Jeksenbi, 24 Qazan 2021
Janalyqtar 4463 0 pikir 31 Qantar, 2014 saghat 08:20

Dulygha AQMOLDA: «MENING ÓMIRIM – KEYIPKERLERIMNING JIYNTYQ OBRAZY»

Dulygha AQMOLDA, akter, QR Enbek sinirgen qayratkeri:

 

– Dulygha myrza, әngimemizdi qazaq teatrlarynyng býgingi kókjiyeginen bastasaq. Bizding tanymda teatr – dәstýrdi jalghastyrushy óner degen bir qasandau qaghida bar sekildi. Búl qanshalyqty dúrys kózqaras?

– Teatr dәstýri – janashyldyqty izdeu. Áu bastan solay. Sebebi, teatr – birneshe ónerding basyn qosatyn sintezdi óner. Kenes odaghy kezinde teatr dәstýrdi berik ústanuy kerek degen kózqaras berik ornaghany sonday, janalyqqa kóp jaghdayda shekteu qoyyldy. Rejissurada da, sahnalyq bezendirude de, dramaturgiyada da óz arnasynan ary-beri shyqpauy, shetelge eliktemeui, kenestik senzuradan jyraqtamauy kerek degen tújyrym qalyptasqan. Belgili taqyryptargha basqa jaghynan kelu, ózinshe oy órbitu shekteuli boldy. Onyng saldary әli de bolsa bar. Biraq, janalyq degendi kókten almaysyz. Ol ómirding aghymymen birte-birte kele beredi. Keshegi jananyng ózi ertengi eski, yaghny dәstýrge ainalyp ketedi. Qazaq teatrlarynda dәstýrge ainalghan janalyqtar kóp. Ony kóre biletin kóz, týsine biletin zerde kerek. Teatr – shynayy, qozghalystaghy óner. Býgingi qoyylymdy erteng qayta kóruge bolady, zer salghan jangha sonyng ózinde ózgeshelikter barlyghy bayqalady. Al zer salmaghan jan ýnemi óz tanymyndaghy eskilikti teatrdan kórgendey kýy keshedi.

Dulygha AQMOLDA, akter, QR Enbek sinirgen qayratkeri:

 

– Dulygha myrza, әngimemizdi qazaq teatrlarynyng býgingi kókjiyeginen bastasaq. Bizding tanymda teatr – dәstýrdi jalghastyrushy óner degen bir qasandau qaghida bar sekildi. Búl qanshalyqty dúrys kózqaras?

– Teatr dәstýri – janashyldyqty izdeu. Áu bastan solay. Sebebi, teatr – birneshe ónerding basyn qosatyn sintezdi óner. Kenes odaghy kezinde teatr dәstýrdi berik ústanuy kerek degen kózqaras berik ornaghany sonday, janalyqqa kóp jaghdayda shekteu qoyyldy. Rejissurada da, sahnalyq bezendirude de, dramaturgiyada da óz arnasynan ary-beri shyqpauy, shetelge eliktemeui, kenestik senzuradan jyraqtamauy kerek degen tújyrym qalyptasqan. Belgili taqyryptargha basqa jaghynan kelu, ózinshe oy órbitu shekteuli boldy. Onyng saldary әli de bolsa bar. Biraq, janalyq degendi kókten almaysyz. Ol ómirding aghymymen birte-birte kele beredi. Keshegi jananyng ózi ertengi eski, yaghny dәstýrge ainalyp ketedi. Qazaq teatrlarynda dәstýrge ainalghan janalyqtar kóp. Ony kóre biletin kóz, týsine biletin zerde kerek. Teatr – shynayy, qozghalystaghy óner. Býgingi qoyylymdy erteng qayta kóruge bolady, zer salghan jangha sonyng ózinde ózgeshelikter barlyghy bayqalady. Al zer salmaghan jan ýnemi óz tanymyndaghy eskilikti teatrdan kórgendey kýy keshedi.

– Búl sózinizding jany bar. Mening súraghym kelgeni, Tәuelsizdik jyldarynda teatr әleminde qanday erekshelikter, janalyqtar dýniyege keldi? Ony taldap-tarazylap ýlgerdik pe?

 – 1990 jyldary qazaq teatrynyng koriyfeyi Ázirbayjan Mәmbetov spektakliderinde sol dәuirge say janalyqtardy kóp engizdi. Ony der kezinde bayqamaghan sekildimiz. Bir qyzyghy, sol kisi әkelgen janalyqtar basqa qazaq teatrlaryna tarady da, ol dәstýrge ainaldy. Kóptegen rejisserler Mәmbetovtyng janalyghyn emes, dәstýrin ústap qaldy. Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda Áubәkir Rahimov aghamyz órilimi ózgeshe spektakliderdi sahnalady. Asqar Sýleymenovtyng «Jetinshi palata», «Kek», «Tórt taqta jaynamaz» trilogiyasyn birinen song birin qoydy. «Jetinshi palata» – mening alghashqy qoyylymdarymnyng biri. Búl trilogiya mazmúndyq, formalyq jaghynan da basqasha bolatyn. Asqar Sýleymenovtyng qanday biyikke samghaghanyn menen góri jaqsy bilesiz. Ol kisi de eki baghyt qatar bolghan sekildi: biyiktik pen terendik. Ony sahnalau týgil, oqudyng ózi sanagha jýk. Tili qanday auyr? Filosofiyasyn dәp basyp aitu qiyn. Sebebi, san qyrly. Birin aitsanyz, ekinshisin aita almaghanynyzdy týsinesiz. Ekinshisin aitsanyz, taghy bir oy úshqyny tasada qalyp ketedi. Rahimov aghamyz sonday auyr da kýrdeli shygharmagha qúlash úrudy ózining paryzy sanady. Elder ýdireye qarap, synap-minep jatty. Búl qoyylymdar qazaq teatryn bayytudyng jana ýlgisin kórsetti.

Bizding buynnyng baghyna oray, bizge tandauly rejisserler tap keldi. Bolat Atabaev aghamyz sol jyldary teatr sahnasyna búrylys әkeldi. Búryn eleusiz, kishigirim bolyp sanalatyn detaldargha mәn berdi. Akterlerding jýris-túrysy men sóileu mәnerine, qimyl-qareketi men bet qúbylystaryna deyin әri janalyq, әri shynayylyq engizdi. Bizding kezimizde Ydyrys Noghaybaev, Asanәli Áshimov aghalarymyzdyng sóileu, sahnadaghy qimyl-qozghalysyna elikteu bastaldy. Sol buyn sekildi alyp túlghaly, minezdi bolyp kórinudi, aighaylap sóileudi birinen song biri qaytalap jatty. Al shyn mәninde ol kisiler oryndy-orynsyz aighaylamaytyn. Tabighy dauystarynyng ózi zor edi, sybyrlap sóilese de, zaldyng sonyna estilip túratyn әri bar is-qimyly ózderine qúp jarasatyn. Keyingi tolqyn aghalarymyzdy aina-qatesiz qaytalaugha úmtyldy. Ol kisilerge elikteu bizding qara shanyraqtyng akterleri emes, barlyq qazaq teatrlaryna tiyisti qalyp bolghany shyn. Búl qúbylysty der kezinde bayqaghandardyng biri Bolat Atabaev aghamyz. Qazaq akterlerin shtamptan shygharugha bar kýshin júmsap, qyrnap-joya bastady.

– Shyny kerek, әli kýnge deyin Bolat Atabaevtyng ózindik janashyldyghyn qabylday almaghan sekildimiz. Bir týrli ýrke qarau men kýmәndana qarau basym sekildi. Ol kisining izdenis soqpaghyn dúrys qabylday almaghanymyz bayqalyp túrady...

– Bolat aghanyng janynda jýrip, oiyn jýzege asyruyna sәl de bolsa septeskenimizge quanamyz. Teatrdy býginmen ólsheuge bolmaydy. Taryday janalyq bolsa da, ol ómir sýredi. Atabaevtyng әrbir qoyylymynan ózgeshe kónil-kýimen shyghatynbyz. Teatr – jan dýniyening tazalyghyn núrlandyryp, adamnyng ózi ómir sýrip otyrghan qoghamgha kózqarasyn, ómirding mәni ne degen súraqqa jauap izdeuin qajet etetin ayauly orda. Eger óz kórermenin tereng oigha shomdyryp, Adam bop ghúmyr keshuge az da bolsa talpyndyrsa, úshqarlyq pen toghysharlyqtyn, nemqúraydylyq pen boykýiezdiktin, menmendik pen satqyndyqtyng saldarynyng qalay bolaryn aighaylap emes, ymmen týsindire alsa, onda enbekting ótelgeni. Demek, Bolat aghamyzdyng enbegi eshqayda joghalghan joq, tәlimin alghan shәkirtteri barshylyq. Ol kisi erkindik sýigish, adam ruhynyng bostandyghyn qalaytyn jan. Ár qúbylysqa ózinshe tújyrym jasap, júrt oilaghannan ózgeshe oilau – ekining birining qolynan kelmes sharua. Aq dep jýrgenning qara, qara degenning aq ekenin aitqandy kópshilikting únatpaytyny ras, sebebi myzghymastay kórinetin úghymdardyng týptaghanyn qoparu kimge únasyn?.. «Aqsaray» arqyly biraz izdenisterge bardy. Ony eshkim joqqa shyghara almaydy.

– Al Esmúqan Obaev aghamyzdyng songhy jyldary biraz qoyylymyn kórdik. Maghan ol kisi Ázirbayjan Mәmbetovterding mektebin jalghastyrushy, dәstýrge berik adam sekildi kórindi.

– Esmúqan Obaev aghamyz 20 jylday Semey teatrynda istep keldi. Teatr sanlaqtarynyng kózin kórgen, aldynghy tolqyn aqtangerlerinen airyqsha tәlim alghan sanauly sanlaqtyng biri. Eger bayqasanyz, ol kisining ózindik soqpaghyn bayqau qiyn emes. Songhy «Abayynda» búl kisi úly aqyndy oigha shomdyrdy, jastyq jalyn quatyn qúidy. Maghan qatty әser etkeni, Abaydyng әnderin tolyq paydalanghany. Sol әnder arqyly akterding jan dýniyesin ashugha talpyndy. Abaydyng barlyq әnderi oryndaldy. Bizding újym birigip, arnayy hor jazdyq. Abay – tek sózben emes, әuenmen, pәlsapalyq iyirimi tereng әnderimen de el kórmegendi kórip, el týisinbegendi núsqaghan ghoy. Hakimning әnderining ózi búrynghy dәstýrli әnderge de úqsamaydy, orys pen batystyng operalyq әnderine de kelinkiremeydi, ózinshe bólek, múndy. Búl әnder – Abay әlemining eng bir kәusar búlaghy. Ony teatrda paydalanu kórermenin Abaygha qayta oralugha ýndeydi. Úly aqynnyng әlemine qanshalyqty ýnile alsaq, qazaq ruhaniyatynyng kemeldilikke qaray bet búra bastaytyny shýbәsiz.

– Ángimemizding auany teatrdaghy izdenisterge baylanysty bolyp otyr ghoy, taghy kimderdi bóle-jara atar ediniz? Ónerdegi eksperiymentterge tosyrqay qaraytynymyz әli de bolsa basym. Eksperiymentsiz ósu bolmaytyny taghy anyq. Eksperiymentke baramyn dep, opyq jegen tústarynyz boldy ma?

– Eksperiyment – ónerding jauy emes, dosy, bile bilgenge. Adasu men qatelesu qashanda ayaq astynda. Búryn jýrmegen jolmen jýrgender әrkez adasugha beyim túrady. Sol jolda birer ret adasyp ýirengender, birte-birte ózin de, kónilin de tynyshtandyryp, qalayda dittegen maqsatyna jetedi. Qazaq teatry mimyrt halde, eshqanday izdenis joq degendi osy teatrgha at izin salmaytyndar aitady. Áytpese, kókiregi oyau jan sezuge tiyis talay rejisserlerdi ataugha bolady. Sonyng biri Qayrat Sýgirbekov aghamyz edi. Ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldarynyng belortasynda jana qoyylymdardy Mәdeniyet ministrligining janyndaghy kórkemdik kenes qabyldap alatyn. «Sholpannyng kýnәsi» degen spektaklidi senseniz, bes ret tapsyryp, әzer ótkizgenbiz. «Búl nedegen súmdyq, – dep shulady kórkemdik kenesting mýsheleri. – O zamanda bú zaman, qazaq teatrlary múnday qadamgha barushy ma edi? Búl sýiekke basylghan tanba. Kórermenimiz nәlet aitady. Múnan ótken úyat joq. Qara shanyraq býitse, basqalar qaytpeydi?». Joq, olay bolmady. Sol kórkemdik kenestegi aghalarymyzgha qaraghanda, kórermenimiz әldeqayda sanaly eken. Spektakli on jylday jýrdi sahnada. Ayghay-shudan, orynsyz synaulardan, kýndeulerden zapy bolyp, Qayrat aghamyzdyng kózine jas alghanyn da kórdim. Frans Kafkanyng «Qúbylysyn» qoyghan da Sýgirbekov. Búl qazaq sahnasynda búryn-sondy bolmaghan janalyq edi. Men sol qoyylymda basty keyipker Gregor Zamzany somdadym. Tereng mәnge iye, adam boyyndaghy týrli sezimder men minez-qúlyqty, qúlazudy, jalghyz qaludy, bógdelenudi aishyqtaytyn onday qoyylymdar qay kez bolsa da manyzyn joymaq emes. Sol qoyylymdardyng taspagha sapaly týsirilmegeni, ókinishti. Bizdi ósirip, úshtap, qanattanuymyzgha sebep bolghan onday qoyylymdar әli de az emes.

– Bir kezderi halyq teatrdan jyraqtap ketkeni kóp sóz bolyp edi. Qazir de qazaq qoyylymdaryna kórermen az barady degen qanqu sóz estip qap jatamyz. Lermontov atyndaghy teatrda biylet ay búryn satylyp ketedi degendi estip qalamyz. Ótken ghasyrdyng sonyndaghy kórermen azayghan mezetti nemen týsindirer ediniz? Qazir kórermenderiniz qalay?

– Naryqtyng endi enip, qalyptasqan jýiening shaq-shәlekeyi shyqqan tústa halyqtyng teatrdan qol ýzgen tústary da boldy.  Balapan basyna, túrymtay túsyna ketip, elding es jiya almay jatqan túsy. Mine, sol kezde Túnghyshbay әl-Tarazy aghamyz K. Gossiyding «Turandot hanshaymyn» sahnalady. Men sol spektaklide Briygella obrazyn somdadym. Búl halyqty teatrgha qaytadan qauyshtyrghan, Áuezov teatryna kórermen jighan birden-bir qoyylym boldy. Senesiz be, osy qoylymgha kiremiz dep, biylet taba almay, esik-terezemizdi syndyrghan kýnderi de boldy kórermennin. Tabany kýrektey on bes jyl sahnadan týsken joq. 15-20 ret kórgen kórermendi bilemin. Mine, ónerding qúdireti. Ár adam ózining kókeyindegi týitkilderdi dәp basatyn jәne soghan jauap beretin, izgilik shúghylasyn ónerden izdeytin shyghar dep oilaymyn. Teatr – eshkimge aqyl-kenes beretin oryn emes, taza estetikalyq lәzzat, onda da oy әlemine bastar joldy núsqaydy. Qoyylymnyng ishine dendey enip ketkender kóp, әli kýnge kórgisi keletinder bar. Múnday qoyylymdy qalay janalyq demessiz. Túnghyshbay aghamyzdyng «Qazaqtary» men «Tomiriysin» kóruge qúmar kópshilik kóp. Jas rejisser Elik Núrsúltan bauyrymyzdyng ayaq alysy bәrimizdi sýisindirude. Kýni keshe qoyylghan «Qas qaghymda» janalyqtan kende emes. Ózinshe qoltanba, ózinshe iyirim. «Úly men úrysy» da júrt nazaryn ózine audaryp, jaqsy baghagha ie boldy.Qarashanyraqtyng kórermensiz qalghan kýni joq. Basqalarmen salystyrudyng qajeti shamaly, ózimizding sapaly da sanaly kórermenimiz bar. Maghynasy auyr, mәni teren, oigha oy qosatyn, әrbir kórinisi tereng zerdemen jasalghan qoyylymdardyng ózinde kisi tolyp otyrady. Teatrdyng qúdirettiligi – bir ret kelgen adam, túraqty kórermenine ainalady. Bizding kórermenning talghamy ósken. Biz soghan say tanymdyq dýniyeni, tereng filosofiyalyq qoyylymdardy qoya alsaq, onda adaspaghanymyz. Óziniz kórgen «Kóshkindi» qybyr etpey kórgenine kóziniz jetti ghoy. Búl tuyndy ekining birine aitar oiyn ústata qoymaydy. Osydan keyin Siz kórermendi qalay kinәlaysyz. Qazir bizding teatrda janalyq kóp. Qoyylymdarda ghana emes, jalpy júmys isteu tәsilinde ózgerister molayda. Aldaghy kýnderde sony, әraluan taqyryptaghy qoyylymdarymyzben kópshilik ýdesinen shygha bererimiz anyq.

– «Kóshkin» demekshi, siz osynday tereng mәnge iye, ishki monologqa qúrylghan qoyylymdarda ashyla týsetindeysiz. Osy qoyylymdarynyzdyng ishinde ózinizge erekshe jaqyny qaysysy?

– «Kóshkinnin» kóterer jýgi shynymen bólek. Múndaghy aitqan oidan, aitpaq oy kóp. Meyli qanday adam bolsa da, onyng ózindik bir ýreyi bolady. Sol ýrey kisi sonynan ókshelep qalmay jýredi. Ony jenuding joly izdegen jangha qarapayym. Biraq kóbimiz soghan dәrmensiz kelemiz. Óz dәrmensizdigimizben qoymay, sony jasyryp-jabugha mәshhúrmyz. Shama bar, óz minimizdi, ózimizding ishki qynjylysymyz ben ýreyimizdi syrt kózden tasa ústaudy qalaymyz.  Múnday dert tútas qoghamgha sinse ne bolmaq? «Kóshkin» osyny menzeydi. Osy súraqtyng jauabyn izdeydi. Qatty sóilese, әiel bosansa, aighay-shu shyqsa, kóshkin basady degen ýrey tútas auyldy biylep alghan. Tipti, belgili bir mausymda bosanbau búljymas zangha ainalghan. Ol zangha qighash kelgender ólim jazasyna kesiledi. Al shyn mәninde ýreyden basqa apat joq eken. Tek sony jene bilu jetpeydi. Qoghamdyq sanada neshe týrli syrqat bolary belgili. Qazir onday ýreyler tipti kóp, ózge formada, ózge mazmúnda qoghamdyq sanada eles bop kezip jýr. Sonyng bәrin jenuding qarapayym joldary bar, ol ýshin eng keregi shyn niyet pen soghan qarsy bereke-birlikpen kýresu. Astaryna ýnilseniz, búdan ózge de salmaqty oy mol «Kóshkinde». Tek terenine ýnile bilseniz boldy. Óz basym, әrbir qoyylymymdy janyma jaqyn tútamyn. Ár keyipkerde – men barmyn. Ózimning bolmysym, jan әlemim, sezim ansarym kómuli. Mening ómirim – somdaghan keyipkerlerimning jiyntyq obrazy. Eng alghashqy shaghyn rolderimning ózin qazir saghynyshpen eske alamyn. «Jetinshi palatada» Rahat degen  esirtkige shyrmalghan balanyng rolin oinadym. Kishkentay ghana epizod. Sol rolimdi qazirgi basty roliderime aiyrbastamas edim. «Paradaghy» Hlestakovty, «Shaghaladaghy» Treplevti saghynamyn. Sahnagha alghash shyghar sәtten ayauly ne bar?! Jýrekting dirili, quanysh pen qobaljudyng aiyrghysyz qiysuy ómirinning eng qadirli sәti bolaryn sol sәtte anday alu qiyn. Key kezderi ózim somdaghan obrazdargha oy jýgirte otyryp, sol keyipkerler әleminen ótken oqighalardyn, sezim tolqynystardyng óz basymnan da ótip jatqanday kórinetini bar. «Romeo men Djuliettada» osydan on shaqty jyl búryn Romeo rolinde oinap edim, biyl sol qoyylymdy qaytadan kórermenge úsynyp otyrmyz. Teatrymyzgha kelgenine kóp bolmaghan jas akterdi Romeonyng rolin somdaugha baulyp, qasynda aqyl-kenesimdi berip jýrmin. Sonyng is-qimylyna qarap túryp, ózimning sol qoyylymdaghy sәtterim eske týsedi. Zyrlaghan uaqyttyng bizding mandayymyzgha da ózining tabyn qaldyryp bara jatqanyn moyyndaysyn. «Tolqynnan tolqyn tughan» sabaqtastyqqa qarap, sýiinesin...

– Búrynghy agha tolqynnyng estelikterin oqyp otyrsanyz, teatr men әdebiyet bir-birimen tyghyz baylanysta bolghanyn bayqaymyz. Aqyn-jazushylar men rejisser-akterlerding qarym-qatynasy bite qaynasyp jatushy edi. Qazir sol ýrdis bәsensip qalghanday. Óziniz qalamgerlermen aralasasyz ba?

– Ádebiyetsiz teatr damymaydy. Dramaturgsyz qoyylym qoy mýmkin emes. Spektakliding temirqazyghy – onyng iydeyasy. IYdeyanyng avtory – dramaturg. Rejisser sony әserli әri shynayy jetkizudin, oghan ózindik kózqaraspen qarap, jetildiruding jolyn  izdeydi. Sondyqtan, bizding ómirimiz әdebiyetshilermen bite qaynasyp jatyr. Óz basym zamandas Maraltay Rayymbek, Didar Amantay, Dәuren Quat sekildi jigittermen aralasyp túramyn. Ýnemi sol qalamgerlerdi dramaturgiyagha ýles qosyndar dep ýndep otyramyn. Jas akterler qalamgerlermen aralaspay, kitap oqymay, óspeydi. Kitap oqymau – ózindi jetildirmeudin, jebemeudin, qanattandyrmaudyng taptyrmas amaly. Ózining ónerin syilamaghan akterler kitap oqymaytyn bolsa kerek... 

– Kóptegen akterlerding qoyylym kezindegi dauys yrghaghynan jasandylyq birden qúlaqqa týrpidey tiyedi. Qimyl men dauystyng ýilespey jatqanyn bayqaghanda, tiksinip qalamyz. Búl kemshilikti joydyng joly bar ma? 

– Keybireuler sózden intonasiya izdeydi. Búl – basty qatelik. Eger sen óz oiyndy dúrys jetkizudi oilasan, onda dauys ózinen-ózi kórermen kókiregine qúiylady. Qoyylymgha dayyndyqqa ketken eki-ýsh aida ózinning kórermenge neni jetkizuing kerek ekenin myqtap týsinsen  jәne sony shynayylyqpen jetkizip beruge kýsh salsan, onda jadaghaylyq bolmaydy. Dauysyndy myng qúbyltyp, elden erekshelenem desen, sol jerden jasandylyq bastalady.

– Erekshe qiyn sәtterde sahnagha shyqqan kezderiniz boldy ma?

– Ózine jýktelgen rolindi biyik dengeyde somdau ýshin eng bastysy densaulyghyn, kónil-kýiing tynysh boluy lazym. Talay kýrmeui qiyn synnan aman-esen óttik qoy. F. Kafkanyng «Qúbylysyn» Ministrlikten kelgender kóretin bolyp, jospardan tys qoyylymdy kórsetuge tiyis boldyq. Men ýide ystyghym 39 gradus kóterilip, auyryp jatqanmyn. Amalsyz keldim. Jaghdayymdy kórgen Túnghyshbay aghamyz oinap shyghugha kýsh saluymdy ótindi. Búl ózi biyge, qimylgha, plastikagha qúrylghan kýrdeli qoyylym bolghasyn, spektakliding sonyna jetpey qúlaytyn shygharmyn dep oiladym. Sahnanyng qúdireti shyghar, bir terlep alghan son, sauyghyp sala berdim. Tipti sau kezimdegiden de shynayy somdaghanday kórindim. «Qúbylys» - qonyzgha ainalghan adamnyng psihologiyasyn zerdelemey me? Demek, auru ekenin, ayaq astynan ózgergenin asha týsuing kerek. Búl kónil-kýidi jetkizuge mening túmauratyp jatuym da kómektesken sekildi...

Súhbattasqan - Toqtarәli TANJARYQ.

Abai.kz 

0 pikir