Jeksenbi, 22 Mamyr 2022
Janalyqtar 2425 0 pikir 3 Nauryz, 2014 saghat 15:20

Nauryz merekesi – adam men adamdy jaqyndastyratyn ruhany kýsh

TÝRIK ÁLEMI ZIYaLYLAR ODAGhYNYNG TÓRAGhASY

MÚHTAR ShAHANOVTYNG NAURYZ MEREKESIN ADAM MEN ADAMDY, ÚLT PEN ÚLTTY JAQYNDASTYRATYN, BIRIKTIRETIN RUHANY KÝSh DENGEYINDE TOYLAU TURALY

MÁLIMDEMESI

 

Birlik pen bereke jәne salt-dәstýr meyramy bop sanalatyn, әlemning qanshama eline quanysh syilaghan Nauryz toyy – jer betindegi eng kóne merekening biri әri biregeyi. Nauryz atauy parsysha «nau» – jana, «ruz» – kýn degen úghymdy bildiredi. Basqa elderdi bylay qoyghanda, bizding týrki tildes halyqtardyng kópshiliginde búl mereke ýsh myng jyldan beri toylanyp keledi.

22-nauryzda kýn menen týn tenesip, tolyqqandy kóktem ruhy saltanat qúrady. Sondyqtan da, búl kýndi bizding ata-babalarymyz «Jana jyl» dep ataghan. Olar jana jylda jana merekelik kiyim kiyip, ýilerin, aulasyn, óz mekeni janyndaghy jol boyyn tazartyp, aghash otyrghyzghan. Árbir janúya eng azy jeti týrli dәnnen jasalghan Nauryz kóje әzirlep, tilektes, niyettes, tanys, beytanys adamdardy qonaq etudi dәstýrge ainaldyrghan.

TÝRIK ÁLEMI ZIYaLYLAR ODAGhYNYNG TÓRAGhASY

MÚHTAR ShAHANOVTYNG NAURYZ MEREKESIN ADAM MEN ADAMDY, ÚLT PEN ÚLTTY JAQYNDASTYRATYN, BIRIKTIRETIN RUHANY KÝSh DENGEYINDE TOYLAU TURALY

MÁLIMDEMESI

 

Birlik pen bereke jәne salt-dәstýr meyramy bop sanalatyn, әlemning qanshama eline quanysh syilaghan Nauryz toyy – jer betindegi eng kóne merekening biri әri biregeyi. Nauryz atauy parsysha «nau» – jana, «ruz» – kýn degen úghymdy bildiredi. Basqa elderdi bylay qoyghanda, bizding týrki tildes halyqtardyng kópshiliginde búl mereke ýsh myng jyldan beri toylanyp keledi.

22-nauryzda kýn menen týn tenesip, tolyqqandy kóktem ruhy saltanat qúrady. Sondyqtan da, búl kýndi bizding ata-babalarymyz «Jana jyl» dep ataghan. Olar jana jylda jana merekelik kiyim kiyip, ýilerin, aulasyn, óz mekeni janyndaghy jol boyyn tazartyp, aghash otyrghyzghan. Árbir janúya eng azy jeti týrli dәnnen jasalghan Nauryz kóje әzirlep, tilektes, niyettes, tanys, beytanys adamdardy qonaq etudi dәstýrge ainaldyrghan.

Nauryz meyramynyng basqa merekelerden oq boyy ozyq túrghan dara dәstýri men talaby – adamdar sol kýnderi әdettegi úsaq pendeshilikten arylyp, shynayy adamy biyikten boy kórsetui shart. Bir-birine ókpelesken, renjisken adamdar, mýmkindiginshe óz kinәsin moyyndap, bir dastarhannan dәm tatysyp, shyn jýrekten ózara iygi tilek almasuy qajet. Býgingi jahandanu dәuirinde múnday ruhany parasat dengeyinde týsinisu jeke adamdardy bylay qoyghanda, últ pen últtyn, tipti, memleket pen memleketting ortaq til tabysuy ýshin de asa kerekti mәsele. Nauryzdyng osy bir arayly talabyna memleket te, jeke adamdar da erekshe nazar audarsa núr ýstine núr. Búghan qosa, taghdyr qyspaghyna tap bolghan jetimderge, mýgedekterge, ózge de hali mýshkil jandargha qol úshyn beru, olardyng ýilenuine, jeke otau tiguine jaghday jasau da Nauryzdyng ruhany mindetterine jatady.

Álemdik tarihtan erekshe oryn alghan, ózining songhy 300 milliongha juyq halyqty biriktirgen Sovetter Odaghy 1926 jyly Nauryz merekesin «islam dinining qaldyghy» degen jeleumen, memlekettik dengeyde atap ótuge,  toylaugha tyiym saldy. 1988 jyldyng basynda, men Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy G.Kolbinge arnayy hat joldap, Nauryz merekesin qayta tiriltudi ótindim. Mening hatymdy G.Kolbin Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining Burosynda qaraghan eken, eki-aq adam qoldapty. Onyng biri – Qazaq SSR Ministrler Kenesining tóraghasy N.Nazarbaev, ekinshisi – Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining iydeologiyalyq hatshysy Ó.Jәnibekov. Qalghan Buro mýshelerining barlyghy qarsy dauys beripti. Kolbin meni ózine shaqyryp, osynday jaghdaylargha baylanysty Nauryz meyramyn toylata almaytynyn aitty. Sol kezde men oghan bylay dedim: «1986 jylghy Jeltoqsan oqighasy orys pen qazaq últtarynyng arasyna syna bop endi. Sózding ashyghy kerek, qazir qazaq halqy sizge de jylan kórgendey shoshyna, jiyryla qaraydy. Eger siz Nauryz merekesin toylaugha mýmkindik alyp berseniz, býkil qazaq qauymy sizge ózgeshe kónilmen, ózgeshe niyetpen búrylatyn bolady» degenimde, G.Kolbinning kózi jaynap ketti. Ol: «Endeshe, Nauryzdy toylatayyq. Men qaytken kýnde de Sovetter Odaghynyng basshysy Gorbachevti búghan kóndiremin» dedi...

Sonymen, 1988 jyly Nauryz toyy, Sovetter Odaghy tyiym salghan 62 jyldyq ýzilisten son, túnghysh ret Almatynyng M.Gorkiy atyndaghy ortalyq sayabaghynda 100 mynnan astam adamnyng qatysuymen toylandy. Ile-shala Qazaqstannyng barlyq sharuashylyqtary, óndiris mekemeleri, jogharghy oqu oryndary, mektepteri, tipti, auruhanalargha deyin aituly merekeni ózderinshe atap ótti. Sol jyly Nauryz meyramy qyrkýiek aiynyng ortasyna deyin toylandy. Nauryzdyng arghy-bergi tarihynda múnday úzaq kólemde ótken mereke bolmaghan shyghar. Kelesi jyly Nauryz toyyn Ózbekstan, Qyrghyzstan, Ázirbayjan, Tәjikstan, Týrkmenstan respublikalary jәne Resey qúramyndaghy týrki tildes últtar memlekettik dengeyde merekeledi.

Keyinirek, 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisin zertteytin komissiyanyng teng tóraghasy bolyp jýrgen shaghymda belgili qogham qayratkeri, Týrki әlemin zertteu qorynyng tóraghasy, ghalym, professor, agha-dosym Túran Yazghannyng shaqyruymen Týrkiyagha barghanymda, búl elde de úzaq jyldardan beri toylanbay kelgen Nauryz merekesin jandandyru turaly úzaq syrlastyq. Sol tústaghy Týrkiyanyng mәdeniyet ministri Namyq Kemal Zeybekpen de Nauryz mәselesi turaly әngimelesuding sәti týsti. Ekeui de Nauryz meyramynyng últ pen últty jaqyndastyratyn dara talabyn eske ala otyryp, Týrkiyada búl merekening aishyqty dengeyde toylanuyna erekshe ýles qosty.

Nauryz – jyl sayyn birneshe elderde toylanady. Ejelgi zamanda qystan aman shyqqandyqtaryn merekeleu de keybir halyqtar ýshin dәstýrli meyram edi. Búl aghymgha ózgeris endirgen kóne Rim imperatory Yuliy Sezari bolatyn. Ol jana kýntizbe oilap shygharyp, jyl basyn 1-qantargha auystyrghan. Orys jerine sol kýntizbeni 1700 jyly I Petr endirdi. 1926 jyldan bastap, Sovettik jýiening ústanghan ateistik jәne orystandyru sayasatyna oray, Odaq qaramaghyndaghy barlyq basqa últtarmen birge týrki tildes halyqtardyng bәri kýni býginge deyin jana jyldy 1 qantarda toylaumen keledi. Jana jyl býkil әlemde resmy týrde 1 qantar bolyp belgilengendikten, qazir oghan qarsy túrudyng qajeti de joq.

Ókinishke oray, songhy jyldary Qazaqstanda jәne basqa keybir elderde qúlyqsyzdyq, nemqúraylylyq algha shyghyp, Nauryz meyramy qalyng júrttyng qyzyghushylyghyn oyatpaytyn dengeyde, yaghni, shartty týrde ghana atap ótilude. Kerisinshe, últtyq qúndylyqtarymyzgha ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn merekelerding kóbeyip ketkeni, ashy shyndyq ekeni dausyz. Quanarlyq jaghday mynada. YuNESKO 2009 jyldyng 30-qyrkýieginde Nauryz merekesin «adamzattyng materialdyq emes mәdeny múrasy» tizimine engizse, 2010 jyldyng 10-mamyrynan bastap, Birikken Últtar Úiymy Bas Assambleyasynyng 64 qararyna sәikes 21-nauryz «Halyqaralyq Nauryz kýni» bolyp ataldy. Sondyqtan da, baba dәstýrimiz negizin qúraghan, shynayy bauyrlastyqty ansaghan Nauryz merekesin adam men adamdy, últ pen últty jaqyndastyratyn ruhany kýsh, ruhany parasat dengeyinde toylau bәrimizdin, әsirese, býkil týrki tildes halyqtardyng ortaq mindetine ainaluyn qalaymyz.

28-aqpan 2014 jyl

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1120