Dýisenbi, 6 Jeltoqsan 2021
Janalyqtar 2990 0 pikir 27 Qantar, 2014 saghat 06:54

Internet-konferensiya: Ghalym Boqash (2-jauap)

Konferensiya qonaghy  - shyghystanushy, jurnalist Ghalym Boqash oqyrmandar qoyghan saualdargha jauap beruin ayaqtady.

Qazaqstandaghy diny mәselelerge oray qoyylghan súraqqa jauap bere kele, Ghalym myrza: «Sóite túra, biri ózderin «ar ilimining iyeleri» sanasa, ekinshileri «sәlәf sahabalardyng izbasarlary», ýshinshileri «dәstýrli Islamnyng qorghaushylary» bolyp kóringisi keledi. Men ýshin eng zor júmbaq osynshama óshpendilik pen jekkórinishti, kekshildik pen kekesindi Qúdaygha degen mahabbatpen bir jýrekke qalay syidyrugha bolady? Osy taraptar ózderine únamay qalghan adamdardy ya «sopy», ya «vahhabiyt», ya «mafiozy molda» dep atap, bir-birining yqpal etu ayasy men jaqtastarynyng sany turaly konspirasiyalar men mifterdi tym qatty qoilatyp jiberdi me dep oilaymyn. Aqyrynda ol әreketteri ózderine bumerang bolyp tiyip jatqan siyaqty. «Týbi elding irgesin shayqaytyn» nәrse – osy diny tózimsizdik pen shala sauat sholaq belsendiler bolyp shyghuy bek mýmkin» deydi.

 

- Amansyz ba Ghaleke! Sizge jәne sizding jaqyndarynyzgha amandyq, saulyq, baq-bereke, tabys tileymin! Árdayym júldyzynyz qazaq aspanynda jarqyray bersin! Elge eren enbek ete beriniz!

Konferensiya qonaghy  - shyghystanushy, jurnalist Ghalym Boqash oqyrmandar qoyghan saualdargha jauap beruin ayaqtady.

Qazaqstandaghy diny mәselelerge oray qoyylghan súraqqa jauap bere kele, Ghalym myrza: «Sóite túra, biri ózderin «ar ilimining iyeleri» sanasa, ekinshileri «sәlәf sahabalardyng izbasarlary», ýshinshileri «dәstýrli Islamnyng qorghaushylary» bolyp kóringisi keledi. Men ýshin eng zor júmbaq osynshama óshpendilik pen jekkórinishti, kekshildik pen kekesindi Qúdaygha degen mahabbatpen bir jýrekke qalay syidyrugha bolady? Osy taraptar ózderine únamay qalghan adamdardy ya «sopy», ya «vahhabiyt», ya «mafiozy molda» dep atap, bir-birining yqpal etu ayasy men jaqtastarynyng sany turaly konspirasiyalar men mifterdi tym qatty qoilatyp jiberdi me dep oilaymyn. Aqyrynda ol әreketteri ózderine bumerang bolyp tiyip jatqan siyaqty. «Týbi elding irgesin shayqaytyn» nәrse – osy diny tózimsizdik pen shala sauat sholaq belsendiler bolyp shyghuy bek mýmkin» deydi.

 

- Amansyz ba Ghaleke! Sizge jәne sizding jaqyndarynyzgha amandyq, saulyq, baq-bereke, tabys tileymin! Árdayym júldyzynyz qazaq aspanynda jarqyray bersin! Elge eren enbek ete beriniz!

Qúrmetpen,

bauyrlarynyzdyng biri

Núrjan

- Qúday kónilinizdi kótersin, iygi tilekterinizge kóp raqmet, Núrjan!

- Qúrmetti Ghalym myrza, Almaty qalasy әkimining orynbasary bolyp túrghan kezinde últyng ýshin qanday jaqsylyq istedin? Sony aityp berseniz.

- Búl súraqqa jogharyda jauap berdim.

- Jaqynda qabyldanghan Oralmandar jónindegi zang kóp aitylghan taqyryp boldy. Osy zangha sizding kózqarasynyz? Nәtiyjesi keleshekte qalay bolady?

- Oralmandar mәselesine ýnemi nazar salyp otyramyn. Songhy zang mәtinin de oqyp shyqtym. Bir jaghynan oralmandargha ózge migranttardan artyq әleumettik mәrtebe berip, baspanaly boluyna, qyzmetke túruyna jaghday jasau joldary qarastyrylghan siyaqty. Ekinshi jaghynan azamattyq alu mәselesine qatysty tym úzaq merzim belgilengen dep oilaymyn. Tarihy otanyna oralghasyn sarylyp tórt-bes jyl azamattyq mәrtebe kýtu jәne sol aralyqta rәsimdelu mashaqatyn bastan keshu onay emes. Onyng ýstine «azamattyq aludy birneshe jyl kýtsin, sol uaqytta bәlkim ómir sýru jaghdayy jaqpay kelgen eline qaytyp ta keter» degen qisyn oralmandardyng basyndaghy kýimen mýldem ýilespeydi. Oralmandardyng kópshiligi damyghan Batys elderinen kóship kep jatqan joq, songhy malyn satyp Qytay, Resey, Ózbekstan men Mongholiyadan kelip jatyr. Ol jaqtan qoparyla kóshken qazaqtar tarihy otanyna birjola ornyghyp qalu niyetimen jetedi. Býginge deyin oralmandardyng arasynda keri kóshkender sany óte az. Meninshe, azamattyq beru uaqytyn kem degende eki jylgha týsiruge bolar edi.

- Namaz oqisyz ba?

- Búl – «әielinizben qarym-qatynasynyz qalay» nemese «boyynyzda qanday syrqat jerleriniz bar» degen siyaqty tym intimdik mәseleni qozghaytyn súraq. Sol sebepti zayyrly memleket azamaty retinde kópshilik aldynda jauap beruge mindetti emespin. Diny ústanymyma tym qatty әuesiniz ausa, jeke poshtama jazyp jiberiniz. Jauap bereyin.

- Ghalym myrza qazaqtyng negizgi auruy - auyzbirshilik jәne qorqaqtyqtan qalay qútylamyz? Qazaq qashan qazaq bolyp ózining mýddesi ýshin kýresedi?

- Osyghan úqsas saualgha jogharyda jauap berdim.

- Assalaumaghaleykum! Abay atamyz bir sózinde «shyghysym-batys» bolyp ketti deydi. Batystyng auasyn jútqaly sizde sonday bir ishki dýniyetanymynyzdy tónkerip tastaghan ózgeris bar ma?

Ruhany kemeldenuden ajyryp qalghan (óz oiym) evropalyq damu jolynan biz suyryp alatynday nendey iygilikter bar?

Qazaq biyligin «jany» qazaq balasy basqara ala ma, ózinizge tandau týsse (shartty týrde solay boldy desek) manayynyzgha qazirgi zamandastarynyzdan kimder jýretin edi?

Jәne bilgim kelgeni siz ýshin kózin júmyp «shynnan» sekirip keter jan dostarynyz bar ma nemese siz qay dosynyz ýshin «otqa» týse alasyz?

- Keyde әzildep shette kóp jýretin dostarymdy «neonomad», yaghny «jana kóshpendi» dep ataymyn. XXI ghasyrda birneshe qúrlyqta qatar ómir sýrip, qatar júmys istey beretin, kópmәdeniyetti ortagha ýirengen «neonomadtar» sany kýrt kóbeyedi. Batysta túryp jatqan songhy on shaqty jylda óz boyymnan bayqaghan eng basty ózgeris – sovettik konspirasiyashyl sanadan qútyldym.

«Ruhany kemeldenuden ajyrap qalghan Europadan suyryp alghan iygilikteriniz» - astynyzdaghy kóliginiz, qaltanyzdaghy telefonynyz, júmys ýstelinizdegi kompiuteriniz, auyrghanda «sapaly» dep satyp alatyn dәri-dәrmeginiz, betke ústar qúrylys nysanyn salu ýshin attay qalap aldyratyn arhiytektorlarynyz, bala-shaghanyzdy oqugha jiberetin bilim oryndary. Bir qayyrghanda – osy.

Qazaqstan eng әueli «jany taza» basshygha zәru. Qymyz iship, dombyra tartyp, qazaqsha maqaldatatyn adamdar tegis para almaytyn, jemqorlyqqa baspaytyn bolsa, Qazaqstandy tek «jany qazaq» adamdar basqarsyn dep jar salar em. Eger «jany qazaq» dep qazaq tildilerding әleumettik qúqyghy ýshin kýresetin adamdy menzeseniz, ol – bólek mәsele. Múnday adam «memlekettik tildi damytu» sayasatynyng qúrbanyna, hәm mazaghyna ainalghan qazaq tili mәselesin shynayy sheshudi qolgha alyp, sayasi-ekonomikalyq ómirde unilingvalistik sayasattyng sәtti jýzege asuyna kepil bolar ma edi. 

Men ýshin eshkimning de qaterge basyn baylaghanyn qalamas edim. Shyn dostyqty onday jolmen ólsheuge bolmaytyn siyaqty. Al ózim aldynda ómir boyy qaryzdar sezinetin dostarym da bar. Olardyng qaysybiri qiyn-qystau jaghdaygha úshyrasa, qasynan tabyludy paryz sanaymyn.

- Europa damuy túiyqqa tirelude, olarmen odaqtas bolghan elderding kýni qarang degen siyaqty pikirler qanshalyqty shyndyq. Jalpy bizding aqparat kenistigimizde adam miy men sanasyn shalghytatyn aqparattar qanday?

- Búghan úqsas súraqqa jogharyda jauap berdim.

- Óz elinde últan boludyng qadir-qasiyetin biletindey-aq azamatsyz. Sizding orala almay jýrgeninizge kedergi jasaytyn toptar bar dep oilauymyzgha bola ma?

- Niyetinizge raqmet. Dәl qazir mening elge oraluyma kedergi bolugha tyrysatyn qanday da bir niyeti teris top bar dep oilamaymyn.

- Múhtar Maghauin aghamyzdyng Shynghyshan romany jәili az-kem aita ketseniz?

- Múhtar Maghauin «Shynghys hanyn» tarihy derekti roman dep ataydy. Yaghny akademiyalyq enbek emes ekenin, avtordyng negizgi zertteu obektisine kózqarasyn ashyq bayqatyp otyrghanyn basynan eskertedi. Sóite túra, etnografiyalyq-tarihy derekterdi paydalanu dengeyinen alyp qaraghanda búl kitap – kóptegen shala akademiyalyq zertteuler qolyna su qúigha jaramaytyn irgeli zertteu. Kóshpendi ómirding júrnaghyn kózimen kórgen, tarihy jady jastayynan týrki-mogholdyq anyz-әpsanalargha qanyp ósken adamnyng Shynghys han qúrghan imperiyagha qatysty sony bagha berui.

- Qúrmetti Gh.Boqash myrza, siz amerikalyq Grin kard aldy degen ras pa? Yaghni, endi Amerikalyq pasport alyp, elge mýldem qaytpaysyz. Shyghystanushy degen ataghynyz bar, Batysty ne isteysiz? Elge qaytynyz. Amerikadan bas tartynyzshy, ótinemin.

«Býgin-erteng AQSh azamattyghyn alayyn dep jatyr» degen sóz – daqpyrt. Elge naqty payda tiygizetin sala boyynsha qyzmet etu ýshin ynghayly sәt tua sala ózim de shette kóp kidire qoymaspyn.

- 2050-ge deyin bal ashqan Qazaqstan biyligining bolashaghyna, yaky 2024-ke deyin sayasy jaghynan boljap berinizshi. Búl endi ýlken ótinish.

- Sayasy boljau jasaugha qatysty jogharyda jauap berdim.

- Baghzydan qazaq qoghamymen bite-qaynasqan ishtarlyq, kýnshildik, qyzghanshaqtyq siyaqty "dert" Batysta qanshalyqty dengeyde? Búl tek qazaqqa tәn sindrom ba, әlde býkil adamzatqa ortaq nәrse me?     

- Múnday saualgha da jogharyda jauap berdim.

- Shyghystanushy, sayasatker, ýlken ziyaly retinde qazaq etnosynyng jәne Qazaqstannyng aldaghy eki-ýsh onjyldaghy qal-jaghdayyna qatysty optimistik jәne pessimistik prognozy qalay boluy mýmkin dep boljaysyz.

BAQ-daryna arqa sýiegen mediakratiyalyq qoghamnyng shynayy bet-beynesi nendey kýige týsui mýmkin? Perdening artqy jaghyndaghy makrosayasattyng baghyt-baghdary qanday aghymgha bet búruy mýmkin? Álemdik ekonomika men biyliktegi jana "oyynshylardyn" ózara til tabysuy nemese teketiresi qalay órbiydi dep oilaysyz?

Osy kezde Orta Aziya men TMD elderining qay poluske yghysuy (tartyluy) mýmkin?

- Eshqashan sayasatker bolmaghanymdy eskerte keteyin. Saualdarynyzgha jartylay jogharyda jauap berdim. Ortalyq Aziya men TMD elderining sayasy bolashaghyna qatysty aitarym, búl aimaqtyng damuyna Reseydegi rejim qatty әser etip túr. Resey ghayyptan tayyp Ukrainadaghy jaghdaydan dúrys qorytyndy jasap, ózi de birte-birte órkeniyet pen demokratiya jolyna týsse, tóniregindegi sayasy satellitterinde de ong ózgeris bastalar edi. Biraq qazirgi jaghdayda múnday ssenariy fantastika siyaqty estiledi.

- Boyynda qazaqy qany bar әrbir azamat eline, jerine enbek etudi oilaydy. Siz ózinizdi sonday azamattardyng qataryn jatqyzasyz ba? Olay bolsa, naqty qanday enbekterinizdi atap óte alasyz? Biyliktegi, qyzmettegi mansaptarynyzdy aitpaghanda.

- Búghan úqsas saualgha jogharyda jauap berdim.

- Qazaq elining kirilsheden latynshagha kóshuin qúptaysyz ba? Qazaq Úlysyndaghy (semey) ALASh qalasy, (pavlodar) ERTIS qalasy, (óskemen) TÓRALTAY qalasy, (petropavl) QYZYLJAR qalasy etip qazaqylandyrudy qúptar ma ediniz? Qazaqta Altaydan, Atyraugha deyin degen әdemi sóz bar. Olay bolsa Altaydyng tórindegi qala TÓRALTAY bolghany, al úly qart Ertisting boyyndaghy ýsh qalanyng biri ERTIS atalsa iygi emes pe! Jәne Alash arystary, Alashorda ýkimeti ALASh ataghan qala Alashtyng 100 jyldyghynda qaytarylghany dúrys deymin. Al QYZYLJAR óz tarihy atauyn iyemdenui kerek. Búl úsynystardy qoldaysyz ba, aitynyzshy.

Úly ÚS - Alash.

- Qazaqstan ýshin latyn әlipbiyine kóshu – meninshe sayasy túrghyda bayaghyda-aq sheshilip qoyghan, tek tehnikalyq oryndalu tәsilderi men merzimi anyqtalyp jatqan mәsele. Búl salanyng mamany emespin, kesip-piship birdene aitu qiyn. Tek aghylshyn tildi jana tehnologiyalar zamanynda әrip sanyn aghylshyn әlipbiyimen birdey 26 etip artyq tanbasyz yqshamdaudy jón kórem. Latyn әlipbiyine kóshu kezinde transliyterasiyalyq jýieni de rettep aludy úsynar edim. Óitkeni kirillisada sheteldik jer-su men adam attarynyng qazaq tilindegi akademiyalyq transliyterasiya qaghidasy qalyptaspaghan kýii qaldy. Sol sebepti orys tilindegi akademiyalyq transliyterasiyalyq jýie qoldanylady. Mysaly, «Szyan Szemini», ya «Irak» dep jazamyz. Qazaqy transliyterasiya boyynsha «Zyng Zymyn» jәne «Yraq» boluy tiyis. Latyngha kóshkende sonday kemshilik әu bastan týzetilip, shet tilderinen transliyterasiya jasau jýieleri qosa úsynylsa jón bolar edi.

- Qúrmetti Ghalym !

1. Shetelde әrtýrli sebeptermen elge orala almay jýrgen qazaqtyng ziyaly qauym ókilderinen ELIMIZDING damuyna JAQYN kýnderde ýles qosugha layyqty dep qay túlghalardy, qay salalardyng damuyna óz ýlesin qosar edi dep aita alar ediniz (pәlenshe týgenshe salany shyr ainaldyrugha qabiletti, óitkeni ol jyraqta týgenshe salanyng mayyn shayyp ishken degen siyaqty).

2. Ishte "Últ JANAShYRY" retinde әtteng elde bolghanymda "ana saladaghy aqsap jatqan" myna tirlikti bitirer edim degen degen "QYJYL" basym ba joq әlde jyraqta jýrsem de elimizding órkeniyetke jetuine payda tiygizip jýrmin ghoy degen "JÚBANYSh" basym ba?

3. "BOLAShAQ" baghdarlamasy boyynsha ketip jatqan jastardyng "bolashaqta elime oralyp payda tiygizsem degen" ainymas kózqarasynan batystyng komfortty ómirin kórip ainyp ketpeu ýshin, sol jaqta qalyp qoymau maqsatynda ÚLTTYQ QÚNDYLYQTAR toly inieksiyany saluda ÚLT ZIYaLYLARYNYNG qay enbekterin oqyp (kózin JARQ etkizip ashatyn), emtihan tapsyrtu nemese paydalanu kerek dep oilaysyz?

4. Bizding osy tirligimizding mesheu bolyp otyrghanyna ne sebep (qay jerden qatelestik) jәne QOGhAMNYNG ÓRKENIYETKE JETUDING QYSQA (TÓTE) joly retinde, ógizdi de óltirmeytin jol dep qay joldy úsynar ediniz (ÁRBIR QAZAQTYNG JEKE BASYNA QATYSTY: PREZIYDENTTEN bastap qarapayym sharuagha).

5. Batystyq ómir shyghystyq "ÓMIRDEGI ENG BASTY ÚSTANYMYNYZDY" ózgertti me jәne kerisinshe algha qaray iynersiyaly týrde damytty ma?

Elge tezirek oralugha tilektes qúrdasyng Baqyt Serikúly  

- Qúrmetti Baqyt, saualdaryng ýshin raqmet.

Kezinde Týrkiya, Aughanstan men Iran arqyly qonys audarghan Europa qazaqtarynyng ekinshi buyn ókilderining arasynda jergilikti әkimshilikterde, ýkimette, bizneste, medisina salasynda tәp-tәuir kariera jasap, kózge týse bastaghandary bar. Qazaqstan ýkimeti kezindegi Izraili qúsap olardy kerek etip, әdil bayqau arqyly súryptau jariyalaytyn bolsa, siyrek maman retinde әleumettik kepildik berse, qabiletti sheteldik qazaqtardyng ishinen tarihy otanyna qaytqysy keletinder shyghady dep oilaymyn.

«Qyjyl» da, «júbanysh» ta joq.

Batysta jýrgen qazaq studentterinen estuimshe, qazir «Bolashaq» baghdarlamasynyng sharttary qatayghan, búrynghyday ishinara bolsyn shette qalyp qoyatyn stiypendiattar endi shygha qoymas (qalghan saualdarynyzgha jogharyda jauap jazdym).

- Qúrmetti Ghalym! Keyde elde ónbes tirlikten sharshaghanda, býitkenshe búl qabiletimdi alys-jaqyn shetelde iske asyrsam enbegime qaray baghasyn alar edim degen (bilmeymin, jaqsy oy ma, jaman oy ma)oy kelgende, "Bala degen bauyr eti adamnyn" degen naqyldy eske alyp, rayynnan qaytqanday bolasyn. Bala-shaghanyng elden (QAZAQY ortadan) jyraqta ósui olardyng últtyq bolmystan ajyratady degen kózqarasqa qalay qaraysyz?

Taghy da Baqyt Serikúly

- Ómirde týrli-týrli jaghday bolady. Keyde dәl sol bala-shaghanyng densaulyq jaghdayy ýshin kerisinshe shette túrugha múqtajdyq tuady.

- Armysyz, Ghalym agha! Sizding "Mezgilinizdi" saghyndyq. Dәl sonday saraptamalyq dýniyeni nege ghalamtor arqyly jýrgizbeske? Sizge qanday da bir mýddeli toptar tarapynan "verbovka" әreketi jasalyp kórdi me? "Sindikat" úiymy jayly taratyp aityp berseniz.  

- Lebizinizge raqmet, bolashaqta jeke vebsayt ashu turaly josparym bar. «Verbovka» men «sindikat» turaly saualynyzdy týsinbedim. Anyq etip jeke poshtama jazsanyz bolady.

- Latviya orys mektepterin jauyp, oqushylargha bilimdi tek latysh tilinde beretin bolyp jatyr. Qalay oilaysyz, Qazaqstan qashan osynday qadamgha baruy mýmkin? (2020 da ma, 2050 de me әlde 2100 jylda ma?) jalpy Qazaqstan ýshin búl mýmkin be, әlde jay oryndalmaytyn arman ba?              

- Astana demografiyalyq ózgeristerdi qaperge ala otyryp, sauatty unilingvalistik sayasat (sayasi-ekonomikalyq ómirdegi bir tilding ýstemdigi) ústansa, Latviyadaghy jaghday Qazaqstanda da tuuy mýmkin. Biraq onday ózgeriske әldeqayda úzaq uaqyt ketedi dep oilaymyn.

- Ghaleke, eldegi ózgeristerge syrttan kóz salyp otyrghan azamatsyz.

1)Bizding qoghamnyng sayasy baghytyna qatysty sheteldikterding pikiri qanday? Qazaqstannyng "qarqyndy" damuyna olar qanshalyqty senedi?

2)Qazir qazaqtardyng arasynda Qazaqstannan ketkisi kelip jýrgender kóp. Olardy syrtqa ketuge qanday jaghday iytermelep otyr dep oilaysyz? Siz ne ýshin kettiniz? Elge qashan oralasyz?

- Qúrmetti Múrat, búl saualdargha jogharyda jauap berdim. Qanaghattanbaghan bolsanyz, jeke poshtama jazynyz.

- Sizding zerttegen salanyz, ghylymy enbeginizding ishinde ("Ontýstik Aziya tarihy men sayasaty") qazaqtargha, týrki júrtyna qatysty mәlimet-derekter bar ma? Jalpy, búl taqyryp әlemdik (sonyng ishinde Qazaqstan ýshin de) sayasattanu ghylymynda nesimen qyzyq? Enbeginizdi qay tilde jazdynyz? Kitap etip shygharu oiynyzda joq pa?

Aldyn ala rahmet! Qazybek.

- Qúrmetti Qazybek, búl saualgha da jogharyda jauap berdim. MPhil dissertasiyamdy aghylshyn tilinde jazdym. Ázirge jazbalarymdy kitap etip bastyru josparymda joq.

- Ghaleke, eger Smatolla Maqsúmnyng qaltasy qalyn, qarjylyq mýmkindigi zor bolghanda, býgingi kýnde qazaq salaftarynyng aldynghy qatarynda terlep-tepship jýrgen múrtsyz saqaldy azamattar ar ilimining armiyasynda bolar ma edi degen oy keledi. Búl qazaqtyng ar ilimin ardaqtaushylardan tapqan bar mini zikir salu boldy ghoy. Qazaq dalasyndaghy tamyr jayghan diny ilimder jayyndaghy sizding oiynyz qanday, týbi elding irgesin shayqaltatyn, bombanyng jasyryn tetigi jau qolyna ótip ketken joq pa?

- Siz «múrtsyz saqaldy qazaq salaftary» dep mysqylday sipattap otyrghan adamdar óziniz siyaqty sopylyq dýniyetanymdy (sózinizden solay dep týsindim) adamdy «basyn qabyrghagha úryp zirkildeushi» dep keketedi. Osylay bir-birimen sharpysqan diny toptardyng basynda túrghan adamdardyng resmy qoghamdyq oryndarda shekten shyqqan diny tózimsiz sóz aitqanyn estimeppin. Biraq sol toptardy iyerarhiyalyq diny instituttargha ainaldyrghan jandayshaptar men sholaq belsendilerding auyzdary bir-birin jamandaudan, teristeuden bosamaydy. Qaysysynyng «qaltasy qalyn, qarjylyq mýmkindigi zor» bolsa, qarsy tarapty jýndey týtuge dayar. Sóite túra, biri ózderin «ar ilimining iyeleri» sanasa, ekinshileri «sәlәf sahabalardyng izbasarlary», ýshinshileri «dәstýrli Islamnyng qorghaushylary» bolyp kóringisi keledi. Men ýshin eng zor júmbaq osynshama óshpendilik pen jekkórinishti, kekshildik pen kekesindi Qúdaygha degen mahabbatpen bir jýrekke qalay syidyrugha bolady? Osy taraptar ózderine únamay qalghan adamdardy ya «sopy», ya «vahhabiyt», ya «mafiozy molda» dep atap, bir-birining yqpal etu ayasy men jaqtastarynyng sany turaly konspirasiyalar men mifterdi tym qatty qoilatyp jiberdi me dep oilaymyn. Aqyrynda ol әreketteri ózderine bumerang bolyp tiyip jatqan siyaqty. «Týbi elding irgesin shayqaytyn» nәrse – osy diny tózimsizdik pen shala sauat sholaq belsendiler bolyp shyghuy bek mýmkin. Múnday toptar jәmighatynyng sanyn asyra kórsetip, syrtqy jýnderin qansha qampaytsa da, Qazaqstandaghy eng qarasy qalyng top – rasionaldyq payymdaugha jýginetin, akademiyalyq sapaly bilim aludy qosh kóretin, jeke bas bostandyqtary men qúqyqtarynan airylghysy kelmeytin, órkeniyetti dialogty jaqtaytyn adamdar. Bylaysha aitqanda eshkimen jaulaspay, kýn sayyn bir konspirasiya oilap tauyp dýrlige shappay, qúlshylyghy men qayyrly isin jarnamalamay, typ-tynysh qyzmetin atqaryp jýrgen zayyrly azamattar. Qazaqstan sonday azamattardyng kóptiginen әzirshe tynysh túr dep oilaymyn.

Al Ismatulla Maqsúmnyng jeke basyna kelsek, «ol kisini Qazaqstangha mening alyp kelgenim» turaly konspirasiyany oilap tapqan adam erteng Qúdayynyng aldynda ótirigi ýshin ózi jauap berer. Búl aqsaqaldy 1992 jyly Qazaqstan ýkimeti Dýniyejýzilik qazaqtardyng qúryltayy kezinde elge aldyrghan, sol jyldan bastap tarihy otanynda qalyp qoyghan. Ol jyly men әli Almatynyng betin kórmegen Semey oblysynyng bir qiyryndaghy auyl mektebinde 10-klastyng oqushysy bolatynmyn. Shamasy konspirativtik teoriya avtorlary mening jasymdy esepteuden mýlt ketkenge úqsaydy. Búl kisige qatysty qozghalghan qylmystyq isti Qazaqstandaghy qúqyq qorghau úiymdary sayasy sipaty bar is dep tanyghan. Bolashaqta qayta qaralar dep ýmittenem. Búl aqsaqaldyng sinkrettik-mistikalyq ilimin baqylap zerttep kórgem. Jogharyda ol turaly pikirimdi jazdym. Jeke basyn jaqsy tanimyn, syilaymyn. Sәduaqas Ghylmany men Halifa Altay siyaqty iri diny qayratker retinde Qazaqstannyng din tarihy men kópting jadynda qalatyn túlgha ekenine shәk joq. Al iri túlghalar turaly qay zamanda da qarama-qayshylyghy mol qaueset kóp taraghan. Biraq passionarlyq túlghalardyng isi de, sózi de ómirsheng kýii qalady. Sol sebepti de shyghar músylman әlemining eng әigili túlghalarynyng biri, Shyghys shayyrlarynyng eng kórnektisi – Djalaladdin Rumi: «Erteng elding esinde kimning qalaryn kórermiz – Rumy qala ma, joq әlde Rumiydi synaghan myng molda qala ma» degen eken.

Sony

Abai.kz

0 pikir