Júma, 20 Mamyr 2022
Janalyqtar 5048 0 pikir 24 Qantar, 2014 saghat 07:48

Janabek Jaqsyghaliyev. Tektilik fenomeni (jalghasy)

(tarihi-etnografiyalyq payym)

Kóp әiel alushylyqtyng negizgi syry nede?

(tarihi-etnografiyalyq payym)

Kóp әiel alushylyqtyng negizgi syry nede?

Kóshpeli qazaq qoghamynda poligamiyalyq nekege negiz bolghan basty sebepterding biri, bәibishe mýldem bala kótermese ne úl tumasa, ne aurushang bolsa, ne kýieui ólip jesir qalsa, t.b. erkek sonday qadamgha barghan. Mysaly, qazaqtyng birtuar perzenti Mústafanyng әkesi Shoqay (Shoqmúhammed) eki әiel alghan jan. Alghashqy әielinen bala bolmaghan. Keyingisinen bes bala – eki qyz, ýsh úl kórgen. Shoqmúhammed ortanshy úly Mústafany elu bes jas shamasynda sýigen. Mústafa aghasy Syzdyqtan on bes jas kishi. Álem tanyghan tekti túlghanyng atasy Torghay Syr ónirinde óte bedeldi adam bolghan. Búl ónirdi Qoqan handyghy biylegen kezde Torghay datqa dәrejesine kóterilgen. Múnday mysaldar Qazaq tarihynda jetkilikti. Demek, qazaq ýshin kóp әiel aludyng negizgi syry tekting tamyryn ýzip almay keyinge jalghau ansarymen tikeley baylanysty bolsa, ekinshiden, qazaq jesirin qanghytpaghan el. Ámengerlik saltymen úrpaq jalghastyghyn saqtap otyrghan. Osyghan deyin әmengerlik ghúrpynyng sәuleli jaqtary da bar ekenine mýlde mәn berilgen joq. Kýieui ólip, jesir qalghan jas әielge marqúmnyng jaqyn tuystarynyng bireui әmengerlik jolymen ýilenuge qúqyly sanalatyn. «Kelin erden ketse de, elden ketpeydi» degen sóz – osy әmengerlikting kuәligi. Dúrystap terennen ýnilgen adamgha әmengerlik ghúrpynyng eng birinshi kózdeytini úrpaq qamy, jetimdi jat bosaghagha telmirtpeu. Qazaqtyng әmengerlik salty qara jamylghan shanyraqtyng ómir talqysynyng qúrbany bolyp ketpeuin kózdeuden tuyndaghanyn dәleldeydi. Ámengerlik salty jasy kelgen, ýili-barandy, balaly-shaghaly әiel jesir qalghanda qoldanylmaydy, tek jas, әli de bala tua alatyn әielderge jýredi (Qaliyev S.,Orazaev M., Smayylova M. Qazaq halqynyng salt-dәstýrleri. A., 1994. 131-b.).

Osy tústa erekshe nazar audararlyq nәrse әmengerlik (levirat) ghúrpy últymyzdyng qaymaqtary sanalatyn talay tarlanbozdardyng taghdyryna da tikeley qatysty. Derekterge jýginsek, Qúnanbay ózinen keyingi inisi Qútpambet (Qúlmúhanbet) qaza bolghan son, onyng atastyrghan qalyndyghy Úljanmen otasqan. Tarqatyp aitsaq, inisi jastay baqilyq bolyp, Úljan «qyzday jesir» qalypty. Qúnanbay Kýnkeden keyingi ekinshi әieli qylyp, tekti jerding qyzy Úljandy toqaldyqqa kelindey alghan. Osy nekeden Abay dýniyege kelgen. Keyin Abaydyng ózi de inisi Ospannyng әieline әmengerlikpen ýilengen.

Kóterilip otyrghan mәseleni asha týsetin, búryn kóp nazar audarylmaghan taghy bir tarihy derek. Qazaqtyng mandayyna bitken marqasqa úldarynyng biri Qanysh Sәtbaev – Imantaydyng ekinshi әielinen tughan. Imantay qyryq jeti jasqa kelgende ekinshi ret ýilenip, qazaq tarihyndaghy tekti әuletterding qatarynan oryn alatyn ataqty Shorman auylynda jesir otyrghan jas әiel Álimany alypty. Dýniyege Qanysh kelgende Imantay óz bolysynyng bii bolghan eken. Ol sózge sheshen, qazaqtyng maqal-mәtelderine jetik, әn salyp, dombyra tartatyn jan bolypty. Akademik Á.H.Marghúlan E.A.Bóketovke jazghan hatynda: «Qanyshtyng sypayylyghy, kóp bilui әkesinen auysqan qasiyet. Onyng әkesi Imantay osy kýngi uniyversiytette oqytyp jýrgen professorlardyng kóbin ýirete alar edi. Ol kisi ózining baytaq bilimimen G.N.Potaninge de kóp kómek kórsetken» dep aitqan eken. Qanyshtanushy Medeu Sәrsekening derekterine jýginsek, Qanekenning de eki әieli bolghan.

Demek, birneshe әiel alu salty sol kezdegi qyz-kelinshekterding mýddesin qorghaudan tuyndaghan. Últtyq mýdde әiel adamdar boyyndaghy qyzghanysh seziminen joghary túrghan. Toqal alu qúbylysyn tek nәpsiqúmarlyqpen baylanystyru siyaqty synarjaq kózqaras, mәselening ishki mәnin tereng týsinuge mýmkindik bermesi haq. Múnyng astarynda qúlaqqa әbden singen «qazaq bayysa qatyn alady» degen týsinikten shyghatyn mal-dәuletti shashu emes, kóshpeli ómir qajettiliginen tuyndaghan tekti saqtau, úrpaq qamy, últ mýddesi, el bolashaghy siyaqty úly múrattar jatqany angharylady. Týsingen jangha últ útylmaghan jerdegi nәrsening bәri úlyqtaugha layyq.

 

«Qart boyynda qalash bar»

Oy oramynda myna nәrse de erekshe kónil bóludi qajet etedi. Ghalymdardyng payymdauynsha, túqymnyng asyl boluynyng kózge kóp bayqala bermeytin taghy bir qyry eri men әielining jas alshaqtyghy. Tektilik fenomenining taghy bir qúpiyasy: saqaryp, egde jasqa jetip, aqyl-parasaty tolysqan, boyynan kýsh-qayraty qaytpaghan babyndaghy erkek pen tolyqsyghan jas toqaldan kóp jaghdayda kemenger úrpaq tuatyny dәleldengen. Múny dәiekteytin derekter az emes. Búghan basqa halyqtardyng tarihynda da mysaldar jetkilikti. Qytay halqynyng úly oishyly Konfusiy dýniyege kelgende әkesi 70-ting ýstinde, sheshesi 17 jasta bolghan kórinedi. Ata qazaqta «qart boyynda qalash bar» degen mәni tereng sóz bar. Mamandardyng pikirinshe, ózinen góri jasyraq әielmen tósek janghyrtu egde tartqan erkek boyyna kýsh-quat berip, ony jasartady eken. Jahangha tanymal jarqyn túlghalardyng ata-analarynyng arasyndaghy jas aiyrmashylyghyna kezinde kenes ghalymdarynyng ózi erekshe nazar audarghan bolatyn. Mәselen:

Gendeli                                     (әkesi 63, sheshesi 34)

Borodin                                    (59, 24)

Goncharov I.A.                            (58, 27)

Balizak                                      (53, 21)

London                                      (53, 29)

Franklin                                  (51, 39)

Saltykov-Shedrin                      (50, 25)

Sofiya Kovalevskaya                    (49, 29)

Gersen A.I.                               (45, 17)

Chaykovskiy P.IY.                                  (45, 27)

Shou                                           (45, 28)

I Petr                                       (43, 19)

Korolenko                                 (43, 20)

Shopengauer                               (39, 19)

Gete                                           (39, 17)

Eynshteyn                                  (32, 21)

Gogoli                                       (32, 18)

Lobachevskiy                              (31, 19)

Lermontov                                 (27, 17) t.b. (Aleksahin IY., Tkachenko A. «Indeks otsa» // Liyteraturnaya gazeta. 29 noyabrya 1972g.) bolyp jalghasa beredi. Ókinishke oray, qazaqtan shyqqan belgili túlghalardyng әke-sheshesining jas aiyrmasyna baylanysty naq osynday mәlimetter otandyq tarih ghylymynda siyrek kezdesedi. Qazaqtyng jәne bir jazylmaghan zany – әiel kýieuden segiz jas, erkek әielden jiyrma bes jas ýlken bolsa, qosylugha rúqsat etilmegen. Áriyne, әmengerlik jolda múnday nekelik erejeler men shekteulerge qaramaytyn jaylar da bolghan.

Sonymen, songhy jyldary zertteushiler kóshpeli qazaq ómirining qajettiliginen tuyndaghan poligamiyalyq otbasylyq – nekelik qatynastyng qoghamgha әkelgen paydaly, tiyimdi jaqtaryn saralauda. Jazushy-publisist T. Ásemqúlov: «Soghys negizinen erkekterdi joyady, yaghny halyqtyng jynystyq qúramy ózgeredi. Kóshpendi qoghamda búl auytqu poligamiya, yaghny kóp nekelik zany arqyly qalpyna keledi. Úly әmengerlik zanynyng arqasynda qazaq halqy joyylmay aman qaldy desek, artyq aitqandyq bolmas» (Ásemqúlov T. Ashtyq jәne soghys. Qazaq almanaghy. №2 (06), 2010. 227-b.),- dep jazdy. Tek kópәielalushylyqtyng negizinde ghana qazaq halqy sandyq mólsherin ósirip jaugershilik, jút, oba, sheshek, merez, qúrt, t.b. júqpaly keselder men әrtýrli indetter arqyly oisyraytyn demografiyalyq shyghyndardyng ornyn jauyp otyrdy. Kenes ókimeti ornaghangha deyin negizinen últ ósimi «balaghynan bala saulatqan» toqaldar esebinen jýzege asty. Óitkeni, úshy-qiyryna jetu ýshin qústyng qanaty talatyn dalasy bar Qazaq ýshin últ ósimi qay kezde de ózekti. Sózimizge túzdyq retinde taghy bir mysal. Qol bastaghan kósem, sóz bastaghan sheshen baybaqty Syrymnyng atasy Sholan batyrdan Esenbay, Týrkesh, Baytory, Dat esimdi tórt bala tughan. El ishinde osy tórteuining ósip-óngen әuletin jinaqtap «Tórt Sholan» dep te ataydy. Osy tórt sholannyng Esenbayynyng Zerip degen toqalynan 9 úl, Dattyng Dýrdana degen toqalynan 9 úl, Týrkeshting Kenjeqyz degen toqalynan 8 úl tughan. «Tórt Sholandy bayytqan ýsh toqal» degen sóz osyghan oray aitylghan. Derek retinde Dattyng balalaryn atay ketuge bolady. Dattyng bәibishesinen – Adambay, Atanay, Jomart tughan. Al, toqaly Dýrdanadan – Syrym (Syrlybay), Dýiimbay, Jandybay, Qaldybay, Bazarbay, Qorlybay, Shegebay, Núrlybay, Barlybay tughan (Seydimbek A. Kórsetilgen enbek. 633-b.). Qysqasy, kóshpeli qazaq qoghamynda últymyzdyng demografiyalyq ahualyn birneshe әiel alugha mýmkindigi bar osynday tekti túqymdar sheshti. Zertteushilerding pikirinshe qay zamanda da demografiyalyq jaghdaydy dimkәs úrpaq pen kedey halyqtyng ýlesinen kóteru, soghan sәikes últtyng sapasyz úrpaqpen tolyghuy eldi túiyqqa aparyp tireui mýmkin. Mәselen, Múhammed payghambar ózining danalyqqa toly bir hadiysinde «Ózing ashtan óleyin dep otyryp, kóp balaly bolu – kýnә» dep qatang eskertken. Qalay desek te, dәstýrli qazaq qoghamyndaghy tekti túqymdardyng tamyr jangynda kóp әiel alushylyqtyng (poligamiya) róli óte zor jәne búl qúbylys jeti atasynan qút ýzilmegen bay, quatty, dýmdi әuletterding tarihymen tikeley baylanysty.

Qazaqtyng úly handarynyng kóbi toqaldan tughandyghyn kezinde klassik jazushy M.Maghauin jerine jetkere jazghan edi. Poligamiyalyq nekeden últtyng útpasa, útylmaghandyghyn saralaghan jazushynyng payymyn teris týsingender ony syn sadaghyna ildi. Ghalym Sh.Sh.Uәlihanovtyng jazuy boyynsha úly babasy Abylay hannyng 12 әieli bolghan. Osy arulardan әigili han «saby bir, qaby bólek» 30 úl, 40 qyz kórgen. Búl mәlimetti 1781 jyly Uәly súltannyng II Ekaterina patshayymgha jazghan hatyndaghy «Abylay hannyng artynda 30 úl qaldyq» degen sózi bekite týsedi. A.IY.Levshinning derekteri boyynsha «Kishi jýz hany Núralynyng 16-17 әieli, onyng syrtynda 15 kónildesi (kәnizagy) bolghan. Nekeli, nekesiz әielderi oghan 32 úl, 33 әlde 34 qyz tuyp bergen» eken (Levshin A.I. Opisanie kirgiyz-kazachiiyh, ily kirgiyz-kaysaskiyh, ord y stepey. – Almaty, «Sanat», 1996. 334-b.).

Aqyn Abaydyng ata-babalary da jeti atasynan baq-dәulet ýzilmey el biylegen әdiletti, baquatty bolghan jandar. Ruhany túrghydan myqty, ata-tegi jaghynan tekti besikten Abay shyqqan. Abaydyng atasy Tobyqty ruynyng ataqty bii Óskenbay Yrghyzbayúlynyng bes әieli bolghan eken. «Abay» ensiklopediyasynda: «Zereden keyingi tórt toqalynan Óskenbay toghyz úl kórgen» dep jazylghan. Al, óz әkesi agha súltan Qúnanbaydyng Kýnke, Úljan, Ayghyz, Núrghanym atty tórt әieli bolghan. Aqyn Abaydyng ózining de birneshe әieli bolghany belgili. Bay, saudager Qoramsa úldarynyng ishindegi Arqa әn ónerining arghymaghy, alash balasy ardaq tútqan Aqan serining birinshi әieli Bәtima, az ghana uaqyt otasqan jary Úrqiya súlu, ghashyq bolghan arulary Aqtoty men Jamal esimderi iysi qazaqqa belgili. Derekterge jýginsek, Birjan Qojaghúlúly, t.b. sal-seriler haqynda da osylay aitugha bolady. Mysaldardy tәspidey tize bergennen mәselening mәni ózgermeydi jәne keltirilgen tarihy derekterge qarsy shyghu – tarihy shyndyqqa qanjar súghumen birdey. Poligamiyalyq nekede bolghany ýshin jogharyda esimderi atalghan maytalman úldaryn qazaqtyng sókken kezi bar ma?! Demek, últ útylmaghan jerdegi nәrsening bәri odan tómen túrady.

 

Poligamiya hәm monogamiya: tәjiriybe men taghlym

Dәstýrli qazaq qoghamyndaghy kópәielalushylyqtyng taghy bir syryn, naq osy mәseleni arnayy zerttegen T.Q.Besbaev bylay dep týsindirse: «...Áyel balasynyn, erkek kindikti azamatqa qaraghanda, biologiyalyq zandylyqqa say ózining júbaylyq mindetine erte salqyndap, shau tartatyndyghyn jasyrmaghan jón. Sondyqtan da er azamat tósek janghyrtugha mәjbýr bolady. Tanday qaghyp, tamsanatynday janalyq emes, egde tartsa da qauqarly, jynys jýiesi tegeurindi er azamattyng kindiginen «Alpysbay», «Jetpisbay», «Seksenbay» esimdi nәresteler dýniyege kelgen», orystyng ataqty aqyny Nikolay Gumiylev: «Men biletin bir ghana shyndyq, ol: naghyz erkek – poligamdy (kóp әieldi), al naghyz әiel – monogamdy bolugha tiyis» - dep jazghan. Al, batystyq ghalym Gustav Ly Vonnyn: «Músylmandardyng kóp әielmen nekelesui – zandy týrde bir әielmen nekelesip, jasyryn týrde kóp әielmen kónildes bolyp jýre beretin europalyqtardan әldeqayda artyq» (Joldybayúly Q. Islam dini kóp әiel alugha nelikten rúqsat etken? 11 qarasha, 2011 j. http://www.muftiyat.kz) deu sebebine de kóz jibergen dúrys.

Alayda, HH ghasyr qazaq qoghamyndaghy otbasylyq-nekelik qatynastargha týbegeyli ózgerister әkeldi. Patsha taqtan qúlaghannan keyingi kezende biylikke úmtylghan sayasy kýshter atalghan mәselede әrqaysysy ózinshe tandau jasady. 1917 jylghy 21-26 shildede Orynborda ótken Býkilqazaqtyq sezde alash arystary әielderge qatysty «eki әiel alugha birinshi әielding kelisimimen rúqsat etiledi» degen qauly qabyldasa, 20-jj. Kenes Ýkimetining qalynmal aludy jon, kópәiel alushylyqqa, әmengerlikke tyiym salu turaly Dekreti shyqty. Sóitip, dәstýrli qazaq qoghamynda ghasyrlar boyy qalyptasqan otbasylyq instituttyng negizgi tetikterin jongdy «birtindep jәne abaylap» jýrgizgen kenestik biylik – otarlaudyng eng tóte jolyn bolashaq nekelik qatynastardy búzudan bastady. Búl rette kenestik monogamiyalyq nekening shenberine syimay búlqynghan «asau» talanttardyng (M.Áuezov, T.Rysqúlov, M.Tynyshbaev, E.Bekmahanov, Q.Sәtbaev, Gh.Mýsirepov, B.Momyshúly) otbasylyq taghdyryn eske týsirgen jón.

Jinaqtap aitsaq, HH ghasyrdyng 20-jyldarynan bastap ómirimizge engen monogamiyalyq neke uaqyt óte kópәielalushylyq turaly týsinikterdi kómeskilendirumen shektelmey, osy jyldar ishinde erkek – әielding eshkimmen bólise almaytyn «jeke menshigine» ainalyp shygha keldi. Sayyp kelgende, shanyraqtaghy basty túlgha er-azamattyng bedeli birte-birte shayqala bastady. Fransuz aghartushysy Jan-Jak Russo búl jaytty bylaysha qorytqan: «Biylikke úmtylghan әiel kýieuining әmirshisine ainalady, al qúlgha ainalghan otaghasynan asqan kýlkili de mýsәpir eshkim joq». Otbasy biyliginen airylyp qalghan otaghasynyng mýshkil halin birneshe әieli men solardan taraghan úrpaghynyng taghdyryn qúdiretti uysynan shygharmaghan ata-babalarmen әste salystyrugha kelmeydi jәne atalghan monogamiyalyq neke eki-ýsh nәrestemen shekteletin qalalyq otbasylyq ómirde talay narqasqa erkekting baghyn baylaghany eshkimge jasyryn emes. Keybir sarapshylardyng pikirinshe, sharighatqa qayshy qaghidalardyng qoghamgha enui asa zor qúrbandyqtargha әkelude. Búghan tabighy tepe-tendikting búzyluy nәtiyjesinde kәri qyzdar sanynyng artyp, qazaq qyzdarynyng ómirlik serikterin taba almay qalyp jatqandyghy, jezókshelikting qalypty jaghdaygha ainaluy, tastandy balalar sanynyng tolassyz ósuine baylanysty jetimder ýiining kóbengi, qarakózderding basqa últ ókilderine túrmysqa shyghyp, aralas nekening qoghamgha synalay enui, últ ósimining tejelui, t.b. siyaqty qazirgi qoghamda ótkir túrghan mәselelerdi jatqyzugha bolady.

Oqyrman myna nәrseni dúrys týsingeni jón. Avtor qazirgi zamanda da dәl osylay boluy tiyis degen oidan aulaq. Sózimizding negizgi ózegi ol emes. Bizding basty maqsat – dәstýrli qazaq qoghamynda qalyptasqan poligamiyalyq nekelik qatynastardyng kómeski jatqan tústaryna sәule jýgirtip, ata dәstýrine últtyq mýdde túrghysynan qarap, babalar tarihyn asqaqtatu. Tarihshy K.Núrpeyisovshe aitsaq, kez-kelgen qúbylysty birynghay maqtau ne dattau ghylymy enbekke jatpaydy, naqtylasaq, qay nәrsede de medalidyng kýngeyi men kólenkesi bolady. Kenes dәuirinde qalyng mal, kópәielalushylyq, әmengerlik instituty birjaqty týsindirilip, otarlaushylar últtyq qúndylyqtardyng jaghymsyz jaghyn basa nasihattaugha erekshe mәn bergen edi. Bizdinshe, kóteretin jýgi óte auyr әri aiqysh-úiqysh pikir-talasyn tughyzatyn, kýn ótken sayyn shendistire saralaudy qajetsinip kele jatqan kýrdeli mәselening eki jaghyn tarazygha teng tartqanda basyp túratyn jaghy salmaqtyraq. Biraq, qashyp qútyluy qiyn tarihy shyndyq sol – qazaq tarihyna esimderi altyn әriptermen qashalghan alashtyng nebir aiboz úldary men tekti oghlandary poligamiyalyq nekening jemisi. Búl tújyrym әldeqashan tarihy derektermen dәleldengen shyndyq. Bir ghajaby, әuelden qazaqtyng qanynda, dilinde bar eski salt qazirgi qoghamda oqtyn-oqtyn kóterilip, su asty aghystarynday bilinbey, aqyryn jyljuda. Olay deytinimiz býgingi tanda sayasi, biznes, shygharmashylyq elitanyng halyqqa belgili hәm bedeldi ókilderining arasynda qanda bar kóne dәstýr qayta janghyruda jәne qazirde kýieuge ekinshi ne ýshinshi әiel bop tiygenderdi óz erkinen tys bardy degenge senu qiyn.

 

Últtyng tektik qory qalay әlsiredi?

Qazaq handyghyn basqarudyng ghasyrlar boyy qalyptasqan dәstýrli jýiesinde búrynnan kele jatqan ru-taypalyq tәrtip berik saqtalyndy. Býgingi kýn biyiginen qarasaq, jeti satydan qalanghan Qazaq handyghy qúrylymynyng әr buynynyng tizginin ústaghan biylikshilerding tektiligi men memleketshildigi tanqalarlyq qúbylys jәne el biyligin tektilerine senip tapsyrghan babalardyng danalyghy tәnti bolarlyq. Tektileri men asyldaryn tez jәne әdil anyqtaytyn, soghan sәikes layyqty túlghalar biylik baspaldaqtaryna tez kóteriletin handyq biylik qúrylymynyng shyn mәninde kóshpendiler órkeniyetining qúdireti ekenine shek keltiru qiyn.

Onyng ber jaghyndaghy bodau zamannyng ózinde patshagha qasqayyp qarsy shyqqan Qazaq dalasyndaghy últ-azattyq kóterilisterding kósemderi Syrym, Kenesary, Qaratay, Arynghazy, Isatay, Mahambet, Eset, Qayyphan, Janqoja, t.b. eldi sonynan ertken darabozdardyng shyqqan tegi jeti atasynan qút ýzilmegen han-súltan, bi, batyrlar әuletinen bolyp kelui oilanarlyq nәrse. Basqasha aitqanda, memleketshil túlghalardyng qay kezde de tekti әuletten shyghatynyn jәne tektilikting eldik, memlekettik, últtyq mýddelermen úshtasyp, qabysyp jatatynyn bayqamau mýmkin emes. Olar tek qaraqan basynyng qamyn kýittese qorasyndaghy maly da, qolyndaghy biyligi de bir ózderine jetip artyla-túghyn. Demek, qay kezde de tektilik pen biylik birin-biri tolyqtyryp túratyn erekshe mәnge iye.

Kýni býgin jatjúrtqa «qashyp» jatqan el ústarlarynyng qylyghyn kórgende kisilikti, irilikti, eldikti bәrinen biyik qoyghan keshegi iygi-jaqsylardyng úrpaqtary nege úsaqtalyp ketti? Qazirgi el tizginin ústaghan irili-úsaqty sheneunikter osy biyikten nege kórinbeydi, biyliktegi aqjaghaly úlyqtarymyzdyng boyyndaghy tektilik qasiyetter qanshalyqty? Nelikten búrynghy tekti biylerding ornyn qazir jemqor, eser sheneunikter basty? Belgili jurnalist-publisist N.Jýsipshe aitsaq, onyng syryn mynadan izdegen jón: «Qúldan qúl tuady. Tektiler ketip, kektiler qalghan zaman. Kim kóringenning әkim bola beretini sodan» (Jýsip N. Biz kimnen kembiz?.(publisistikalyq payym). Almaty: Shartarap, 2001. 135-b.).

Aqiqatyn aitsaq, otarshyldyq dәuir qazaq halqynyng genetikalyq qoryna orasan zor núqsan keltirgen edi. Búl oidy belgili tarihshy, akademik M.Qozybaevtyng pikiri ornyqtyra týsedi: «Qazaq qauymy ghasyrlar boyy ezilgen-janshylghan halyq. Onyng eng asyldary ýzbey qyrylyp keldi. Halyqtyng túqymdyq qory әlsiredi. Asyldary ketip, jasyldary (jasyqtary – J.J.) qalyp keldi» (Qozybaev M. Kórsetilgen enbek. 190-b.). Sóitip, tekti bolmysty tereng tarihy bar halqymyzdyng últtyq immuniyteti qatty әlsiredi. Soghan qaramastan, qanda bar úly qasiyet týbegeyli joyylyp ketpey, qazaq halqynyng taghdyry syngha týsken sәtte Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov, M.Dulatov, M.Júmabaev, M.Áuezov, Q.Sәtbaev, E.Bekmahanov, Á.Marghúlan, t.b. tegi asyl tektilerdi fәny dýniyege әkeldi. HH ghasyrdyng tabaldyryghyn qazaq – atalghan alyptar shoghyryn algha salyp attaghan edi.

Ókinishtisi, patsha taqtan qúlaghannan keyin, otarshyldyqtyng tizginin almastyrghan Qazaq jerindegi Kenes ókimetining alghashqy qimyldary – ghasyrlar synynan sýrinbey ótken kiyeli salt-dәstýrimizdi odan әri qúrtugha baghyttalyp, tekti saqtaudaghy tegeurindi tetikterding tas-talqanyn shyghardy. Tektilikting dingegi rulyq tәrtipte jatqanyn týsingen otarshyl imperiya aldymen osy qúrylymgha soqqy beruge asyqty. Kommunistik biylikting tektilikti túqyrtyp, jermen-jeksen etkeni sonday býr jarghan bozbala ózining tughan әkesi men atasynan syrt ainalyp, ru súrau men tektining túyaghy ekenin aitudy úyatqa sanady. Otarshyl jýie ózining últtyq qúndylyqtaryn jatsynatyn, tipti oghan jiyirkene qaraytyn teksiz úrpaq tәrbiyelep shyghardy. Proletariat diktaturasyn tu etken, «bay menen moldany, qoyday qu qamshymen» dep úrandap, jarly-jaqybaydy dәriptegen miskin qoghamda tektilik haqynda qanday әngime boluy mýmkin?!

Azattyqty ansaghan alashtyng talay aiqasqa úldary tәuelsizdik ýshin kýreste oqqa baylanyp, qylyshqa turalsa, nәubet jyldary talay әuletter týp-túyaghymen joghalyp ketti. Asharshylyq jyldary tughan topyraqtan ýdere kóterilip, beytanys, bóten elge bosqan qalyng qazaqtyng kóshin negizinen tekti atanyng ýmbetteri bastaghan-túghyn. «37-ning zúlmaty» qazaq oqyghandarynyng ishindegi eng jýirikterining júlynyn ýzdi. Sóitip sanmen birge sapa da ketti. «Bir qolyna nan, bir qolyna qan» ústaghan Kremli tekti últtyng tamyryn týbirimen qúrtu sayasatyn jymyn bildirmey jýrgizip, qazaq balasynyng qanyn búzu men úrpaghyn azdyrudy aldyna maqsat etip, ony kezen-kezenimen jalghastyra berdi. Mәselen, orystan әiel alghan qazaq jigitterine jyly shyray kórsetu arqyly aralas nekege sayasy mәn berip, olardy naghyz internasionalister dep dәripteu ýirenshikti daghdygha ainaldy. A.Seydimbekovting dereginshe, KSRO kenistigindegi eng ýlken alapat hәm HH ghasyrdyng eng ýlken qylmysy – totalitarlyq óktemdikpen eki jýzden astam últtyng miday aralastyrylyp jiberilui edi (Taraqty A. Auyzsha tarihnama. // Qazaq. A., 1994. 36-b.). Qarastyrylyp otyrghan kezende ata-dәstýr әdirәm qalyp, tektilik jayyna qalyp, araqpen ulanghan úrpaq ósim berdi jәne búghan Qazaq jerining atom poligondarynyng qoqysyna ainalghanyn, tyng jәne tynayghan jerlerdi iygeru degen syltaumen jerimizge kelimsekterding qaptaghanyn, t.b. qosynyz.

 

Tobyqtay týiin

Bizding búl shaghyn maqalamyz dәstýrli qazaq qoghamyndaghy tamyryn terennen alatyn tektilik fenomenin tәptishtep hәm tarqatyp jazudy kótermeydi. Jogharyda keltirilgen derekter men dәiekterden ata-babalarymyzdyng óz úrpaghynyng tekti de myqty boluyn ansaghandyghyn úgha týskendeymiz. Shynynda da úlan-ghayyr dalany ústap qalatyn keyingi tolqyn osal bolmaugha tiyisti.

Qay kezde de tektilik qazaq ýshin ayauly, qasterli úghym jәne osy bir úly qasiyetting tabighatyn tereng tanyp-bilu tynymsyz, úzaq izdenisterdi qajet etedi. Dәstýrli últtyq mәdeniyetti jәne onyng dýniyetanymdyq әmbebaptyghyn zertteude, qazaq halqynyng dýniyege kózqarasyn aishyqtauda – tektilik fenomenine tereng zertteu jýrgizu ýlken manyzgha iye.Tektilik turaly tolghanys tereng parasatpen, kemel bayyptylyqpen ortagha salatyn mәsele.Tektilik taghylymyn tereng zerttep, tereng mengeruimiz qajet. Týiip aitsaq, jeti ata, qúda týsu, qalyng mal, әmengerlik, poligamiya institutynyng astarynda tektilik fenomeni jatyr. Tektilik ghasyrlar boyy jinaqtalghan halyqtyq tәjiriybening súryptalghan tújyrymy men negizgi nәri.

Qoryta aitqanda, tektilik fenomeni – qazaqtyng tendesi joq danalyq mektebi. Tektilik qasiyet – qazaqtyng qasiyeti. Tektining túyaghy – qazaqtyng túyaghy. Tektilik tarihy – qazaqtyng tarihy. Aqyn Sabyr Adaydy sәl ózgertip aitylghan «Ár qazaq – mening asylym» degen úlaghatty sóz, «Mәngilik el» bolugha úmtylghan últymyzdyng ústanymy men úranyna ainalyp, tektilik fenomeni tәuelsizdik túsynda kekili men túlymshaghy jelbiregen jas óskinning jana últtyq tarihy sanasyn qalyptastyru maqsatynda memlekettik dengeyde ýzdiksiz nasihattaluy kerek.

(Sony)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1093