Sәrsenbi, 18 Mamyr 2022
Janalyqtar 3382 0 pikir 28 Qantar, 2014 saghat 08:49

Neslihan Mústafaqyzy: «Ýiimiz Qazaqstanda bolady deushi edi»

Soldan ongha qaray: Mústafa Óztýrikting kishi qyzy Aslyhan, úly Nәzirbek jәne ýlken qyzy Neslihan.

Qazaqtyng qaharman úldarynyng biri, әlemge әigili sportshy, taekvondodan qara belbeu boyynsha 7 dan iyegeri, elimizde taekvondo (WTF) federasiyasynyng negizin qalaushy, halyqaralyq dәrejedegi jattyqtyrushy Mústafa Óztýrik resmy qújatynda  Mústafa Kәbenúly Ábdirahman bolyp jazylghan ol 1955 jyly Týrkiya elinde dýniyege kelgen. Tayvan últtyq-sayasy uniyversiytetining jurnalistika fakulitetin bitirgen. Oquymen qatar Tayvandaghy kung-fu mektebinde shyndalghan.  Aghylshyn, qytay, týrik, japon, kәris, qazaq tilderin mengergen. Taekvondo sportynan әlemning birneshe mәrte chempiony atanyp, Qytay, Týrkiya, Germaniyada taekvondo mektebin ashqan. Mústafanyng basty qasiyeti – ol qay jerde jýrse de, ózining qazaq ekenin aitudan jalyqpaghan, maqtan tútqan. Tughan elge, qazaq topyraghyna degen sýiispenshiligi sheksiz edi. Búghan Mústafanyn: «Shette jýrip, batyr bolam deseniz, elindi sýi»  dep әrdayym aityp jýretindigi birden bir dәlel.

Soldan ongha qaray: Mústafa Óztýrikting kishi qyzy Aslyhan, úly Nәzirbek jәne ýlken qyzy Neslihan.

Qazaqtyng qaharman úldarynyng biri, әlemge әigili sportshy, taekvondodan qara belbeu boyynsha 7 dan iyegeri, elimizde taekvondo (WTF) federasiyasynyng negizin qalaushy, halyqaralyq dәrejedegi jattyqtyrushy Mústafa Óztýrik resmy qújatynda  Mústafa Kәbenúly Ábdirahman bolyp jazylghan ol 1955 jyly Týrkiya elinde dýniyege kelgen. Tayvan últtyq-sayasy uniyversiytetining jurnalistika fakulitetin bitirgen. Oquymen qatar Tayvandaghy kung-fu mektebinde shyndalghan.  Aghylshyn, qytay, týrik, japon, kәris, qazaq tilderin mengergen. Taekvondo sportynan әlemning birneshe mәrte chempiony atanyp, Qytay, Týrkiya, Germaniyada taekvondo mektebin ashqan. Mústafanyng basty qasiyeti – ol qay jerde jýrse de, ózining qazaq ekenin aitudan jalyqpaghan, maqtan tútqan. Tughan elge, qazaq topyraghyna degen sýiispenshiligi sheksiz edi. Búghan Mústafanyn: «Shette jýrip, batyr bolam deseniz, elindi sýi»  dep әrdayym aityp jýretindigi birden bir dәlel.

Ótken ghasyrdyng 90-jyldary taekvondo syndy sport týrin qazaq topyraghyna әkelip, tamyr jayghyzghan tau túlghaly azamat, Alty Alashtyng maqtanyshy Mústafa Óztýrikting kenetten ómirden ótui qalyng elin kýnirentip jibergen edi.
Juyrda ómirimen kýlli qazaqtyng ruhyn kótergen eren úldy janynday jaqsy kórgen halqy ýshin quanyshty oqigha boldy. 31-telearnanyng «Aytylmaghan әngime» baghdarlamasynyng shaqyrtuymen asyldyng synyghy Mústafa Óztýrikting úrpaghy, naqty aitqanda úly men qyzdary jәne jalghyz qaryndasy Qazaqstangha keldi. 18 jyldan keyin alghashqy bolyp izdep barghan 31-telearna qyzmetkerleri Mústafa Óztýrik jerlengen jerge baryp, qúran oqytyp, keyin qaryndasy men balalaryn әuejaydan ýlken qúrmetpen kýtip alghandyghyn teledidardan kórdik. Mústafanyng tikeley úrpaghynyng qatysuymen birtuar azamatqa degen saghynysh pen kónilde úyalaghan ókinishke toly bolyp ótken baghdarlamadan son, Mústafa Óztýrikting ýlken qyzy Neslihan Óztýrikpen internet arqyly tildesuding sәti týsti.
– Sәlemetsiz be, Neslihan? Qazaq halqy sizderdi telearnadan kórip, qatty quandy. Al siz Qazaqstangha kelgende qanday sezimde boldynyz?
– Sәlemetsiz be! Men eng aldymen, bizdi Qazaqstangha shaqyrghan 31-telearnagha alghys aitqym keledi. Qazaqstandy qatty únattym. Ásirese, mәdeniyeti men adamdary únady.
– Qazaqstangha 18 jyldan keyin birinshi ret keluiniz be?
– IYә, birinshi ret 1995 jyly әkem qaytys bolghanda kelip edim. Biraq ol kezde tym kishkentay edim. Sodan keyingi keluim osy.
– Analarynyz qayda? Ol kisi nege kelmedi?
– Anam qajylyqqa ketken edi, sol sebepti kele almady.
– Ákenizding armany Qazaqstanda túru edi. Al sizderding Qazaqstangha kóship kelu oilarynyzda bar ma?
– IYә, dúrys aitasyz. Ákem bala kýnimde «Bәrimizge Qazaqstannan ýy soghamyn. Sening bólmeng birinshi qabatta bolady» deytin. Sonda men qatty quanatynmyn. Biraq әkemning qazasy bizding ómirimizdi ózgertti. Ákem bolghanda, bәlkim sizben Almaty ne Astanada óz ýiimizde qazaqsha sóilesip otyratyn ba edik?
– Qazaqstan ýkimeti elge shaqyryp, ýy berip, júmysqa ornalastyrsa kelesizder me?
– Ony qazir bilmeymin. Mening bir bilerim – elimdi, júrtymdy taptym. Almatydan kóp dostar taptym.
– Ákenizge arnap jazghan әninizdi óz oryndauynyzda estip, qatty tolqydym. Kózimnen jas ta shyghyp ketti. Dausynyz әdemi eken. Siz kәsiby әnshisiz be?
– Rahmet sizge! Men ózim de «Little girl»-di aitqan sayyn, tyndaghan sayyn jylaymyn. Óitkeni әkemdi qatty saghynamyn. IYә, men kәsiby әnshimin. Qazir ózime jaqsy produser izdep jýrmin. Kim biledi, mýmkin produser Qazaqstannan tabylyp qalar. Amerikalyq bir produsermen baylanystamyn. Jauap kýtip otyrmyn.
– Mústafa aghamyzdyng qaryndasy Perihan әpkening әkenizding Qazaqstandaghy dostaryna ókpesi bar siyaqty. Al sizding Qazaqstangha ókpeniz joq pa?
– Joq! Men eshkimge renjimeymin. Sebebi óz ayaghymda nyq túrghan adammyn. Árkim óz isine ózi jauap berer. Árkim ainadaghy óz jýzine qysylmay erkin qaray alsa, jýregi taza, jany tynysh bolsa bolghany, maghan bәribir.
– Qazaqstangha kelgende әkenizding atyndaghy mektepte boldynyz. Eskertkishi men kóshesin de kórdiniz. Sizge únady ma?
– IYә, óte únady. Mústafa Óztýrik mektebinde taekvondo ýirenip jýrgen balalardyng jýzin kórgende, jýregim eljirep ketti. Sol jerde әkemning ruhy jýrgendey boldy. Keudemdi maqtanysh sezimi biyledi. Sizge sózben aityp jetkize almaytyn keremet sezimde boldym. Ákemning atyndaghy kóshe men eskertkishin kórgende de quanyshymda shek bolmady. Sonyng bәrine úiytqy bolghan azamattargha kóp rahmet aitamyn. 18 jyl boldy… Biraq әkem bizding jýregimizde bir sәtke de úmytylmady. Qazaqstanda da úmytylmaghan eken. Mektebin, kóshesi men eskertkishin kórgende, soghan kózim jetti. Qazaqstan egemendik alghan jyldary әkem eline ruhany kýsh bergen adamdardyng biri. Biz de әkemning jolyn, arman-maqsatyn jalghastyrugha tyrysamyz.
– Ángimenizge kóp rahmet!
–Sizge de kóp rahmet! Búiyrtsa, 2014 jyly әkemning 60 jyldyghynda Qazaqstanda kezdesermiz.

Tekti adamnyng úrpaghynyng da tekti bolatyndyghy zandylyq emes pe? Mústafaday ghasyrda bir tuatyn atpal azamattyng qyzy Neslihannyng «elim, jerim» dep túrghandyghyna súhbat barysynda kóz jetkizdik. Germaniyada tuyp ósken onyng shet jerde jýrse de ana tilin úmytpay, qazaq tilinde sóileuge tyrysuy janymyzdy jadyratty. Ári búl – óz elinde jýrip, tughan tilin bilmeytin dýbәralargha ýlgi bolarlyq jaghday. Ómir boyy tarihy Otanyn ansap, aqyry oghan taban tiregen Mústafaday azamattyng úrpaghynyng Qazaqstanda emes, ózge elde tirshilik etip jatqandyghy oilandyrady-aq. Qazaq eline taekvondo sportynyng sara jolyn salyp ketken, elin sýigen, eli sýigen azamatqa degen qúrmetting óz elinde әli de óz dәrejesinde jasalynbay jatqandyghy ózekti órtteydi. Almatydaghy ózining ghúmyry sekildi kóshesining de qysqalyghy, onyng eldegi jalghyz eskertkishining kýtimsizdigi de qynjyltpay qoymaydy. Osy jaghdaygha baylanysty Mústafanyng dosy Serik Ábdirahmanov bauyrymyzdyng 60 jyldyghyna oray jana eskertkish salu jóninde ýkimetke úsynys bildirudi óz moynyna alghanday boldy. Qazaq halqy ýshin úyatty bolyp túrghan is memleket tarapynan qolgha alynyp, Mústafanyng 60 jyldyq mereytoyynda tiyisti dengeyde qúrmet kórsetilip, azamattyng atyna say eskertkish ornatylsa, núr ýstine núr bolar edi.
Mústafa naghyz batyr. Sondyqtan Alty Alashtyng ruhyn kótergen, qazaqtyng aibynyna balanghan aiboz úly – Mústafagha «Halyq qaharmany» ataghyn berse de artyq bolmas edi.

Arna JÚMATAY

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1062