy. Bizdiki biregey tuyndynyng baghy arta týssin degen tilek qana.

 

Dayyndaghan T. ÓSKENBAY.

Abai.kz

0 pikir