Dýisenbi, 6 Jeltoqsan 2021
Janalyqtar 2721 0 pikir 28 Qantar, 2014 saghat 06:26

Poeziya padishasy Mәngi әlemge attandy

Egemen el bolghaly talay úlylarymyz ben úlyqtarymyzdan birtindep aiyryludamyz. Ómir zany – qashyp qútyla almaymyz.

Degenmen, әr túlghanyng orny bólek. Fariza Ongharsynqyzy  sonday bitimi erek túlghanyng biri. Ol qazaq әdebiyetine ójet te nәzik jandar tolqynyn ala keldi. Ómirding kýibeninen bas tartty, ólenge ghúmyryn arnady. Halqymyzdyng tarihynda últshyl qyzdar shoghyrynyng jana zamanghy buynyn bastady. Sodan da bolar Altaydan Atyraugha, Sibirden Qarataugha deyingi apaytós dalamyzdyng halqy búl joly ózgeshe aza tútty.
Múny Fariza apamyzdyng janazasyna 5 mynday adam jinalghan qaraly jiynda astana әkimi Imanghaly Núrghaliyúly tebirenispen atap ótti.  Aumaghy atshaptyrym Kórme sarayyna jinalghan adam tizbegi aqynmen qoshtasu rәsiminde tolassyz 2 saghat boyy ótti.

Ónirden kelgen ziyaly toptar, birin biri saghyna kórisken alashtyng jaysany men jaqsylary, aqynmen birge birin biri ayalap jatqanday boldy...

Egemen el bolghaly talay úlylarymyz ben úlyqtarymyzdan birtindep aiyryludamyz. Ómir zany – qashyp qútyla almaymyz.

Degenmen, әr túlghanyng orny bólek. Fariza Ongharsynqyzy  sonday bitimi erek túlghanyng biri. Ol qazaq әdebiyetine ójet te nәzik jandar tolqynyn ala keldi. Ómirding kýibeninen bas tartty, ólenge ghúmyryn arnady. Halqymyzdyng tarihynda últshyl qyzdar shoghyrynyng jana zamanghy buynyn bastady. Sodan da bolar Altaydan Atyraugha, Sibirden Qarataugha deyingi apaytós dalamyzdyng halqy búl joly ózgeshe aza tútty.
Múny Fariza apamyzdyng janazasyna 5 mynday adam jinalghan qaraly jiynda astana әkimi Imanghaly Núrghaliyúly tebirenispen atap ótti.  Aumaghy atshaptyrym Kórme sarayyna jinalghan adam tizbegi aqynmen qoshtasu rәsiminde tolassyz 2 saghat boyy ótti.

Ónirden kelgen ziyaly toptar, birin biri saghyna kórisken alashtyng jaysany men jaqsylary, aqynmen birge birin biri ayalap jatqanday boldy...

Aqyn apanyng qúrdasy,syrlasy, Halyq jazushysy Ábish Kekilbay aqyn azasy qazaq dalasynan asyp, elektron keniske de úlasqanyn aitty.
Qaraly jiynda sóz alghan akademik aqsaqal Kenjeghaly Saghadiyev aqyn qaytardan 4 kýn búryn ýiine barghanda, qúrbysymen emen-jarqyn kýlip,  әngimelesip otyrghanyn, aqynnyng búl ghúmyryndaghy әr sәtin adamgha layyq  sýrip, ajaldy qasqayyp qarsy alghan ruhynyng myqtylyghyna degen tanqalysyn jasyrmady. Fariza Ongharsynovany belgili aqyn Serik Túrghynbekov azaly ólenimen joqtap, zal toly júrtty taghy bir tolqytty...

Qabirge qaray jyljyghan avtobus pen jenil kólikte esep joq. Qabanbay batyr baba jatqan Sarybel qorymynda ornalasqan últtyq panteongha halqy aqyn qyzyn arulap jerledi.

Baqyl bol, aqyn apa! Topyraq torqa bolghay! Tirinde ólennen ruh órdin, endi halqyna Jaratqannyng shapaghatyn syilaushy, jetkizushi bolghaysyn!

Abai.kz

 

Bauyrjan Jaqyp. TÚLA  BOYY ShUAQ PEN MEYIRIM EDI...

(Fariza  Apay  ruhyna)

Tirliginde el-júrtyn dәn-riza etti,

Ómirin ólenge arnap Fariza ótti.

«Shildeni» oqyp tebirengen jýrekterdi,

Suyt qayghy qantarda qary jetti.

Shyn aqynnyng kiyesi bar ekenin,

Aqqan uaqyt bizderge taghy ýiretti.

 

Jaqsylargha jan syryn aqtaratyn,

Kýlimsirep, jaqyndap toqtalatyn.

Jastar kórse, Shuaq pen Meyirim edi,

Jaqtyrmaghan adamy joq bolatyn.

 

Janarlary Apaydyng ot bolatyn,

Kórgen sayyn jýrekke shoq qonatyn.

Ótti ómirden, qyrannyng qanatynday,

Dýr silkinip, qabaghyn qaqqan aqyn.

 

«Nege erte ketti!»– dep al, qoy súraq,

Izdesek te tappaymyz onday Shuaq.

Eshkimmenen Eshqashan tolmaytynday,

Endi onyng oryny qaldy oisyrap.

 

Ómir degen osy eken bir-aq kýngi,

Atyrauyng tolqynnan jyr laqtyrdy.

Astananda qoyghanda jer qoynyna,

Almatynnyng aspany jylap túrdy.

 

...Tirliginde bermeding quat kimge?!

Óleninmen tókpeding shuaq kimge?!

Býkil qazaq dalasyn aq qar basyp,

Apay, ornyng bilindi-au bir-aq kýnde!...

0 pikir