Seysenbi, 19 Qazan 2021
Janalyqtar 5491 0 pikir 31 Qantar, 2014 saghat 07:59

SURROGAT ANA BOLU TIYIMDI BIZNESKE AYNALDY MA?

Jastardyng ózderining sau aghzalaryn internet arqyly auksiongha salyp, transplatasiyalyq operasiyalar ýshin satatyndyghy «Ayqyn» gazetining aldynghy sanynda (15 qantar, 2014) jazyldy. 

Osy joly internet arqyly jarnamalanatyn kelesi bir «qymbat» medisinalyq qyzmet týrine nazar audardyq. Búl – surrogat analyq nemese basqa adamdardyng tapsyrysymen dýniyege bala әkelu.

Qyzyl diplomdy pedagog surrogat ana bolghysy keledi

Ózin Dinara dep tanystyrghan 22 jasar boyjetken 25 myng dollargha bóten adamdar ýshin bala tauyp beruge dayar. Ázirge onyng kommersiyalyq úsynysymen eshkim kelise qoymapty. «Habarlasatyndar jetkilikti. Biraq әli eshqaysysynyng sharttary kónilimnen shyqpaydy. Aqpan-nauryz aiynda osyny bastap ketkim keledi. Oghan deyin bireuler tabylatyn shyghar» dedi Dinara «Ayqyn» gazetining tilshisine. Onyng kazakh.ru saytyndaghy «Sizding sәbiyinizge SA (surrogat ana – red) bolamyn» dep bergen jarnamasynda últynyng qazaq ekendigi, boyy – 167, salmaghy – 65 kg, «ziyandy daghdylardan ada, ishimdikten aulaq, temeki tartpaytyndyghy, aurulary joq ekendigi» tәptishtep jazylghan. Oghan qosa bolashaq surrogat ananyng Almatydaghy joghary oqu oryndardyng birin qyzyl diplommen tamamdaghany kórsetilipti.

Jastardyng ózderining sau aghzalaryn internet arqyly auksiongha salyp, transplatasiyalyq operasiyalar ýshin satatyndyghy «Ayqyn» gazetining aldynghy sanynda (15 qantar, 2014) jazyldy. 

Osy joly internet arqyly jarnamalanatyn kelesi bir «qymbat» medisinalyq qyzmet týrine nazar audardyq. Búl – surrogat analyq nemese basqa adamdardyng tapsyrysymen dýniyege bala әkelu.

Qyzyl diplomdy pedagog surrogat ana bolghysy keledi

Ózin Dinara dep tanystyrghan 22 jasar boyjetken 25 myng dollargha bóten adamdar ýshin bala tauyp beruge dayar. Ázirge onyng kommersiyalyq úsynysymen eshkim kelise qoymapty. «Habarlasatyndar jetkilikti. Biraq әli eshqaysysynyng sharttary kónilimnen shyqpaydy. Aqpan-nauryz aiynda osyny bastap ketkim keledi. Oghan deyin bireuler tabylatyn shyghar» dedi Dinara «Ayqyn» gazetining tilshisine. Onyng kazakh.ru saytyndaghy «Sizding sәbiyinizge SA (surrogat ana – red) bolamyn» dep bergen jarnamasynda últynyng qazaq ekendigi, boyy – 167, salmaghy – 65 kg, «ziyandy daghdylardan ada, ishimdikten aulaq, temeki tartpaytyndyghy, aurulary joq ekendigi» tәptishtep jazylghan. Oghan qosa bolashaq surrogat ananyng Almatydaghy joghary oqu oryndardyng birin qyzyl diplommen tamamdaghany kórsetilipti.

Gazet tilshisimen әngimesinde Dinara biyl mausym aiynda pedagogika mamandyghy boyynsha magistraturany ýzdik baghagha tamamdaytyndyghyn jetkizdi. «Barlyq pәnder boyynsha baghalarym joghary. Biraq qyzyl diplom jaqsy júmys taba alatynyma kepildik emes. Materialdyq jaghynan qiyn. 3 jasar balam bar. Ol әke-sheshemning qolynda. Pәterde túramyn. Sondyqtan surrogat ana bolugha sheshim qabyldadym» deydi boyjetken.

Dinaranyng jarnamada kórsetilgen sharttaryna sәikes balagha «tapsyrys» beretin erli-zayyptylar bosana sala oghan 25 myng dollar syiaqy úsynuy kerek. Al oghan deyin jýkti kezinde ay sayyn 500 dollar tólep túruy tiyis. Eger egiz bala tapqan jaghdayda alghashqy somanyng 30 payyzy ýsteme retinde berilui kerek. Dinara baghany týsirmeytindigin jәne bolashaq ata-analarmen kelisim-shart jasalynatyndyghyn eskertti.

Qazaqstanda múnday analargha zandy týrde kelisimsharttar jasasyp, psihologiyalyq qyzmet kórsetetin arnayy kompaniyalar júmys isteydi. Mәselen, Astanadaghy «Bolashaq» surrogat analyq ortalyghynyng bas diyrektory Danira Shoqanqyzy surrogat ana bolu zanmen rúqsat etilgenin eske salady. 2011 jyldyng jeltoqsan aiynda qabyldanghan «Neke men otbasy turaly» zangha sәikes densaulyghy myghym, jasy 35-ke deyingi, deni sau balasy bar, ziyandy daghdylary joq әiel surrogat ana bola alady.

«Bolashaq» surrogat analyq ortalyghy ókilining aituynsha, Qazaqstanda bóten әielding kómegimen bala sýigisi keletinder kóp. Keybir derekter boyynsha, surrogat analardyng arqasynda jylyna shamamen 100-200 otbasy sәbiyli bolady.

Internettegi jarnamalargha qaraghanda, tapsyryspen qúrsaq kóteru qúny – 10-30 myng dollar. Surrogat ana bolghysy keletinderding basym bóligi – jasy 30-gha tolmaghan jastar. Olardyng arasynda bir rettik qomaqty somamen birge toghyz ay túratyn baspanasyn, kiyimin, tamaghy men dәrumenderin qosa talap etetin 22 jasar Zuhra esimdi әiel de, әrkimning «bergenine qaray» bala kóterip, sol ýshin Tashkentten kóship keluge dayar 18 jasar Jenya esimdi qyz da bar. Degenmen, Reproduktivti medisina instituty saualnamasynyng qorytyndysy boyynsha, surrogat analardyng 40 payyzy aliturist sanalady. Yaghny balasyn qúrsaghynda kótergeni ýshin aqsha almaytyndar – erli-zayyptylardyng tughan-tuystary.

Kinәratsyz kýnә

«Men 20 jyl boyy bala kótere almaghan tughan әpkeme surrogat ana bolugha kelistim. Olardan eshqanday aqsha talap etpeymin. Tek әpkemning baqytty bolghanyn qalaymyn» dep jazady 35 jasar Nazgýl kazakh.ru forumynda. Oghan әielding kýieui de rúqsat bergen. Biraq ony osy әreketining islam dini qaghidalaryna sәikes kelmeytindigi oilandyrady. «Islam dini múny qúptamaydy eken. Ne istesem eken? Biraq sheginuge jol joq. Zor kýnәgha batsam da, әpkemning baqytty bolghanyn qalaymyn» dep internet paydalanushylarmen oiyn bólisedi Nazgýl.

«Surrogat analyq dini, imandylyq kózqaras túrghysynan alghanda da aqtaugha kelmeydi. Islam ghalymdary múnday analyq týrine tyiym salynady (haram) dep tapty» deydi Astanadaghy Áziret Súltan meshitining bas imamy Qayrat Joldybay meshitting resmy saytynda (muslim.kz). Onyng aituynsha, Qúranda balagha úryq kletkasyn berushi emes, ony jaryq dýniyege әkelgen әiel anasy sanalatyndyghy jazylghan: «Olardyng analary – olardy tughan әielder ghana», «Biz adamgha ata-anasyna jaqsy qaraudy ghibadat ettik. Anasy ony qúrsaghynda azappen kóteredi jәne azappen dýniyege әkeledi» delingen kiyeli kitapta. Orystyng Pravloslav shirkeuining әleumettik tújyrymdamasynda da «surrogat analyq bala kótergen әieldi de jaralaydy, dýniyege kelgen bala da ózin-ózi tanuda daghdarysqa úshyrauy mýmkin» dep jazylypty.

Diny kitaptarda ghana emes, ghylymda da búl mәsele әli súraqtar tughyzady. Mamandar balagha qúrsaq anasynan genetikalyq aqaulardyng (surrogat ananyng úryq kletkasy paydalanylghan jaghdayda) berilu mýmkindigin joqqa shygharmaydy. Sonymen birge balanyng psihologiyalyq beyimdelui de mәsele retinde qarastyrylady. Eger ol ózin anasynyng emes, basqa әielding dýniyege әkelgenin bilse, búl ony tolghandyruy, psihikasyna keri әser etui mýmkin dep esepteydi mamandar. Oghan qosa keybir analardyng toghyz ay kótergen «balasyn» tughannan keyin ony biologiyalyq әke-sheshelerine bergisi kelmey qalu oqighalary da kezdesken. 1988 jyly AQSh-ta sonday kiykiljinnen keyin Niu-Djersy soty balanyng biologiyalyq әkesine ata-ana qúqyn, surrogat anagha balamen kezdesip túrugha, onyng tәrbiyesine aralasugha rúqsat bergen.

Degenmen, balaly bola almay jýrgen kóptegen otbasy ýshin surrogat ana – jalghyz ýmit. Byltyrghy jyly 200 myng qazaqstandyq erli-zayyptynyng (15 payyz) balaly bolu mýmkindigining shekteuli ekendigi jazyldy. Surrogat analyqty qoldaushylar qúrsaq analardyng úrpaghy joq әuletterge quanysh syilap, baqytqa bóleytindigine sendiredi. Áytse de, internet jarnamalarynan tegin surrogat ana bolghysy keletin shynayy alituristerdi tabu qiyn.

Álemde surrogat analyqqa qatysty kózqaras ta birkelki emes. Mәselen, Fransiya, Germaniya, Avstriya, Norvegiya, Shvesiya, AQSh-tyng keybir shtattarynda múnday «jalghan ata-analyqqa» tyiym salynghan. Avstraliya, Úlybritaniya, Daniya, Ispaniya, Kanada, Niyderland sekildi elderde surrogat analyqty tabys kózine ainaldyrugha rúqsat berilmeydi. Belarussiyada surrogat ananyng qyzmetin medisinalyq kórsetkishter boyynsha bala kóteruge fiziologiyalyq mýmkindigi joq әielder ghana paydalanady. Al Qazaqstan, Resey, Ukraina, Gruziya, Ontýstik Afrika Respublikasy, AQSh-tyng kóptegen shtattarynda surrogat ana bolu, onyng ishinde sol arqyly payda kóru zanmen rettelgen.

"Ayqyn" gazeti

0 pikir