Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 2511 0 pikir 30 Qantar, 2014 saghat 05:40

Saylau Baybosyn. Orystildi qauymgha tank emes, prisip qymbat bolyp túr

Kerekudegi T-34 tankine baylanysty dau qazir oblys kóleminen asyp, býkil respublikagha jayylyp boldy. Bir ghana tank ýshin osynshama shu kóterip jýrgenderding maqsaty ne? «Legendarnyy tank T-34 byl ustanovlen v sentre Pavlodara v skvere po uliyse Lenina v 1987 godu v pamyati o tom, kak pavlodarsy v gody Velikoy Otechestvennoy voyny sobiraly denigy dlya otpravky na front kolonny takih boevyh mashiyn»-deydi jergilikti orystildi basylymdardyng biri.

Sonda búl tank nesimen «legendarnyi» dep oiladyq. Eger Ertis ónirinde bir kezderi soghys qimyldary oryn alsa, ne bolmasa Sheshenstandaghyday qaruly qaqtyghystar bolsa bir sәri. Tipti osy jerde tank shygharatyn zauyt júmys istese, jóni basqa bolar edi. Eger búl tank erteng ornyna qayta qoyylatyn bolsa da, býgingi shu kóterip jýrgen orystildi qauymnyng biri de sol tanktyng manyna barmaydy. Tipti janyna ótip bara jatyp, moynyn da búrmaytyn shyghar. Endeshe nege sonsha shulasady deysiz ghoy? Búl jerde mәsele prinsipte bolyp otyr. Orystildi aghayyn ózining bayaghy óktemdigine basyp, qaytsemde aitqanymdy istetem dep otyr. Al ashyghyn aitsaq, búl kópe-kórneu últ arazdyghyn qozdyru! Sosyn shama kelse jana әkimning mysyn basyp alu...

Kerekudegi T-34 tankine baylanysty dau qazir oblys kóleminen asyp, býkil respublikagha jayylyp boldy. Bir ghana tank ýshin osynshama shu kóterip jýrgenderding maqsaty ne? «Legendarnyy tank T-34 byl ustanovlen v sentre Pavlodara v skvere po uliyse Lenina v 1987 godu v pamyati o tom, kak pavlodarsy v gody Velikoy Otechestvennoy voyny sobiraly denigy dlya otpravky na front kolonny takih boevyh mashiyn»-deydi jergilikti orystildi basylymdardyng biri.

Sonda búl tank nesimen «legendarnyi» dep oiladyq. Eger Ertis ónirinde bir kezderi soghys qimyldary oryn alsa, ne bolmasa Sheshenstandaghyday qaruly qaqtyghystar bolsa bir sәri. Tipti osy jerde tank shygharatyn zauyt júmys istese, jóni basqa bolar edi. Eger búl tank erteng ornyna qayta qoyylatyn bolsa da, býgingi shu kóterip jýrgen orystildi qauymnyng biri de sol tanktyng manyna barmaydy. Tipti janyna ótip bara jatyp, moynyn da búrmaytyn shyghar. Endeshe nege sonsha shulasady deysiz ghoy? Búl jerde mәsele prinsipte bolyp otyr. Orystildi aghayyn ózining bayaghy óktemdigine basyp, qaytsemde aitqanymdy istetem dep otyr. Al ashyghyn aitsaq, búl kópe-kórneu últ arazdyghyn qozdyru! Sosyn shama kelse jana әkimning mysyn basyp alu...

Soghys kezinde kimder maydan ýshin enbek etip, qarjy jinamady. Tipti Qajymúqan babamyz auyl-auyldy aralap, óner kórsetip, jinaghan aqshasyna úshaq jasatyp bergenin bilemiz. Endeshe nege Qajymúqannyng ziratynyng basyna nemese auylyna úshaqtyng eskertkishin qoymaymyz?

Soghys uaqytynda Aqmolada 310, 387, 29 (keyin 72-inshi) atqyshtar diviziyasy, 106 kavaleriya diviziyasy jasaqtalghan. Biraq Aqmolanyng kóshesinnen myltyq ústaghan soldattyng nemese atty әskerding eskertkishin kórgemiz joq. Sebebi búl sekildi sharualar sol kezde Kenes elining qay jerinde bolsyn jappay úiymdastyrylyp jatty. Sol uaqyttaghy mindetti júmystardyng biri boldy. Al soghys kezinde tankke aqsha jinaghanbyz dep, eskertkish qoi tipti aqylgha qonbaytyn nәrse. Olay bolsa búnday eskerkishter Qazaqstannyng barlyq qalasynda túruy kerek. Óitkeni soghysqa atsalyspaghan qala men auyl joq.

Al orystildi aghayyndar shynymen tarih qúrmetteytin bolsa, nege Pavlodarda shynjyr taban traktorge eskertkish qoydy talap etpeydi. Sebebi kezinde osy jerde «Qazaqstan» degen traktor shygharatyn ýlken zauyt bolghan. Myndaghan adam sol jerde talay jyl enbek etip, nәpaqa aiyrghan ýlken kәsiporyn bolatyn.

Daukesterding «ardagerler 9 mamyr kýni ol jerge gýl shoqtaryn qoyady» degenderi de bos sóz. Gýl qoyam dese, oblystyq әkimdikting janynda Jenis alany bar, sol jerde mәngilik alau jәne danq obeliskisi túr. Sormov kóshesinde әskery danq sayabaghy bar. Ol jer G.Potanin atyndaghy oblystyq múrajaydyng filialy bolyp tabylady. Sayabaqta Kenes Odaghynyng batyry Mahmet Qayyrbaevtyng zenbiregi, basqaday әskery qarular jәne maydangerding biyik mýsini ornatylghan. Soghys tarihyn qúrmetteymin degen adamgha búdan artyq ne kerek. Myna tankti de sol jerge aparyp qoyghan edi. Endi joq jerden dau tughyzyp, ornyna qayta әkelmekshi. Shynyn aitqanda, onyng túratyn jeri de sol ara ghoy.

Elektrondy aqparattardan oqyp jatyrmyz, oblystyq mәdeniyet basqarmasynan Bashirova degen bir әiel «tank 9 mamyrgha deyin óz ornyna oralady» dep quana habarlapty. (Búghan qansha qarjy ketetinin eseptey beriniz. Sol aqshany basqa bir paydaly sharuagha nege júmsamasqa). Áriyne, Bashirova sekildilerge ókpeleytin jón joq, ol tek aitqandy oryndaushy ghana. Onyng ýstine mәdeniyet basqarmasy qazir «iyesiz» túr. Búryn ony basqarghan Qadysova degen әiel E.Arynnyng kadry retinde ornynan alynghan. Biraq onyng da últqa býiregi búryp túrghany shamaly bolatyn.

Al shyndyghyna kelgende, әkimdik tónireginde Bozymbaevqa osy ónirdegi últ mәselesine baylanysty jaghdaylardy týsindirip, aqyl-kenesin aitatyn jibi týzu adam da joq. Kenes aitpaq týgili, qay kýni qaysymyzdy orynymyzdan alyp tastar eken dep ózderi jaltaqtap otyr. El ishindegi dúrys sóz aitady degen aqsaqaldardan aqyl súrap jatqan әkim de joq. Sondyqtan әzirshe jergilikti orystildi aghayynnyng aitqany men orystildi basylymdardyng jazghany ghana esepke alynyp jatyr.

Ónirge kelgen jana әkim eng әueli jergilikti ziyaly qauymmen, qalam ústaytyn aghayynmen kezdesip, aimaqtyng әleumettik-ruhany jaghdaydanan aqparat alar edi. Biraq Bozymbaev ony qajet dep tappaghan sekildi. Al onyng janyndaghy bas shúlghyghyshtargha últ namysynyng keregi shamaly. Olar ýshin qyzmet oryndaryn saqtap qalsa bolghany.

Jaraydy, ony aita berip qaytemiz. Búl jaqtaghy qazaq qashanda qaghaju jep ýirengen ghoy. «Pavlodar qalasynyng Lenin kóshesindegi» ózining túghyryna T-34 tanki te qaytyp oralar. Jergilikti biylikten taghy da bir meselimiz qaytar. Ne kórmegen bas deymiz de qoyamyz. Eng masqarasy, bizder óz jerimizde ózimizdi memleket qúraushy últ emes, disapora sekildi sezinemiz. Bizder ýshin  barlyghyn orystildi qauym sheshedi. Biylik te solardy quattaydy. Tәuelsizdik alghanymyzgha 23 jyldan asyp barady,  jaghdayymyz osynday.

Kerekudegi kóshelerding 90 payyzynyng atauy oryssha ekenin talay mәrte jazyp jýrmiz. Leniyn, Kutuzov, Ermak, Suvorov bolyp kete beredi.  Áytpese, jogharyda aitylghan, atyn eshkim bilmeytin Sormov degen siyaqtylar... Al endi osynyng birin qazaqshagha ózgertem nemese bir tarihy túlghanyng esimin berem dep kórinizshi, ne bolar eken! Kerekudegi  orystildi qauym óre týregeledi. Búl olardyng ózderi ómir sýrip otyrghan Qazaqstan Respublikasy atty memleketti, onyng túrghylyqty halqyn, sol halyqtyng tarihyn, salt-dәstýrin syilamaghany. Áli de bayaghysha tóbeden qaraghysy keledi. Shynyn aitqanda, kóshelerding qalay atalghanynyng olargha keregi shamaly. (Orystardyng barlyghy birdey últshyl-shovinist emes). Biraq solardy qozdyryp, aidap salyp otyrghan belgili bir adamdar nemese basylymdar bar. Olardy qarjylandyryp otyrghan syrtqy kýshter boluy da әbden mýmkin.

Oblys ortalyghynda orys tilinde shyghatyn 3-4 basylym bar. Osy daudy órshitip otyrghan da solar. Jәne aimaqtaghy elding 90 payyzy oryssha oqityndar. Olar osy gazetterding jazghanyna imanday senedi. Jasyratyn joq, jergilikti qazaqtardyng kóbi (marginaldar) solardy qoldaydy. «Bassyz ýidin-iyti osyraq» degen sekildi, búl basylymdargha әzirshe qoy deytin qúdaydyng qúly bolmay túr. Bir qyzyghy, qazaqsha jazatyn jurnalisting әr sózin qadaghalap otyrghan últtyq qauipsizdik qyzmeti búlardy bayqamaytyn sekildi...

Osyndayda talay nәrse oiyna keledi. Jayshylyqta gazetting betin bermey, bar qazaqtyng atynan sóileytin Almatydaghy «úl janashyrlary» qayda jýr eken dep oilaysyn. Dәl osynday kezde bizge nege qoldau kórsetpeydi eken? Álde olar da arnauly «zakazben» ghana júmys isteytinder me? Bolmasa Kereku óniri Qazaqstannyng qúramyna kirmey me?

...Keyde osynyng barlyghyn nemenege jazamyz, kimge kerek dep oilaysyn. Tipti sharasyzdyqtan aidalagha bezip ketking keledi. Dәl osy kýiimdi bir qalamdas qaryndasyma aityp edim ol: « Agha, siz de qyzyqsyz, krediytin jaba almay basy qatyp jýrgen qazaqqa últ mәselesin týsindirem deysiz. Qazaqtyng odan basqa da problemasy tolyp jatyr ghoy»-dedi. Mýmkin oniki de ras shyghar...

Pavlodar oblysy

Abai.kz

0 pikir