Sәrsenbi, 18 Mamyr 2022
Janalyqtar 3303 0 pikir 29 Qantar, 2014 saghat 06:44

Abay bolynyz, alayaq!

...Týtindep baryp ot janady, jarqyldap baryp kýn jauady. Qayta-qayta aita bersek týtinimizding týzu shyghuyna selbesi tiyer degen jeleumen qylmystylyq taqyrybyna qayta bir ainalyp soqqymyz keldi. Atam qazaq «eki kisi kýnәker bolsa, bir kisi dәneker» demey me, dәnekerlikte tiytimdey ýlesimiz bolsa, núr ýstine núr. Zang tilimen aitqanda – әreketsizdikting ózi qylmys. Qoghamymyzda etek alghan alayaqtyqtan qalaysha qorghanu kerek?

 

Plastikalyq karta tóniregindegi qauipsizdik

Plastikalyq kartagha qatysty alayaqtyqtan qorghanudyng jalghyz amaly – kәdimgi qauipsizdik erejeni ústanu. Bank qyzmetkerleri óz kliyentterine plastikalyq kartagha múqiyat boluyn qadap aityp, ony ózge adamgha berme, qarausyz qaldyrma, piyn-kodty kez kelgen jerge jazba, әsirese plastikalyq kartanyng ózine jazbandar dep qighylyq sala ótinip,  piyn-kodyndy eshkimge jariya etip aita kórme dep jatady. Qúlaq asyp jatqan kim bar? Ásili, kartany impriyter arqyly ótkizgende (elektrondyq tólem jasaytyn apparat) osy ýderisti adamnyng ózi bayqap túrghany abzal. Óitkeni alayaq tólem jýrgizilgen 1-2 minut ishinde-aq karta iyesining nazaryn basqa jaqqa audarugha úmtylyp, kartanyng magnit jolaghynan býkil mәlimetterdi, eseptegi somanyng kólemin kóshirip aluy bek mýmkin. Tólem týbirtekterin mindetti týrde saqtaghan dúrys deydi mamandar.

...Týtindep baryp ot janady, jarqyldap baryp kýn jauady. Qayta-qayta aita bersek týtinimizding týzu shyghuyna selbesi tiyer degen jeleumen qylmystylyq taqyrybyna qayta bir ainalyp soqqymyz keldi. Atam qazaq «eki kisi kýnәker bolsa, bir kisi dәneker» demey me, dәnekerlikte tiytimdey ýlesimiz bolsa, núr ýstine núr. Zang tilimen aitqanda – әreketsizdikting ózi qylmys. Qoghamymyzda etek alghan alayaqtyqtan qalaysha qorghanu kerek?

 

Plastikalyq karta tóniregindegi qauipsizdik

Plastikalyq kartagha qatysty alayaqtyqtan qorghanudyng jalghyz amaly – kәdimgi qauipsizdik erejeni ústanu. Bank qyzmetkerleri óz kliyentterine plastikalyq kartagha múqiyat boluyn qadap aityp, ony ózge adamgha berme, qarausyz qaldyrma, piyn-kodty kez kelgen jerge jazba, әsirese plastikalyq kartanyng ózine jazbandar dep qighylyq sala ótinip,  piyn-kodyndy eshkimge jariya etip aita kórme dep jatady. Qúlaq asyp jatqan kim bar? Ásili, kartany impriyter arqyly ótkizgende (elektrondyq tólem jasaytyn apparat) osy ýderisti adamnyng ózi bayqap túrghany abzal. Óitkeni alayaq tólem jýrgizilgen 1-2 minut ishinde-aq karta iyesining nazaryn basqa jaqqa audarugha úmtylyp, kartanyng magnit jolaghynan býkil mәlimetterdi, eseptegi somanyng kólemin kóshirip aluy bek mýmkin. Tólem týbirtekterin mindetti týrde saqtaghan dúrys deydi mamandar.

Aynalym-shyghyndardy kýndelikti tekserip otyrsa qúba-qúp, kýrt azayyp ketse, iz suytpay bankige shaghymdanghan jón, óitkeni bank, óz kezeginde, ishki qauipsizdikti qadaghalaytyn tólem jýiesine shaghymdanyp ýlgerui tiyis. Bank qauipsizdigining mamandary tólem kartasyn joghaltqan, úrlatqan uaqytta tez habarlauyndy talap etetini tegin emes. Qylmysty tergeudi apta keyin emes, iz suytpay jýrgizu әldeqayda útymdy emes pe?

 

Kartany saqtandyru mýmkin be?

Keybir bankiler plastikalyq kartany joghaltqan kezde, alayaqtardan qorghanu maqsatynda saqtandyru qyzmetin úsynyp әlek. Bank qyzmetkerlerining aituynsha, kliyentter búghan asyghatyn emes, jaybasarlyq tanytyp jýrgen kórinedi. Múnyng basty sebebi, kartany joghaltqan jaghdayda janadan alar kartanyng qúny saqtandyrudan kóp bolmasa kerek.

 

Alayaqtargha ne qauipti?

Bir ótirikti býrkeuge on ótirik kerek. Mine, osy týsinikti úiymdasqan qylmystyq toptar basty qaru etip alghan. Qylmystyq kodekste (177-bap) „alayaqtyq – bóten mýlikti úrlau nemese senimge qiyanat jasau arqyly mýlikti aldap alu“ degenge sayady. Keyingi jyldarda alayaqtyq qarqynynyng túraqty týrde ósui bayqalady. Qazaqstan respublikasy bas prokuraturasynyng qúqyqtyq statistika jәne arnayy esep komiytetining mәlimetterine jýginsek, jyl sayyn alayaqtyq jasaudyng bes mynday oqighasy tirkeledi eken.

Qoldanystaghy qylmys turaly zanymyz alayaqtyq úghymyn anyqtay kele, qoghamdyq qauiptiligi neghúrlym joghary ekendigin aighaqtap, osy qylmys ýshin bas bostandyghynan aiyru merzimi – 5 jyl kózdelgen.

Qazirde әrkim óz qúqyghyn bilgeni abzal. Qúqyqtyq qoghamnyng qajet etetini osy. Al adam men azamattyng qúqyqtaryna qatysty mәselelerdi sheshetin qúqyq qorghau, sonyng ishinde ishki ister organdary. Qúqyqtyq nasihat, qúqyqtyq mәdeniyet mәseleleri qazirgi kýni buy búrqyrap túrghan ózekti mәsele ainalyp otyr. Biz qazirgi kýni azamattardyng qúqyqtyq sanasyn, onyng ishinde zangerlik sauattylyqty arttyru jónindegi júmystargha zәrumiz. Qúqyqtyq nasihattyng sapasyn arttyru, zannamany jәne qúqyqty qoldanu boyynsha azamattardyng kýndelikti ómirinde jii kezdesetin qomaqty mәselening bir parasy oryn alghan jәittar boyynsha ishki ister organdarynyng kezekshi bólimine habarlasu. Árbir ishki ister bólimindegi jedel kezekshining әreketi qanday bolmaq? Halyq ýshin jadynama retinde úsynatynymyz – jedel kezekshining әreketi jәne uchaskelik polisiya inspektory әreketteri. Mәselen, jedel kezekshi:

- aryzdardy aqparattardy tirkeu kitabyna tirkeydi;

- basshylyqqa habarlaydy;

- oqigha bolghan jerge polisiyanyng keshendi kýshterin jiberedi;

- qylmyskerlerding belgileri, qay jaqqa qashqany jәne qylmyskerler iyemdengen zattar turaly baghyttama beredi;

- kriminaldyq polisiya qyzmetkerlerine habarlaydy;

- oqigha bolghan oryngha kezekshiliktegi tergeu tobyn әri basshylyq atynan jauapty bolyp týsetin lauazymdy adamdy jiberedi;

- jedel kezekshi oqigha bolghan jerge sol aumaqta qyzmet atqaratyn uchaskelik polisiya inspektoryna habarlap, soghan jiberedi;

- oqigha turaly liysenziyalyq-rúqsat beru jýiesining qyzmetkerine habarlaydy;

- jedel kezekshi oqigha ornyna kelgen jedel tergeu tobymen osy qylmys turaly tolyqtyrular men qosymsha aqparat alu ýshin tyghyz baylanysta bolady;

- jedel basqaru ortalyghynyng tehnikalyq qúraldaryn qoldana otyryp, mysaly: beynekameralar arqyly qylmyskerlerdi izdestirudi jýzege asyrady. taksy qyzmetkerlerining habardar etedi.

uchaskelik polisiya inspektory:

- oqigha bolghan jerge kelgende, býkil pәterdi aralap, olardyng ishinen qylmystyng kuәgerlerin anyqtaydy;

- osy aumaqty túratyn ózining profilaktikalyq esepte túrghan túlghalardy, mәselen, qylmys jasaghan ýshin sottalghandardy, qylmystyq jauapkershilikke tartylghandardy polisiya bólimine jetkizedi;

- liysenziyalyq rúqsat beru jýiesinde esepte túrghan gazdy tapanshalary bar adamdardy túrghylyqty meken-jayynan tekseredi;

- qylmyskerler iyemdenip ketken zattar turaly әkimshilik uchaskede ornalasqan lombardtardy, zergerlik sheberhanalardy habardar etedi;

- qylmys jasalghan jerde qylmyskerlerdi anyqtau maqsatynda sol jerde kýndelikti qyzmet etetin taksy qyzmetkerlerin anyqtaydy;

- oqigha bolghan orynnan kelgen tergeu jedel tobynan, jedel kezekshi osy qylmys boyynsha jinalghan materialdardyng tolyqtyghyn tekseredi;

- polisiya bólimining bastyghyna zerdeleuge úsynyp jәne qol qoydyryp materialdy tergeu bólimine әri qaray tergeu әreketterin jýrgizu ýshin tapsyrady.

«shymshyk soysa da, kasapshy soysyn» degen ghoy. halyq aldynda bedeli joq dese de, adamnyng qúqyghyn qorghan birden bir organ osy. qaperge alyp jýrgen qayyl, aghayyn.

Eleujan Serimov,

polisiya polkovniygi

Qaraghandy qalasy.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1062