Seysenbi, 21 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 2993 0 pikir 30 Qantar, 2014 saghat 04:33

Amangeldi Kenshilikúly. Taghdyrym, saghan ne isteyin...

1-suret: aqyn Kenshilik Myrzabekov

2-suret aqynnyng úly, әdebiyet synshysy Amangeldi Kenshilikúly

Erte kóktemde tulap aghatyn kelte ózender bolady. Qara jerding betine tebindep kók shygha bastaghanda, tebirenip tasyghan ózenning asau tolqyndary jetken jerining bәrin de sugha malady.

Mine, osy kezden bastap dýnie jasaryp, Tabighat-Ana jana juylghan kilemdey qúlpyryp, tirshilikke jan bitedi.

Naghyz aqyndardyng ómiri de osy ózenderding minezin eske týsiredi. Qúdireti kýshti Alla-taghala olardyng ómirin qysqa qylyp jaratsa da, peshenesine búiyrghan azghantay ghana ghúmyrynyng ishinde ol aqyndar poeziya kóshin ógizdey órge sýirep, qyruar júmys tyndyrady, әr izgi jannyng kókiregine jaryq sәulesining izin qaldyrady.

Poeziya – imandylyqtyng núryna shomylghan Allanyng meyirimi. Sondyqtan poeziyanyng júmbaq syryn sózben týsindirip beru mýmkin emes. Montenining sózimen aitsaq: «Poeziya – adamnyng sanasynan da biyik qúdiret». Aqyndy da Alla ózining bar ekenin sezdirtu ýshin jaratqan.

Osydan jiyrma bes jyl búryn ómirden ótken qazaqtyng asa kórnekti aqyny, әkem Kenshilik Myrzabekovtyng jauhar jyrlaryn qayta bir oqyp shyqqanymda osynday bir oidyng múnaryna battym.  

1-suret: aqyn Kenshilik Myrzabekov

2-suret aqynnyng úly, әdebiyet synshysy Amangeldi Kenshilikúly

Erte kóktemde tulap aghatyn kelte ózender bolady. Qara jerding betine tebindep kók shygha bastaghanda, tebirenip tasyghan ózenning asau tolqyndary jetken jerining bәrin de sugha malady.

Mine, osy kezden bastap dýnie jasaryp, Tabighat-Ana jana juylghan kilemdey qúlpyryp, tirshilikke jan bitedi.

Naghyz aqyndardyng ómiri de osy ózenderding minezin eske týsiredi. Qúdireti kýshti Alla-taghala olardyng ómirin qysqa qylyp jaratsa da, peshenesine búiyrghan azghantay ghana ghúmyrynyng ishinde ol aqyndar poeziya kóshin ógizdey órge sýirep, qyruar júmys tyndyrady, әr izgi jannyng kókiregine jaryq sәulesining izin qaldyrady.

Poeziya – imandylyqtyng núryna shomylghan Allanyng meyirimi. Sondyqtan poeziyanyng júmbaq syryn sózben týsindirip beru mýmkin emes. Montenining sózimen aitsaq: «Poeziya – adamnyng sanasynan da biyik qúdiret». Aqyndy da Alla ózining bar ekenin sezdirtu ýshin jaratqan.

Osydan jiyrma bes jyl búryn ómirden ótken qazaqtyng asa kórnekti aqyny, әkem Kenshilik Myrzabekovtyng jauhar jyrlaryn qayta bir oqyp shyqqanymda osynday bir oidyng múnaryna battym.  

Ákem dýniyeden ótkennen keyin baspasóz betinde jora-joldastary, qalamdastary men saparlastary «Aqynnyng ómiri tym qysqa boldy» degen synaydaghy әngimeni jii aitumen keledi. Áriyne, búl sózderding bәrining de aqyndy ajalgha qimaghandyqtan jýrekti júbatu ýshin aitylyp jatqan әngimeler ekenin jaqsy týsinemin. Biraq, mening oiymsha, kez kelgen adam ózining aqyndyq tabighatyna tәn ólshemnen artyq ómir sýre almaytyn siyaqty. Kezinde orystyng úly aqyny Sergey Esenin «Naghyz aqyngha úzaq ómir sýru jaraspaydy» degen eken. Aqyndyq shabytpen, bәlkim bir erkelikpen  aitylsa da, osy sózderding astarynda bir ýlken shyndyq bar. Úly óner ýshin ózining janyn ayamay, otqa da, sugha da salyp, tabanymen talay shoq basyp:

Ólimning bәri birdey me,
Jo, jo, joq, oghan qarsymyn.
Men ólsem erteng gýldeydi
Tamyrym men mening talshyghym, - dep ólimning ózimen tәjikelesip, taghdyrdyng noqtasyn basyna salghysy kelmey sýiregen aqynnyng úzaq ómir sýrui mýmkin be?

Asyly, dýniyeden erte ketken aqyndardyng ólenderinde oryndalmay ketken arman ansary, mahabbatymen birge:
Tәubana meni týsirsenshi, Ómir,
Taupiyq maghan bersenshi!
Tazalyghymdy týsinsenshi, Ómir,
Senbese de eshkim, sen senshi!

degen maghynadaghy sәbiyding kirshiksiz jýregindey tazalyghy jatady.

Jalpy, bizding әdebiyetimizde «Naghyz aqyn ómirdi jyrlauy kerek» degen sipattaghy ghana birjaqty úghym qalyptasqan. Shyn mәnisindegi aqyn ómir emes, ólim turaly kóbirek tolghanady. Ólimdi eske týsiru arqyly, ómirding kózinen jas sorghalatady. Poeziya payghambary Abaydyng ózi: «Ólsem – ornym qara jer, syz bolmay ma» dep tebirendi emes pe? Al úly Maghjan:
Men de tezirek óleyin,
Áli jaspyn demeyin.
Kelshi ólim, tezirek!
Jan úshudan toqtady,
Jyndanyp qayta soqpady, - dep, nege alasúrdy.

Nemese úly Bayron:

O, darigha,
O, peyishting ishinde
Janyng ólmey,
Qalsa sýy keshinde,
Ras bolsa, qauysharsyng esen-sau
Tirliktegi jýrek yntyq kisine, -
dep ómirden góri ólimge nege yntyqty?

Sebebi, aqyn Qúdaydyn  kishkentay kórinisi bolghandyqtan, ólimdi jyrlau arqyly Tәnirding elesin eske týsiredi. Úly Tolstoy aitpaqshy: «Ómir degenimiz - ólim». Ómir degenimiz – pendeshilik taghdyryna moyynúsynu nemese ózinning әlsizdigindi sezinu ghana.

Al aqyn ómirding múnday zandylyghyna baghynghysy kelmeydi. Sondyqtan onyng noqtagha basy matalyp, alasúrghan janyn tek ólim ghana júbatyp, tek ólim ghana tynyshtandyra alady. Aqyn ýshin ólim – Qúdaydyng ruhany didary. Úly aqynddardyng eng ataqty ólenderining bәrinde de Qúdaygha dagen saghynysh jatady.  

Ákemning osynday әigili ólenderining biri – «Júqarghan mening jýikelerim-ay» atty lirikalyq shygharmasy.

Júqarghan mening jýikelerim-ay,
Ýikeledim-ay senderdi.
Sýikenbes jerge sýikegenim-ay
Kóterip kókke keudemdi.

Sýiemes jerge sýiep denemdi,
Sýlderim sýirep qútyldym.
Saytandy sezim iyektegende
Sanadan noqta sypyrdym.

Sanadan noqta sypyrdym-daghy,
Sanattan keyde sytyldym.
Órekpip, órship qútyrdym-daghy,
Ómir – esepten útyldym.

Bir oqyghan kezde osy óleng joldary aqynnyng ómirden jegen opyq, ókinishi men nala-múnyn eske salady. Biraq aqiqatynda ghúmyrynyng ýziler, dәm-túzynyng tausylar sәtinde әkemning jazghan búl óleni ómirmen songhy ret baqúldasar aldyndaghy aqynnyng – jalghan dýniyemen qoshtasqan rekviyemi.

Zady, aqyndyq jaratylystyng Tәniri tektes qúbylys ekenin әrkim biledi. Olardyng ói-órisi, týisinu sezimi Tәnirlik sanagha jete almaghanymen, erekshe jaratylghan. Mine, sondyqtan talantty aqyndardyng bәri ghúmyrynyng ayaqtalar sәtin jan-tәnimen týsinedi. Aqyndyq jýrekke Jaratqan-iyesi ajaldyng tyqyry tayanghanyn erekshe sezdirtedi, osy sәtte aqyn ýshin óz ghúmyryn sozudyng bir-aq joly bar. Ol – ómirmen qoshtasyp, songhy ret baqúldasyp qalu. Aqynnyng songhy tilegine Jaratqan-iyesi qysymshylyq jasay almasy anyq.

Ómir – esepten útyldym-daghy
«Opasyz – ol»  - dep, opyndym.
Tәttisin sezip jútyndym-daghy
Kóbirek tattym qatu-mún.

Tәtisi nege til ýiiredi,
Ashysy nege ashutas.
Kýnderim boldy tiri men óli,
Ara jigi, әtteng ashylmas.
 

Bayqadynyz ba, aqynnyng óleni ótken shaq formasynda jazylghan. Basqasha sózben aitqanda, aqyn búl lirikalyq shygharmasynda dýniyeden ótken adam keypinde sóilep túr. Eduard Gartmannyng erikten tys filosofiyasynyng («filosofiya bessoznatelinogo») zandylyghyna sýiensek, búl jerdegi lirikalyq keyipker ajalynyng kelgenin jan-tәnimen sezindi. Áriyne, búryn-sondy jazylghan shygharmalarynda da aqynnyng ólimmen ishtey monologqa týsken sәtteri az emes. Biraq ol shygharmalarynda lirikalyq keyipker ajaldyng bar ekenin ghana moyyndaydy, onyng kelip túrghanyn moyyndamaydy. Sózisiz dәlelsiz bolyp shyqpas ýshin mysal keltire keteyik:

Pendemiz ghoy biz, pendelikti eger sóz qylsaq,
Seni de keyde ýrkitken kezder bolyp jýr.
Eleme ony, qasiyetti qúsym, kóz júmsaq,
Qabirimizge qúrghatpay kelip qonyp jýr.

Aqynnyng әli sýiegi qatyp, búghanasy bekip ýlgermegen qarshaday kezinde, bar-joghy on alty-aq jasynda jazghan «Qarlyghash qús-au, kelding be tiri kelding be» atty osy lirikalyq shygharmasynan Ajaldyng bar ekenin sezinu sәtin ghana úshyratamyz. Aqyn ýshin Ómir әli ashylmaghan kitap nemese jazylmaghan paraqtay. Aqyngha ajal alystan ghana qol búlghap qaldy. Sondyqtan:

Qaraghym deymin, qayda әlgi baqyt, qayda arman,
Basymyzgha bizding bala jyldarda ainalghan.
Búldyrap úshyp, bualdyr keshte ketti me,
Qolgha ilikpeytin suyrtpaq sәule saylardan, - dep, aqynnyng jany baqyt izdep, sharq úrady.

Nemese:

Mahabbat bir dert emes pe edi, qaraghym,
Órti emes pe edi nazyrqau menen nalanyng – dep әlemge yntyzar jýregimen ómirden shyn lәzzat, shyn rahat, mahabbat   dәmetedi.

Tek anasyna jazghan bir hatynda ghana:

Jýregimdi jyluy jibitkende,
Uayymnan da janamyn, ýmitten de.
Janyp jýrip bir kýni óship qalsam,
Kýlim úshyp keter dep kýdiktenbe! - dep, Ajalgha tәkapparlana qaraydy. Alayda, on segizde bir gýli ashylmaghan, eshtene tyndyryp ýlgirmegen jas jigitting búl minezin týsindiru qiyn. Asyly, aqyn osy tústa ajalgha bir taban jaqyndap  qalghanyn ózi de sezdi. Ajal aqynnyng basynan sipap, erkeletip qoydy.

Sony týsingen aqyn osydan keyingi jazghan bir óleninde:

Jýrgem jolda, órde de, yldida da,
Kýnder boldy maltyqqan, qúldilaghan.
Jalghyz auyz jyr bolyp qalar ma eken,
Býkil dýniyem men talay jyl jinaghan, - dep sekem alyp ta qalady.

Ákemning otyz jasynda jazghan lirikalyq shygharmalarynan osy tektes qúbylysty bayqaysyz, biraq sonymen qatar aqynnyng ajalgha tym jaqyndap barghanyn da angharasyz.

Qaraghym, bizding basta da,
Qarlyghash dәuren kóp túrmas.
Qúlasaq jer ghoy – baspana,
Jer bizdi kókke laqtyrmas.

Nemese:

Mertige jazdap, mert bola jazdap kenetten,
Qalamyn aman qaltyldap qúittay sebepten.
Soqqanda dauyl solqyldap basyn jerge úryp,
Ayrylmay qalghan aiyr bútaqtay terekten.

Biraq qalay jazsa da, osy jyr shumaqtarynda Aqyn men Ajaldyng arasynda ýlken qashyqtyq bar. Al ómirining sonynda jazghan lirikalyq shygharmasynda arany bólip túrghan múnday qashyqtyq bayqalmaydy. Ol ólende Ajaldyng bar ekenin moyyndaudan góri, sezinu basymyraq. Múnda aqyn Ajalmen qúrdasynday qaljyndasyp nemese qarsylaspaydy da. Múnda aqyn tek aghynan aqtarylyp bar shynyn aitady. Óitkeni Ajal – mine dәl qasyna kelip túr. Tura kelgen Ajal eshtenege qaramaydy. Oghan kerek bir-aq nәrse bar. Ol –aqynnyng jany. Sony sezgen shayyrdyng jalghan dýniyemen qosh aitysar aldyndaghy jazghan lirikalyq shygharmasy erekshe bir qasiretti múngha boyalghan.

Solardyng jigin ashpaghan sender,
Sorlaghan jýgin arqalap.
Tiygende talay tasqa meselder,
Qaytqanda tauym shalqalap.

Kelisu, kelispeu shart emes. Birinshi jaqtan jazylghanymen, búl ólende lirikalyq «men» atymen joq. Búl ólende Ajalmen kelisimge kelgen o dýniyelik keyipkerding jany ghana bar.

Shyn mәninde aqyn sol o dýniyelik keyipkerding sózin jetkizushi ghana. Tomas Elliot poeziyadaghy múnday qúbylysty «aqynnyng ýshinshi dauysy» dep atapty.

Ákemning osy lirikalyq tuyndysy orystyng úly aqyny Sergey Eseninning «Qosh bol dostym, qosh dostym Ayaulym» atty ólenimen ýndes. Degenmen Esenin Ajaldyng aldyna sanaly týrde ózi baryp túr. Esenin ýshin myna jalghan tirshilikte qimaytyn eshtene de qalghan joq. Qayta ol Ajaldyng keluin asygha kýtedi. Sondyqtan da Sergey:

V etoy jizny umirati ne novo,
No y jiti konechno ne novey,- dep, ómirining ótip ketkenine týk te ókinbeydi.

Ákemning óleninde kerisinshe ómirge degen qúshtarlyq basym. Aqyn myna jaryq dýniyeni tastap ketkisi kelmeydi. Ajaldy tek mәjbýrsizdikten ghana moyyndaydy. Esenin Ajaldyng qúshaghyna enuge asyqsa, al әkemning lirikalyq keyipkeri qas-qaghym sәttik tirshilikti de qimaydy.

Senderding әrbir talshyqtaryndy
Shashymdy, júldym júlghanday,
Jegidey jedim, janshyp janymdy,
Jyndana jazdap, jyndanbay.

Jyndana jazdap, jyndanbay qaldym,
Mún-nala qozdap jýrekten.
Jýregim qyzyl tuday, bayraghym
Lýp ete qalghan, dir etken…

Jiyrma alty-aq jasynda dýniyeden ótken orystyng úly aqyny Lermontovtyng «Ayyptama meni, Tәnirim» atty lirikalyq shygharmasy bar. Ákemning jalghan tirshilikpen qoshtasar aldyndaghy jazghan songhy óleninde  Lermontovtyng osy lirikalyq tuyndysymen ruhtastyq bar Senbeseniz salystyryp kórelik.

M. Lermontov:
Ne obvinyay menya, vsesilinyi,
Y ne karay menya, molu,
Za to, chto mrak zemly mogilinyi
S ee strastyamy ya lublu;
Za to, chto redko v dushu vhodiyt
Jivyh rechey tvoih struya,
Za to, chto v zablujdenie brodiyt
Moy um daleko ot tebya;
Za to, chto lava vdohnoveniya
Klokochet na grudy moey;
Za to, chto dikie volneniya
Mrachat steklo moih ochey;
Za to, chto mir zemnoy mne tesen,
K tebe j proniknuti ya boisi,
Y chasto zvukom greshnyh pesen
Ya, boje, ne tebe molusi.

No ugasy sey chudnyy plameni,
Vsesojigaishiy koster,
Preobraty mne serdse v kameni,
Ostanovy golodnyy vzor;
Ot strashnoy jajdy pesnopeniya
Puskay, tvores, osvobojusi,
Togda na tesnyy puti spaseniya
K tebe ya snova obrashusi.

Kórdiniz be, Lermontov jaryq dýniyeni barlyq kýnәsymen emirenip sýiedi, tipti, keyde Tәnirine syiynbay jýrgenin de jasyrmay aghynan aqtarylady. Ákemning lirikalyq keyipkeri de Ajalynyng erte kelgeni ýshin eshkimdi jazghyrmaydy, taghdyryna eriksiz kóndigedi. Tәnirinen jalbarynyp keshirim súraydy. Sebebi, Ajaldyng aqynmen oinap otyrmaghanyna onyng kózi anyq jetti. Jaryq dýniyege degen mahabbatynyng adaldyghyna sendirtu ýshin Aqyn myna ómirdi tastap ketui tiyis. Ajaldyng súrauy osy. Sondyqtan aqynnyng lirikalyq keyipkeri ólenning sonynda jalghan dýniyege erekshe bir yntyzarlyqpen, erekshe bir qimastyq sezimmen qaraydy. Onyng janarynda tirshilikpen qoshtasqysy kelmeytin airyqsha múng men qasiret bar.

… Biletin men ghoy, ózim emes pe?
Ózimnen shoshyp es jidym.
Aynaldy rahat kózim eleske
Kesh qapyldym, kesh kýidim.

Kýiigi boyda, kýiinishi oida
Qiyn is – aila taba almay.
Tәubagha sezim qiylysarda
Tәuekel túghyr bola almay.

Ózimnen ózim alang bolamyn,
Zamangha taghy sýikendim.
Joghaldy jyldar…
                                 joghalmaghanym,
Tonalghan, tozghan jýikemen.

Joghaldy jyldar…
                                 joghalmaghanym,
Tonalghan, tozghan jýikemen.
Júqaryp jýikem, Adam qoghamy,
Sýiemin seni, sýikenem…

Óleng ayaqtaldy. Aqynnyng jýdegen jýregi, basyn taugha da, tasqa da úryp ne isterin bilmey alasúrghan taghdyry Ólimnen baryp tynyshtyq tapty. Aqyn baqilyq bolyp ketti. Biraq osy óleni arqyly ol myna jerding betinde ómirge degen adal mahabbatymen fәny men baqidyng arasyn jalghap túrghan mәngi saghynyshyn qaldyrdy.

Abai.kz

0 pikir