Beysenbi, 9 Jeltoqsan 2021
Janalyqtar 3335 0 pikir 30 Qantar, 2014 saghat 05:04

Ýsh anyq: RUH. ELITA. BURJUAZIYa

Ýsh anyq turasynda

Esimizdi jinaghan 2000 jyldardan beri týrli dengeyde týrli túlghalar aluan auqymda últtyng kósegesin kógertu mәselesine óz uәjderi men úsynystaryn berip keledi. Sonyng kóbi Últtyq qúryltay ótkizudi bastama etumen jýr. Búl da jaqsylyq – azamattardyng janúya men әulet dengeyinen asyp, últtyq auqymda bas qatyrugha kiriskeni. Quanarlyghy - búl jastargha da tәn bolyp jýr.

Bylay qaraghanda, kópshiligimiz jinalysqa jinaludy últtyng birigui týrinde qabyldaytyn sekildimiz. Alayda múnday «birigu» últqa ne beredi? Onday úly jiyndar pisip-jetilgen sheshimderdi qabyldaugha qajetti format bolmasa, ezudi kópirtken kóbik-jiynnan neni nәtiyje etpekpiz? Jәne de qoghamdaghy mәselening pisui men ony sheshu jolynyng pisuinde aiyrma zor ekenin de andaghan  jón.

Qazaq birikpey otyrghan joq, birikkesin el bolyp otyrmyz, biraq qazaqtyng әleueti,resursy birikpey otyr, aqyl-parasaty bir arnagha toghyspay, kýsh-jigeri óz mәselesin sheshuge júmsalmay otyr degenge sayghymyz keledi. Al búl ýshin bir-eki myng adam qatysatyn qúryltaydyng qajeti bolar ma eken? Jiynda bas qosu – mәseleni sheshu joly emes nemese sheshu jolyna degen jalang úmtylys qana.

Sonda kәzir últqa ne qajet?

Ýsh anyq turasynda

Esimizdi jinaghan 2000 jyldardan beri týrli dengeyde týrli túlghalar aluan auqymda últtyng kósegesin kógertu mәselesine óz uәjderi men úsynystaryn berip keledi. Sonyng kóbi Últtyq qúryltay ótkizudi bastama etumen jýr. Búl da jaqsylyq – azamattardyng janúya men әulet dengeyinen asyp, últtyq auqymda bas qatyrugha kiriskeni. Quanarlyghy - búl jastargha da tәn bolyp jýr.

Bylay qaraghanda, kópshiligimiz jinalysqa jinaludy últtyng birigui týrinde qabyldaytyn sekildimiz. Alayda múnday «birigu» últqa ne beredi? Onday úly jiyndar pisip-jetilgen sheshimderdi qabyldaugha qajetti format bolmasa, ezudi kópirtken kóbik-jiynnan neni nәtiyje etpekpiz? Jәne de qoghamdaghy mәselening pisui men ony sheshu jolynyng pisuinde aiyrma zor ekenin de andaghan  jón.

Qazaq birikpey otyrghan joq, birikkesin el bolyp otyrmyz, biraq qazaqtyng әleueti,resursy birikpey otyr, aqyl-parasaty bir arnagha toghyspay, kýsh-jigeri óz mәselesin sheshuge júmsalmay otyr degenge sayghymyz keledi. Al búl ýshin bir-eki myng adam qatysatyn qúryltaydyng qajeti bolar ma eken? Jiynda bas qosu – mәseleni sheshu joly emes nemese sheshu jolyna degen jalang úmtylys qana.

Sonda kәzir últqa ne qajet?

Búl saualgha jauap izdeudi jiyngha biriguden de manyzdy әri mazmúndy bastysharttar baryna nazar audarghymyz keledi. Búlar últtyng kósegesin kógertetin basty ýsh faktor/anyq: últtyq ruh, últtyq elita jәne últtyq burjuaziya.

 

Últtyq ruh

Búl osylay atalghanymen, abstraktyly úghym týrinde әrkim týrlishe úghyp jýr. Degenmen, múny belgili tarihshy L.N. Gumiylevtyng sózimen aitsaq, últtyq ruhty etnostyq passionarlyq kýsh týrinde qabyldaugha bolar. Últtyq dengeydegi ruh halyqtyng ózining tóltuma qasiyetin ardaqtauy, men memlekettik mýddesin tolyq qanaghattandyrugha degen qauqary men quatynyng kernep, tysqa kórinis berui. Memleket últtyq qúndylyqtardy neghúrlym qolday týsse, búl kýshke qanat bitip, órley týsedi. Al, kerisinshe odan qashqaqtasa, últtyq qúndylyqty jaghalaghan ziyaly qauym da arqasyn er qajaghan mәstekting kýiin keshedi...

Múnday jaghdayda da qaytpaytyn, qaysar túlghalar jigerin júmsay beretini bar. Mәselen, kenes ókimeti kezinde Shona Smahanúly qazaq mektebi ýshin qansha jýgirdi, kimderdi ertpedi?! Aqyry qayyrly boldy. Nәtiyjesi aiqyn. Bolmasa qazaqtyng aitysy men jyr-termesin kóringen jerge tyqpalap, kompartiyanyng iydeologiyasyna da qúral ete jýrip, osy qúndylyqtardy óz dengeyinde alyp qaludyng qamyn qylghandardyng biri - Mardan Baybildә aqsaqal edi. Al, Bolat Sarybaev birneshe ghasyrlyq qúm men topyraqtyng astynda, sansyraghan sananyng qyrtysynda qalghan ejelgi qazaqy kýy aspaptardy qalpyna keltirumen birge Úly dalanyng qúlaq kýiin keltirmedi me?! Búl túlghalar Gumiylev keltirgen aldynghy jankeshti lek bolatyn, olardyng enbegi qúr ketken joq, tolqyndargha úlasty.

Qadyr, Múqaghali, Shahanov  jyrlary anda-sanda bolsa da qazaq ruhyn birneshe jylgha samghatyp otyrdy. Oljastyng «Az y ya»-sy býkil týrkilerdi dýr silkindirgenin úmytugha bolmaydy. Iliyas, Aqseleu, Qoyshyghara, Túrsyndardyng tarihy enbekteri men әdebiyetteri tekke ketken joq, alash balasynyng ansaryn әueletti, bostan kýidi ansatty, ishki ruhty alay-dýley etti... Aqyry ruh Jeltoqsannyng qúiynyna ainaldy, qazaq jastaryna tendik súratty! Ruhy qangha bókken qazaqty Esenghalidyng bir ghana «Qasqaldaghy» júbatty. Últtyq ruh degenimiz - osylar, tirnektep jinalyp, bir kýni búrq etetin passionarlyq dýley!

Ruh bolmasa  - últtyng bar-joghy beymәlim, ol - últtyng tynysy,tirlik nyshany. Últtyng jany.

Ruh – kýlge kómilgen ruhany qolamta; sony ýrley alatyndar tausylghan kýni últtyng da kýni bitedi...

 

Últtyq elita

Elita – degenimiz qaltasynda aluan týsti diplomy barlar emes, últ pen sayasatqa sózi ótetin, halyq ýshin bir aitary bar, yqpaly men әseri bayqalatyn erek túlghalar toby. Olardyng birigui mindet emes, biren-saran bolsa da, jekedara jýrse de últ aldyndaghy múratyn (missiyasyn) úmytpay, últ esesin jibertpeuge tyrysatyn túlghalar әrqashan da bar. Keybireuining ataghy bar bolar, bireuining danqy bolmas, bastysy abyroyy bar, halqy ylghy da biyikten kórgisi keletin tiri kelbetter men beyneler – solar.

Halyq osynday túlghalardy ishtey «aulaydy», óz qajetinen kórgisi keledi. Biylik te olardy aulap, óz «qorasyna qamaytyny» ras, sebebi elita – әruaqytta da elektoratqa, sayasy toptargha, júrtshylyqqa sózi ótetin, yqpal etetin  passionarlyq túlghalar. Búlardyng sayasatqa qoyan-qoltyq aralaspasa da, biylikting biyshigine baghynbasa da yqpaly bar. Tipti shetelge, jyraqqa ketse de olardy halyqpen kórinbeytin kógen baylanystyryp túrady, qajet kezde әlgi túlghalar óz róline kóshe qoyady.

Tipti, olardyng auyl tóbetterindey anda-sanda bir ýrerdey әreketining ózi qoghamgha yqpaldy. Halyq ony qara kóredi, pir tútady, kie etedi; biylik ony dúshpan kórer, biraq bәribir yqpalynan ses kóredi. Biraq  olardy aulap tauysa almaydy, últtyq elitanyng passionarlyq qasiyetining mistikalyq túrpaty da sonda.

Shyn mәninde juyrda ghana ólgen qara kósem Nelson Mandela halqy ýshin naqty ne istedi? Ayyryqsha eshtene. Bar bolghany últ bostandyghy ýshin japa shekti, sottaldy, egemen bolghan Ontús Afrika eline atyshuly reforma jasap qarq qylmady, biraq eng basty missiyany oryndady, ol: úly elitalyq múrat edi. Halqy ony kie kórdi, arqa tútty. Aqyry elitalyq yqpal nәtiyjege qol jetkizdi – qara halyq bostan boldy, qalghany sonyng jemisi ghana. Mandelanyng maqsaty da sol bolatyn: ózin kósem etu emes, halqyn bostan etu.

Jeltoqsanda da qazaqtyng elitasy óz múratyn tolyq oryndady. Bir ghana Júban aqynnyng qasqayyp túryp bir aitqan sózining ózi qazaqtyng tóbesin Kókke jetkizdi! Kolbin bastaghan biylikti titiretti. Tipti, qazaqtyng ruhany týleui Kolbinning kezinde-aq bastaldy: Múqtar Shahanov bastaghan top Nauryzdy – últtyng Uaqyt mejesin Kolbinning qolymen qaytartty emes pe?!

Bizge últtyq ruhtyng besigin terbetetin jana buyn kerek, tolqyn qajet! Jәne de eshbir enbekting tekke ketpeytinin úghatyn súnghyla sana qarttardyng jebeui jetispeydi. Ángime tausylyp, әnimiz shyrqalyp bitkendey kýy keshu – passionarlyq keri ketuge aparady. Ójettik pen qaysarlyq, ruhany aibyn kerek. Osy kerekterdi populizmmen shatastyrmaytyn últtyng dingegin ústar top qajet... Qysqasy býgingi janasha qalyptasyp jatqan últtyq elitagha oy qorytar, baghyt týzer uaqyt keldi!

Elita bolmasa – últta qauqar joq, qayrat joq, últta ie de, kie de joq...

 

Últtyq burjuaziya

Osynday qoghamdyq-sayasy termin bar, qazaqshalasaq – últtyq baylyqtyng iyesi men kiyesi degen úghymgha juyq. Ertede múny qazaq «bay» deytin. HH ghasyrda osylardyng ýrim-bútaghynan, ainalasynan «Alash» toby qalyptasty. Olar qazaq memlekettigining ótken ghasyrdaghy ýlgisin týzuge tikeley aralasty, el men jerdi jinady. Últtyng baryn jinap memleket etuge jantalasty.  Últtyng ózin qúrtugha bet týzege qyzyl imperiya qazaq burjuaziyasyn qúrtyp tyndy.

Egemen alghan jyldardan bastau alghan ýderiste qazaqtyng jana burjuaziyalyq óskini boy kórsete bastaghan edi. Olardyng tarihy múraty – qyzyl imperiyadan qalghan materialdyq baylyqqa ie bolyp, egemen elge jaratu bolatyn. Uaqyt olargha búl maqsatty oryndatpady: «jas týrkiler» quyldy, sottaldy, óltirildi, baylyqtaryn erkimen tútynu qúqynan aiyryldy... Nәtiyjesinde qazaq baylyghy búralqylar men ógeylerding qolynda nemese solarmen bólisetinderge kóshti. Endi tútasa qaulay bastaghan burjuaziyanyng toz-tozy shyqty.

Últta tabighy jolmen qalyptasqan burjuaziya bolmasa, onyng materialdyq ghúmyry kedeylikke úshyraydy, eng qarapayym maqsaty – kiyim men baspana, qorek basty múratqa ainalady. Últtyng baylyghyn onyng burjuaziyasy emes, kim kóringen pysyqay iyelenip shygha keledi...

Últtyq burjuaziya bolmasa - elding ekonomikasy kóringenning qolynda, tistegenning auyzynda.

Últtyq burjuaziya bolmasa – elding iship-jemin qamtyityn orta-shaghyn kәsip halyqtyng nesibesine ainalmaydy, damymaydy,bir úrannan ekinshi úrangha kóshetin armangha ainalady.

Bizge býgingi keregi de osy ýsh anyq.

Elserik

Abai.kz

0 pikir