Dýisenbi, 29 Qarasha 2021
Janalyqtar 3053 0 pikir 27 Qantar, 2014 saghat 09:23

Aydos SARYM: «MÁNGILIK» – TEK QÚDAYGhA TÁN.

• Al pendelerding miyn ashytyp, nazaryn aldaytyn amal

Sonymen, QR preziydenti kezekti Joldauyn joldap jiberdi. Jartysyna juyghy júmyssyz jýrgen qazaq jyrghap qaldy: endi ol kópten kýtken últtyq iydeologiyasynyng arqasynda «Mәngilik el» bolu ýshin tyrbanatyn boldy.

Degenmen, búl qanday iydeologiya bolmaq, onyng últty tútastyratyn negizi qanday, jogharydan zorlyqpen tanylghan búl qújat qazaqqa ne beredi? Osy synayly taghy basqa da súraqtardy suyrtpaqtay beretin jana Joldaugha qatysty alghashqy azyn-aulaq pikirler aityla bastady. Solardyng ishinde jalpaq júrtqa búl Joldaudy «shaynap beruge» jararlyghy –  belgili sayasattanushy Aydos Sarymnyng Matrisa.kz internet-saytyna bergen súhbaty eken.

Áriyne, qolqa salar bolsaq, dәl osy oiyn Aydos myrza bizding oqyrman ýshin qazaqshalap ta aityp berer edi. Biraq bir oidy eki qaytalaghannan may shyqpas degen oimen avtordyng rúqsatyn alyp, sol súhbatty qazaqqa erkin tilde qazaqshalap bergendi jón sanadyq. Aydostyng aitqanyna qadalyp qalghanymyz –  dәl býginge deyin búl Joldaudyng jýn-júrqasyn dәl Aydostay júlmalap tastaghan maman-iydeolog shygha qoyghan joq.

Redaksiya

 

– Aydos myrza, elbasynyng kezekti Joldauyna qanday bagha beresiz? Ýmitiniz aqtaldy ma?

• Al pendelerding miyn ashytyp, nazaryn aldaytyn amal

Sonymen, QR preziydenti kezekti Joldauyn joldap jiberdi. Jartysyna juyghy júmyssyz jýrgen qazaq jyrghap qaldy: endi ol kópten kýtken últtyq iydeologiyasynyng arqasynda «Mәngilik el» bolu ýshin tyrbanatyn boldy.

Degenmen, búl qanday iydeologiya bolmaq, onyng últty tútastyratyn negizi qanday, jogharydan zorlyqpen tanylghan búl qújat qazaqqa ne beredi? Osy synayly taghy basqa da súraqtardy suyrtpaqtay beretin jana Joldaugha qatysty alghashqy azyn-aulaq pikirler aityla bastady. Solardyng ishinde jalpaq júrtqa búl Joldaudy «shaynap beruge» jararlyghy –  belgili sayasattanushy Aydos Sarymnyng Matrisa.kz internet-saytyna bergen súhbaty eken.

Áriyne, qolqa salar bolsaq, dәl osy oiyn Aydos myrza bizding oqyrman ýshin qazaqshalap ta aityp berer edi. Biraq bir oidy eki qaytalaghannan may shyqpas degen oimen avtordyng rúqsatyn alyp, sol súhbatty qazaqqa erkin tilde qazaqshalap bergendi jón sanadyq. Aydostyng aitqanyna qadalyp qalghanymyz –  dәl býginge deyin búl Joldaudyng jýn-júrqasyn dәl Aydostay júlmalap tastaghan maman-iydeolog shygha qoyghan joq.

Redaksiya

 

– Aydos myrza, elbasynyng kezekti Joldauyna qanday bagha beresiz? Ýmitiniz aqtaldy ma?

– Men preziydentting úshy-qiyry joq sózderinen lәzzat alyp, alyp-úshqan kýy keshetin jastan әldeqashan asqan adammyn.

Aqiqatqa kózimizdi ashyp qarap, joldaudan joldaugha deyin ghúmyr keship, onyng әrqaysysyn osynau kezenning tendessiz oqighasy, ómirimizding mәni men sәni dep baghalau –  keshegi kommunistik kezennen qalghan beyshara әdet ekenin moyyndaugha tiyispiz. Jalpy ómirdi, biz ómir sýrip otyrghan kezendi preziydentting Joldauymen ólshep, onyng әr jolynan syr izdep, astaryna syghalap, ghúmyr keshken ómirding qúny – kók tiyn.

Preziydentting Joldauyn «asygha kýtip», Qúran ayattaryn tyndaghanday bas shúlghyp, tebirenip otyrghanday keyip tanytatyn bizding shendilerding kónilderinen shyghar shedevrlerdi tauyp, jyl sayyn «jana asulardy» alyp, «әlemdik» dengeydegi «tendessiz» iydeyalar úsynu –  jyl ozghan sayyn Nazarbaev pen onyng apparaty ýshin sheshilui qiyn týiinge ainalyp keledi.

Al siz súraghan kónil-kýiime keler bolsam, eptep kýlbiltelenip túrghan shamaly ýmitimning ózi aqtalmay, biylikting óz halqyna ózekti mәseleler tónireginde esh aitary joq ekenin kórip, qarnym ashyp otyr. Men, eng bolmaghanda, biylik býgingi kýni sosiumdy mazalap, kýn ozghan sayyn qyzuy kóterilip kele jatqan prinsipti mәselelerge qatysty tiyip-qashyp bolsa da birdene aitar dep kýtken edim.

– Mәselen?

– Búqaralyq aqparat qúraldarynda, әsirese internette, ómirding ózinde de keskilesken pikirtalas tudyryp jatqan prinsipti mәseleler bar. Qoghamdyq pikirtalas ózegine ainalyp, eldi erekshe elendetken taqyryptardy dóp basyp, ózine tiyimdi baghytqa qaray búryp, jaghymdy hәm kónilge qonymdy arnagha salyp, tipti erekshe jaghdaylarda teketiresip túrghandardy bitimge keltirip, jalpyúlttyq konvensiyagha kóndire almasa, onyng nesi biylik?

Últtyq-memlekettik qúrylym taqyrybynda – qanday últtyq-memleket qúryp jatqanymyzdy nege ashyq aitpasqa?!

Tәlkekke týsip kele jatqan til mәselesine nege týbegeyli jauap bermeske?!

«Bayqonyr» gharysh ailaghynda óte uly hәm ziyandy otyndardy paydalanu mәselesine oray nege oy bólispeske?!

Elimizdegi 7 birdey sheteldik әskery bazalar men poligondargha qatysty nege aqiqatty aitpasqa?!

Sheteldegi qandastarymyzdy elge әkelu túrghysyndaghy baghdarlamalardyng nelikten toqtatylghany turaly nege aghynan jarylyp, sebep-saldaryn jayyp salmasqa?!

Urbanizasiyalyq ýrdisting sapasy men ekpinine nege toqtalmasqa?!

Bilim beru, ghylym, densaulyq saqtau jәne mәdeny ómirimizding mәn-jayyn enge sóz etpeske?!

Últtyq baylyghymyz ben ken oryndaryn iygerudegi әdilettilikti aitar bolsa, bireu qoy dep pe?!

Tiyimdi memleket qúrudyng ózegin tilgilep, azamattyq qoghamdy jegi qúrttay jep jatqan biylikting barlyq buynyn jaylap alghan jappay jemqorlyq jayly jaq ashpauynyng sebebi nede?!

Qoghamdy demokratiyalandyryp, jergilikti ózin-ózi basqarudy engizuden bastap, sóz bostandyghy, azamattardyng qúqyqtary men bostandyqtary turaly nege eshtene aitylmaydy?!

Shynayy sottyq-qúqyqtyq reformalar jýrgizip, jeke menshik pen kapitaldyng saqtaluyna kepildik berilip, oghan eshkimning kóz alartpaytyny turaly, orta jәne shaghyn bizneske әkelik qamqorlyq jasalatyny jayly nege tilge tiyek etilmeydi?!

Jalpy, qoghamda preziydentting Joldauynda aitylatynday ózekti mәseleler az ba edi?!

Biylghy Joldau men es bilip, etek japqaly beri jasalghan Joldaulardyng ishindegi sanamenen salmaqtay alar júrtshylyqty qoldaryn bir siltetip, ókinishke qaldyrghan birinshi Joldau boldy. Esterinizde bolsa, aljugha jaqyndaghan shaghyndaghy Brejnevting plenumdardaghy sózderi men Kompartiyanyng sezderining sheshimderin júrtshylyq dәl osylay qabyldaytyn. Júrt aitqandaryndy kýlkige ainaldyryp jatqan jerde keleli mәseleler talqylanyp, tarihy sheshimder jasalyp, bastamalar kótergennen shyghar nәtiyje –  nól!

«Mәngilik el» dep atap, preziydent elbasy bolghaly bergi tarihynda birinshi ret oryndyqqa otyryp jasaghan Joldauynan mening óz basym, biyliktegiler ýkilegendey, qoghamdaghy qordalanghan saualdargha naqtyly jauap ala almadym.

–  «Mәngilik el» dep atalghan patriottyq aktining bolashaghyna qalay qaraysyz? Atalmysh konsepsiya neni bildiredi?

– Qoghamgha manyzdy sayasy qújat úsynylghan jaghdayda –  osynau qújattyng ómirge keluine týrtki bolghan manyzdy sayasy qúrylymdyq dýniyeler, talqylau nәtiyjeleri qosa úsynylugha tiyis. Bizder soghan qarap otyryp, biylikti osynau qadamgha mәjbýrlegen ishki mehanizmder men sebep-saldarlardy, ondaghy qanday da bolmasyn ózgeristerdi baghamdap baryp, oy týyge tiyispiz.

Aqyl-oyy tolysqan adamdardyn, әsirese intellektualdardyng mindeti –  biyliktegi osynday ózgeristerding on-teristigine kýmәnmen qarap, astaryna ýnile biluinde. Dәlirek aitsaq, úsynylyp otyrghan dýniyeni baqayshaghyna deyin taldap, eksperttik bagha beruinde.

– Endeshe «Mәngilik el» iydeyasyn әr qyrynan taldap kórelik.

– Preziydent Joldauynda bylay dedi: «My, kazahstansy, edinyy narod! Y obshaya dlya nas sudiba –  eto nash Mәngilik El, nash dostoynyy y velikiy Kazahstan! «Mәngilik El» –  eto nasionalinaya iydeya nashego obshekazahstanskogo doma, mechta nashih predkov. Za 22 goda suverennogo razvitiya sozdany glavnye sennosti, kotorye obedinyait vseh kazahstansev y sostavlyayt fundament budushego nashey strany. Ony vzyaty ne iz zaoblachnyh teoriy. Ety sennosty –  opyt Kazahstanskogo Puti, vyderjavshiy ispytanie vremenem».

Preziydentting Joldauynyng memlekettik tildegi núsqasy men resmy tildegi núsqasynyng arasynda edәuir alshaqtyq bar bolghandyqtan, men ony әdeyi orys tilinde keltirip otyrmyn. Qarapayym qazaq oqysa, tóbe shashy tik túryp jýrer degen be, qaydam, әiteuir audarmashylar tura osy mәtinning qazaqshasynda «últ», «memleket» degen sózderdi alapes kórgendey ainala qashyp, sipayqamshylap audarypty.

Últ bolsa, ol qanday últ? «Qazaq» últy ma, joq «qazaqstandyq» últ pa? Memleket bolsa, ol kimning memleketi, qanday memleket? Dәl osy anyqtauyshtardyng ornyna bizderge «Mәngilik el» degen tirkes úsynyldy. Astyn syzyp túryp aitu kerek, «Mәngilik el» orysshagha audarylmay, taza qazaqsha úsynyldy.

– Sizdinshe búl neni bildiredi?

– Búl jerde jauaptan góri súraq kóp. Mәselen, preziydentting sózi biylikting býgingi sayasatynda eshqanday ózgeris bolmaydy degendi bildire me? Eger eshqanday ózgerister oryn almaytyn bolsa, onda әleumettik jәne sayasy pikirtalastar basqa arnagha auysyp, onyng qyzuy kóterile týspek. Múnday jaghdayda preziydentting «din men til tóniregindegi pikirtalasty toqtatu kerek» dep kýrkiregeninen esh payda joq.

Joldauda qazaq auditoriyasyna arnalyp, eshqanday әngime aitylmaghanyna qaraghanda, preziydent pen onyng komandasy qazaqtar ejiktep oqyp otyryp, oilandyrghan saualdaryna kerek jauapty әngimening astarynan ózderi-aq tauyp alady degen bolulary kerek.

Alayda «Mәngilik el» degen taqyryppen úsynylghan osynau qújat qoghamnyng barlyq syrqaty men qayghysyna jauap bola ala ma?! Ol qoghamdaghy barlyq pikirtalas pen kelispeushilikke nýkte qoydy dep kesip aita alamyz ba?! Basqasyn aitpaghanda, osy qújatty oqyghan adam kim «Mәngi eli», qanday «Mәngi el» degen saualdargha jauap taba ala ma?!

Preziydent ózdering ejiktep oqyp, kimning «Mәngi eli» ekenin ózdering anyqtap, barlyghyng qoldaytynday «patriottyq aktini» ózdering týzip alyndar dep, әngimeni ashyq qaldyryp otyrghanday. Alayda, bizder biylik әzirlegen búghan deyingi qújattardyng taghdyry ne bolghanynan bek jaqsy habardarmyz.

Basqasyn aitpaghanda, búryndary biylik úsynghan Últtyq kelisim Doktrinasynyng su ayaghy qúrdymgha ketkenin biz nege úmytugha tiyispiz? Shamaly uaqyt ótkennen son, «Mәngilik eldin» de sonyng kebinin kiymesine kim kepil?

– Degenmen, «Mәngilik eldin» negizgi mәnin úghynugha talaptanyp kórsek?

– Aqiqat ýshin «mәngilik el» úghymynyng janalyq emes ekenine toqtala ketuge tiyispiz. Internetke kirip, shamaly izdep kórseniz, osynau úghymnyng búrynnan beri aitylyp kele jatqan sartap taqyryp ekenine, «mәngilik eldin» «mәngilik qazaq eli» degen túrghyda da birshama talqylanghanyna kóziniz әbden jetedi.

Biylik pen biylikke qyzmet jasap jýrgen intellektualdardyng osynau tújyrymdy «qazaq últy», «qazaq memlekettiligi», «últtyq memleket» degen úghymdardy ainalyp ótu ýshin paydalanyp otyrghany taygha tanba basqanday aiqyn nәrse. Biylik osynau úghymdy sanagha siniru arqyly qazaq qoghamyna bizder qazaq memlekettiligin qúryp jatyrmyz, tek sender osyny ishtey úghynyndar da, ýndemey tynysh otyryndar degendi aitqysy keledi. Al, shyn mәninde, biylikke osynau úsynysty jasaghandardyng qareketi ótken ghasyrdyng 20–30-jyldaryndaghy orys emigranttarynyng evraziyalyq iydeyany imperiyalyq dәstýr men orys memlekettiligining analogy retinde úsynghany siyaqty әser qaldyrady.

– Jalpy, «mәngilik» degenimiz meylinshe diny úghym siyaqty әser beredi...

– Estigende birden oigha solay oralaryn joqqa shyghara almaymyn. Ekinshiden, «Mәngilik el» degenimiz – týrki tilinde kezdesetin sóz tirkesi. Ýshinshiden, búl jerden imperiyalyq ambisiyanyng iysi anqyp túr.

– Kezek-kezegimen aitsanyz...

– Men Joldaudy әzirlegen adamdardyng bir-birimen qanshalyqty baylanysta bolyp, ne jazyp, ne qoyyp jatqandary turaly qanshalyqty aqyldasyp otyrghandarynan habarsyzbyn. Áriyne, «mәngilik» biylik jayly aitqan jerde oigha «Qúdaydyng mәngilik patshalyghy» oralady. Demek, búl hristiandyq-bibliyalyq dәstýr. Orystardyng «mәngilik úry Resey» obrazy osydan tuyndaghan.

«Mәngilik» sózi «kiyeli» úghymymen úshtasyp jatqanynyng ózi-aq bizderdi taghy da reseylikterding «qasiyetti Rusi» konseptine jeteleydi. Men Joldaudy jazghandardy Florenskiydin, Solovievtyn, Berdyaevtin, Iliinning enbekteri shabyttandyrghan dep kesip aita almaymyn. Alayda el preziydenti әkimshiligindegi biraz basshylardyng Kremlidegilermen etene baylanysta ekendikterin bilgendikten jәne reseylik polittehnologtardyng ózderi әli jerine jetkizilip, etek-jeni jinalmaghan iydeyalaryn bizding sheneunikterge «shedevr» dep ótkizip jiberetindikterin bek jaqsy bilgendikten, osynau iske olardyng «jýndi qoldarynyn» aralasuy әbden yqtimal ekenin taghy da joqqa shyghara almaymyn.

Eger logikagha sýiener bolsaq, biyliktegilerding biylghy Joldaudan keyingi kelesi qadamdary «patriottyq akt» emes, «jana diny әdet-ghúryp» qalyptastyrugha baghyttaluy tiyis.

Ekinshi mәsele atalmysh iydeyanyng týriktik tegine baylanysty. «Mәngilik el» degenimiz keshegi Týrik qaghanatyna, «Mәngilik kók aspan» degen Shynghyshan dәstýrine tikeley silteme emes pe?! Biyliktegiler sender qazaqtyq iydeyalarynmen maltyghyp jatqanda, bizder tym әridegi metadengeyge, tarihy tereng tamyrgha tike jol tarttyq degendi aityp túrghan joq pa?! Bir qyrynan men búl әreketti pantýriktik iydeyany úlyqtap jýrgenderge jasalyp otyrghan eskertu dep bilemin. Ekinshi qyrynan qarasan, búl –  alghashqy qazaq memlekettiligin qalyptastyrghan kezde Shynghyshannan qalghan imperiyalyq iydeya dәstýrlerin janghyrtqan «Alty Alash» iydeyasymen de úshtasyp jatyr.

Ýshinshiden, búl –  imperiyalyq mәngilikti ansau. Alayda ótken ghasyrdyng otyzynshy jyldarynda nemis últshyldarynyng «mynjyldyq reyh», al hristiandyq protestanttardyng «Hristostyng mynjyldyq patshalyghy» turaly aitqandaryn eskerer bolsaq, bizding biylikting myna tirligi berisin aitqanda –  orynsyz sharua. Diny túrghydan qarasaq, «mәngilik» tek Qúdaygha ghana tәn, Qúdaydan ózgege jat kategoriya. Demek, «mәngilik» iydeyasy – imperiya bolyp tabylatyn elder ghana auyzgha alyp, az-kem lәzzatyn tatatyn dýniye.

– Sonda bizder endigi sayasatty imperiyalyq kónil-kýige berilip jýrgizemiz ghoy...

– Mәsele –  sonda ghoy. Esterinizde bolsa, kezinde Reseyding soyylyn soqqan, evraziyalyq dәstýrding janashyry Mihail Pak qazaq últshyldaryn patriotizmnen júrday, imperiyalyq dәstýrdi joqqa shygharushylar dep aiyptaghan bolatyn. Desek te, pakshyldar bizding biylikte de jetip-artylady eken. Nemese olardyng kópshiligi ózderi jazghan sózding maghynasyn tolyq týsinbeytin dýbәralar.

Dәl býgingi formatta «mәngilik el» iydeyasy maghynadan júrday, tek aldaghy 4–5 jylda qoghamnyng miyn ashytyp, nazarlaryn qoghamdy oilandyrghan ózekti mәselelerden basqa jaqqa búru ýshin jasalghan qúitúrqy qadam ghana. Búl – keshegi «sovet halqynyn» júrnaqtaryn saqtau arqyly sanagha «qazaqstandyq» degen úghymdy synalap tyghyp, qazaqtyng últtyq memleketin qúrugha kedergi jasap, tym bolmasa shamaly shegere túru ýshin jasalyp otyrghan әreket.

– Degenmen, bizder, –  qazaqtar, soltýstikte –  Omby, shyghysta –  Baykal, batysta –  Balatongha jetip jatqan shekaramyz jayly da aitugha ketәri emespiz ghoy?

– Túrmystyq dengeyde kez kelgen qazaqtan súrasan, sәl kibirtiktep baryp, elimizding shekarasyn shamamen siz aitqan dengeyde syzyp beredi. Demek, «Mәngilik el» iydeyasy – osynday kónil-kýidi qanaghattandyrugha da baghyttalghan iydeya. Boyynda keshegi jauynger týrikting qany bar qazaqtyng býgingi úrpaghynyng oiyndaghysyn tauyp, aldarqatudyng amaly.

Biraq bizder dәl býgingi tanda últ jәne memleket retinde imperiya bola almaymyz. Bizderge býgingi kýni úly týrik imperiyasyn da, orys imperiyasyn da jayyna qoyyp, qazaqtyng tolyqqandy últtyq memleketin qalyptastyrudyng qamyna kirisu kerek.

Astananyng eshqashan tórtinshi Rim nemese ekinshi Mәskeu, tipti ekinshi Qaraqorym bola almaytynyn eskersek, «Mәngilik el» iydeyasy qoghamdy býgingi tandaghy naqtyly ózekti mәselelerden alshaqtatyp, bas qatyrudyng amaly ghana.

Taghy bir aita keter jәit, «mәngilik» iydeyasy barlyq últtyq, etnikalyq ústanymdardyng barlyghyn joqqa shygharady. Shyn mәninde, «imperiya» qúryp jatqan elde qanday ghana últtyq tildin, tarihtyn, әlipbiydin, oralmandardyn, qala berdi urbanizasiyanyng problemasy boluy mýmkin? Meyli ol azghantay aumaqtaghy imperiya nemese «industrialidy-innovasiyalyq imperiya» bolsyn – bәri bir emes pe? Aghayyndar-au, eshkim kórshi elderdi jaulap alghaly jatqan joq qoy!

«Imperiyalyq sana» –  últtyq memleket qúru men damytu degen týsinikterge basqasha qaraugha mәjbýrleydi. Bizding biylik búl baghytta –  ótirikti shynday, aqsaqty tynday qylyp kórsetude tym myqty tәjiriybe jinaqtap ýlgerdi. Alayda aldaudyng da shegi bolady. Býginderi bizder sol shekke jettik. Desek te, endigi jerde qoghamdy «Mәngilik el» dep aldarqatpay, shynayy últtyq memleket qúryp, shynayy qazaq últyn qalyptastyrudyng qamyna myqtap kirisu kerek. Anany-mynany aityp, tarihy uaqytty úrlaudy toqtatu qajet. Últtyng uaqytyn úrlau –  budjetting aqshasyn qymqyrudan әldeqayda auyr qylmys!

Bәrin jiyp qoyyp, alghashqy negizgi qújattargha qarayyqshy: Tәuelsizdik turaly Deklarasiya men Memleketting tәuelsizdigi turaly zanda –  Qazaqstan qazaq últtyq memleketin qúrady dep jazylghan emes pe?! Astyn syzyp túryp aitatyn jәne bir jәit –  osynau qos qújatta keleshekte qabyldanar zandarda, tipti Konstitusiyanyng ózinde qazaqtyng últtyq memleketin qúru maqsaty kózdeledi, al oghan qayshy ústanymdaghy qújattardyng zandyq kýshi joq dep aqqa qaramen jazylghan emes pe?!

Býgingi biylikting elimizdin, últymyzdyng mýddesine say osynau bazalyq talaptardy jýzege asyryp, Ýshinshi Respublikamyzdy mәngilik bolmaghanmen, úzaq merzim etuge mýmkindigi jetkilikti-aq. Bolmasa, aldarqatudan sharshaghan qogham ózi-aq últtyq negizdegi Tórtinshi Respublikany jasaqtaudy qolgha alatyn kýn qashyq emes.

Aynalasyndaghylardyng «sen danyshpansyn» degenine shýbәsiz ilanatyn «mәngilik» preziydentting qiyn kýni tuyp jatsa, últtyq negizde úran tastap, kóshbasshy bolyp shygha kelemin degen aram-niyeti boluy yqtimal ekenin de joqqa shygharmaymyn. Biraq oghan tarihy da, adamy da uaqyty jetpey qaluy әbden kәdik.

– Sizding oiynyzsha, dәl býgingi tanda memlekettik iydeologiyanyng aldynda túrghan negizgi mindetter qanday?

–  «IYdeologiyalyq sferanyn» bar ekenin moyyndaghanym, men men әrqashan «memlekettik iydeologiyany» joqqa shygharyp jýrgen janmyn. Naqtylap aitsaq, «últtyq iydeya», «memlekettik iydeologiya» izdeu keshegi kenestik kezden qalghan, orasan zor qoghamdyq kýsh-quatty tekke qor qylatyn әdet qana. Sondyqtan da songhy 7–8 jylda «ghalamat» jobalar ómirge kelip ýlgerdi. Biz tabynbaghan dýnie qaldy ma?! Qanday iydeyalar úsynylmady?! Qazir qaysybiri esinizde bar ma? Siz osynday bossózdilikten sharshaghan joqsyz ba?!

– Demek, memlekette últtyq iydeya bolmauy kerek pe?

– Memlekette shegelenip qalghan «últtyq iydeya» hәm «memlekettik iydeologiya» boluy kerek degen әnsheyin anyz ghana. Shynymdy aitayyn, osynau kenes ýkimetining kezinde júqqan syrqatpen men de úzaq auyrdym. Men qazir bizding memleketimizge prinsiyp, qúndylyq, maqsat, mindet, mýdde ghana kerek degen qorytyndygha keldim.

Adam ómirining maqsaty ne? Bazalyq túrghyda qarasaq – ómir sýrip, artynda úrpaq qaldyru! Memleket te solay. Ár adam, әr memleket bastapqy jaghdaygha, ambisiyasyna qaray óz jolyn tandaydy. Qalghandary, mәselen, aqparattyq sayasat, tek qosymsha ghana. Desek te, qoghamdaghy toptardyn, partiyalardyng osynau maqsatqa jetu jolyndaghy tәsilderi әrtýrli bolyp, tipti ymyragha kelmey jatulary da yqtimal.

Memleketting maqsaty –  tәuelsizdigin saqtap, azamattardyng bostandyqtary men qúqyqtaryn, mýddelerin qamtamasyz etip, olargha meylinshe rahatty jaghday jasau. Múnan basqa qanday últtyq iydeya kerek?! Bizder úsynyp, qyzu pikirtalastarda qyzylkenirdek bolyp, qorghap otyrghan jobalardyng barlyghy osy maqsatqa negizdelgen. Al naryqtyq kapitalizm men demokratiya – osy maqsattargha jetu qúraldary ghana. Mine, osy maqsattargha jetu ýshin kez kelgen konfigurasiyany qúrap, týrli odaqtargha birigip, shyghyp әreket etuge bolady.

IYdeologiyalyq ústanymdy jii jәne túraqty ózgerte beru ziyandy. Últtyq iydeyany taza kýiinde úlyqtau da ziyandy. Eger barlyq memlketter, mәselen, 2050 jyly kommunizm ornatu iydeyasyna júmylyp, kýndiz-týni sol jolda júmystanar bolsa, 2050 jyly kommunizmning ornamaghanyn kórgen júrttyng narazylyghyna úshyrap, kýl-talqan bolar edi.

Býgingi qabyldanyp jatqan «jobalar» men «jobasymaqtardyn» tek býgingi rejimdi saqtap qalu ýshin ghana jasalyp jatqandyghyna әldeqashan kózim jetken adammyn. Aytynyzshy, klasterler tónireginde ter tóge júmystanyp, innovasiyalyq ekonomika qúryp jatqan biylikti bastaghan isin ayaqtatpay, qalay ghana syryp tastaugha bolady?! Sondyqtan da olar jyl sayyn «janalyq» ashyp, ghúmyrlaryn úzartugha mýddeli. Auyz toltyryp aitarlyqtay esh nәtiyje joq ekenine qaramastan, sanany ulaugha aqparattyq-sayasy apparatty qosady, sayasy jәne ózge tehnologiyalardy hәm әleumettik injeneriya qúraldaryn paydalanady.

Bizding jaghdayda «memleket» úghymy býgingi «rejiym» jәne «biylik» úghymymen úshtasyp ketti. Sondyqtan da «memleketting túraqtylyghy» turaly әngime qozghaghanda, biylik býgingi rejimning saqtaluy men túraqtylyghyn negizge alyp, memlekettiligimizding negizderine qauip tóndirip jatady. Búl týbirimen qate! Biylik nemese rejim keledi-ketedi. Memleket – mәngilik. Tym bolmaghanda –  úzaq dәuirlik. Dey kelip aitarym, HHI ghasyrda ómir sýrip jatqan qazaqqa auyz toltyryp aitar anyz ghana emes, naqtyly qolmen ústap, kózben kóretin negizder qajet.

– Memleket turaly aitqanda, onyng údayy syrtqy yqpalgha úshyrap otyratyndyghyn eskermeuge bolmaydy. Al bizding ishki sayasatymyz oghan tótep bere ala ma?

– Ókinishke oray, býginde bizding ishki sayasatymyzdy ishki jaghdayymyz ghana emes, negizinen syrtqy jaghday qalyptastyryp otyr. Bizding aqparattyq naryghymyz Reseyge tikeley tәueldi. Biz búl kýnde últtyq dengeydegi birde-bir aksiyany Reseyge jaltaqtamay, ózdigimizden ótkize almaymyz. Búl tәueldilikting negizi jogharghy dengeydegi basshylar men sheneunikterding sanasyna baylanysty.

Bizder dәl býgingi tanda biylik organdarynda Reseyding jasyryn, qarapayym tilmen aitqanda, «úiqydaghy» agentterining kóp ekendigin bek jaqsy bilemiz. Tipti Kremlimen tyghyz baylanystaghy jogharghy shendi sayasatkerlerding bar ekeni de jasyryn emes. Búl memleketke tóngen qauip! Álemning birdebir eli dәl Resey siyaqty ishki jaghdaygha yqpal ete almaydy. Batys elderi de, Qytay da dәl Resey siyaqty aqparattyq-sayasy yqpalgha ie emes.

Syrtqy yqpal turaly aitqanda, diny jәne etnikalyq bólshektenuge әkelip soghar, ekstremizm men lankestikke bastar diny fundamentalizm turaly aitpau mýmkin emes. Búl býgingi tanda bizding memlekettiligimizge tónip túrghan negizgi qater. Al osynau qaterding betin qaytaru tek ishki resursqa, últtyq kópshilik bolyp tabylatyn qazaq halqyna, onyng últ retindegi qúndylyqtaryna arqa sýiegende ghana mýmkin bolmaq. Oghan qol jetkizu ýshin – qazaqtyng últtyq memleketin qúru jolynda últtyng ruhyn kóteretin әreketterge baryp, últtyq bolmysty oyatugha degen el biyligining sayasy erik-jigeri bolsa jetip jatyr.

– Últtyq memleket pen últshyldyq turaly aitylghan jerde sizdi zamanuy qazaq últshyldyghynyng iydeology dep atap jýrgendigine toqtalmay ketuge bolmas. Býgingi qazaq últshyldyghy degen ne jәne qanday dengeyde?

– Meni iydeolog dep jatsa, ol birinshi kezekte men ýshin óte ýlken jauapkershilik. Senim ýddesinen shyghugha tyrysyp baghamyn.

Býgingi qazaq últshyldyghy turaly әngime –  ol óte auqymdy taqyryp. Búl – óte ýlken, kýn sanap ósip kele jatqan, keleshekte ózgening bәrin jútyp qoyatyn iri sayasy naryq. Men aitar edim, búl diny ekstremizm men lankestikti kýsh qoldanbay-aq toqtatudyng jalghyz joly! Búl –  eger biylik dúrys júmys jasay bilse, qogham kýtken ong ózgeristerge esh qiyndyqsyz jetkize alar senimdi de kýshti tyl!

Aydana AHMETOVA,

Seri Qayyrjan (audarma)

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 03 (227) ot 23 yanvarya 2014 g.

0 pikir