Dýisenbi, 25 Qazan 2021
Janalyqtar 3790 0 pikir 24 Qantar, 2014 saghat 04:53

Aqynnyng núrly әlemi

1-suret: aqyn Ghaly Ormanov

2-suret: aqyn Sәken Imanasov

(Ghaly Ormanov shygharmashylyghy haqynda)

1-suret: aqyn Ghaly Ormanov

2-suret: aqyn Sәken Imanasov

(Ghaly Ormanov shygharmashylyghy haqynda)

           Osy maqalany jazarda men Ghaly Ormanovtyng keyingi jyldar ýdesinde ghana qalyng oqyrman qolyna tiygen tórt tomdyq shygharmalar jinaghyn qayta bir qadaghalay qarap shyqqan edim. Ózim ýshin búrynnan-aq etene tanys ólen-jyrlardy qaytalap oqu ýstinde anyq kózim jetip angharghan bir nәrsem, Ghaly Ormanovtyng ómirimen de, tvorchestvosymen de jete tanys emes adam, eshbir anyqtamagha qaramay-aq, osy kitaptardy oqy otyryp, ol ótken joldy, qyzuly, qyzyqty ghúmyryn, aqynnyng bar kýiinish-sýiinishin, qala berdi, kelbet-minezin kóz aldyna elestete alady eken. Kimdi sýiip, kimderdi jek kórgeni, ýirengeni, jiyrengeni hattay tizilip, shúbaghan úly kóshtey bolyp oqyrman kóz aldynan týgel ótip jatady. Oghan Ghalidyng ózine deyingi de, ózimen tústas ta, ózinen keyingi de eshkimge úqsamas dara bitken mayda qonyr ýnin qossanyz, qazaqtyng búl kórnekti qalamgeri qaqyndaghy úghymymyz da, minezdememiz de soqtalanyp, biyiktey týse bereri dausyz. Sol tórt tomdyqtyng alghashqy kitabyn ashyp túrghan "Qysqy kýi" deytin ólenge nazar audaryp kórelik. Ýlken joldan búrys, qaghaberis qamys arasyna ornalasqan auylda ósken men ýshin búl týp-týgel tanys suret. Jazy aptap ystyq, qysy yzgharly, balshyq oramy, aqyrghan borany – bәri tanys. Aqdandatqan aqtýtek әli kýnge esime týsse, arqamdy qaridy.

Ýiden úzap shyqpaymyz

Ózimiz de ondayda.

Ondayda tym úqsaymyz

Ýrpiyisken torghaygha.

Osy jәitti óz basymnan da kóp ótkizgendigimnen bolar, búl joldar kónilimdi qay-qaydaghygha jetelep, alys qalghan balang shaqqa bir aparyp tastaghanday bolady. Sonday auylda tudyq, oqydyq. Pesh týbinde torghayday bolyp ýrpiyise býrisip otyryp, әdebiyet oqulyghyn paraqtaushy edik. Sózine tereng boylap, týsinip jatpasaq ta, aqyn, jazushy aghalarymyzdyng suretterine tesile, úzaq qaraytynym bolatyn. Ózine qadalghan meyirli janar arjaghynda әldebir júmbaq dýnie jatqanyn bala kónil angharar edi. Tipti búl adamdar da auylymyzdaghy әldekimder siyaqty et pen sýiekten jaralghan shyghar deytin oy ýsh úiyqtasaq týsimizge kirmes edi. Qonyr ýide qiyalgha berilip,sol suretterge súqtana jýrip, ebil-sebil sóz dәmin tatqannan da bolar, kele-kele jyr kitaptaryn izdep oqyp, әne-mine degenshe, jýzdegen ólendi jatqa da bilip shyghyp edim. Sol júpyny auylda jýrgen men ýshin:

Attanyp auyl – anadan,

Oqugha kettim qalagha.

Jabyla maghan qaraghan

Jaltanday kettim dalagha.

Jarbighan jaman ton, túmaq,

Jabysyp ketti ýstimde.

Janayyn degen bir shyraq

Jaltyldap ketti ishimde, –

degen sózder de әsirese jaqyn edi. Qúpiyaly, qyzyqty bir әlemge ózim attanyp bara jatqanday bolatynym bar edi.

Ghaly Ormanov, eng aldymen, aituly lirik aqyn. Búl mening ghana pikirim emes, aqynnyng qalamdas aghalary da, barsha tvorchestvosyna tәnti tústastary da, qalyng oqyrman men synshy qauym da osylaysha baghalap, osylay jazyp keledi. Álginde biz tilge tiyek etken alghashqy shumaqtarynan bastap, keyingi jyldary jaryq kórgen tórt tomdyq shygharmalar jinaghyn zerttep, zerdeley oqyghan sayyn, sol pikirge berik taban tirey týsesin. Ol ýshin taqyryptyng uaq-irisi joq, basqamyz bayqay bermeytin qanday bir qaghaberis kórinisting ózi aqyn qalamyna ilikkende jan bitip, jyp-jyly shuaqqa bólenip, әrlenip, nәrlenip jýre beredi. Óz materialy – adam jany men ómir mazmúnyna qyraghylyqpen jiti ýnile bilgen aqyn әr óleni sayyn oqyrman jýregin dóp basyp, kónilinen shyghyp otyrady. Qazaqta bar barsha jaqsy dәstýrdi tolyq iygergen qalamger sezim iyirimderin dombyra ishegindey shiyrshyq attyra otyryp, kisilik, semiya, baqyt, ómir turaly kileng bir segiz taspa qamshyday jymdasa órilgen jyr jihazyn jasapty. Aqyn talantynyng ózgege úqsamas alabóten dara qasiyeti qay shygharmasy bolsyn aldynnan shyghyp, airyqsha kórinip otyrady. Búrqyrap, búzyp-jaryp jatpay-aq, mayda júmsaq ýnimen bayau sóilep otyryp, oqyrman kókiregine kiyeli oi, keleli arman, aiqyn da asyl múrat úyalatyp jatatyn jyrlarynyng bәrinde de taza aqyndyq ar dirildep jatatynyn angharasyn. Birde әlgi "Janayyn degen bir shyraq ishinde jarqyldap" ketip bara jatqan, ýlken arman arqalaghan, әke kórgen, agha kórgen, ibaly da búiyghy bozbalagha úshyrasyp, tildesip, ishtey ýndesip ketsen, endi birde tanau astynan "qaraghym" dep qoyyp, ýlkenge júghymdy, kishige úghymdy birqalypty júmsaq qonyr ýnmen keyingilerge jón siltep otyrghan aqburyl basty aqsaqaldy kóresin. Eshqashan bos dauryghyp, jarqyldaq jalghan úran salyp, ónesh jyrtarday aiqaygha basyp kórmegen aqyn әr ólendi ózining oy shenberine layyqtap alady da, jaqsylyqtyng jolynda shybyn jany shyrqyrap, kisilik minezdi qyzghyshtay qoridy. Dýnie tynyshtyghy otbasynyng amandyghynan bastalatynyn, halyq baqyty qara basqa da baylanysty ekenin tam-túmdap, tanghy jútqan saumal qymyzday sanana jaylap sindire beredi. Oqyp kóriniz:

Saghynyshtan sarghayyp,

Sary belden tang atty.

Saharada shalqayyp,

Sarghaya bir jol jatty.

Kókjiyekke qosylghan

Qara joldyng úshyna.

Qaray-qaray asygham,

Qanatym joq úshugha.

Kóniliniz bir qobaljyp baryp basylghany sózsiz. Sezim shynayylyghy osynday shynayy joldar arqyly óris alyp jatady.

Ne de bolsa, teuekel,

Qostym taydy jarysqa.

Meyli, ýmitim bos keter,

Jaramasa alysqa.

Topqa týser shyn jýirik

Tay kýninen tanylar.

Talantsyzgha sol búiyryq –

Kózge ilinbey qalynar!

Jalqynyng jalpygha úlasuyn, jeke sezimning ortaq oigha úshtasuyn bayqaymyz. Ishtey týlep, bulygha ósip kele jatqan aqyn keyipkerining ómirtanymy da qyraghylana, qataldana, synshyldana týsken. Endi aqyn ómir synyna ýzbey ilesip, bolmysty ýngi, ýnile zertteuge oiysady. Aqyn әsirese Úly Otan soghysy túsynda óndire jazyp, júrt auzyna airyqsha ilikti. Úly silkinis kezeni, aqyn minezine de qataldyq qosyp, dausyn ashyp, tynysyn keneyte týskenin angharamyz. "Ana" dep atalatyn shap-shaghyn ýsh shumaq ólendegi ishki dramatizm, qatygez shyndyqty qaranyz.

Ólen:

Qaltyrap buyn bosamas,

Qobaljyp saspas, erjýrek,

Jalynyp kózge jas almas,

Qayyspas emen kókirek, –

Ájimdi anau qart anam,

Kórsem-aq aqshyl shashyndy,

Qylyshtan qorqyp tartpaghan

IYer em saghan basymdy, –

dep bitedi, Áleumettik eseIY dep osyny aitar bolarmyz. Búl soghys jyldaryndaghy "Ana ýndeui" dep atalatan ataqty plakat-úran sarynyndaghy, jan dýniyendi shymyrlatyp әketer quaty bar publisistikalyq lirika ýlgisi. Kezinde kóp aitylyp, kóp jazylyp jýrgen aqynnyng osy soghys túsyndaghy "Qasymgha hat", "Emen", "Aghalyq tilek", "Oramal" ólenderinde ómirding birshama bel-belesterinen ótken, óz dәuirining josyn ýni, ystyq-suyq tabyn tartyp kórgen, talap-talghamy ónege bolarlyq keyipkerding jan dýniyesi jarqyrap ashyla týsedi. Aqynnyng oi-qaynary birde serippedey shiratylyp, shiyrshyq atsa, endi bir sәt daladay moldyqpen kemeldene, terbetile, qúlpyra jaynap ketedi. Poetikalyq obrazdyng barsha júmbaq kóp qyrly harakterin, keskin-kelbet, oy dýniyesin, quanyshy men kóz jasyn barynsha tabighy kórsetuge kelgende de qysqa lirika aldyna qara salmaq emes. Qyp-qysqa lirikalyq jyrlarymen jýrek týpkirine berik ornaytyn siqyrly da syrly, aluan qyrly keyipkerler jasaudaghy Ghaly sheberligine býgingi birazymyz jete almay-aq kelemiz. Salqyn, samarqau sóileudi bilmeytin, jalghan jaltara aitugha barmaytyn taza aqyngha tәn minezding biri de sol. Óitkeni kórkem shygharmanyng dýniyetanymdyq qyzmeti, qoghamdaghy roli sol ýlkendi-kishili qaharmandarynyng qauqarymen ólshenedi. Ol eng aldymen aqynnyng óz basynyng azamattyghyna, óz paryzyn qalay týsinuine de baylanysty. Ghalidyng barmaq jalap otyryp oqityn barsha qysqa lirikasynan men әrdayym sonday biyik parasatty angharam. Ózimen birge óleni de jetile týsip otyratyn aqyn shygharmalarynyng qay-qaysysynan bolsyn uaqyt tynysy, dәuir saryny eles berip, ilgerilegen sayyn tútasa, qoylana, qalynday beredi. Lirik Ghaly óz kókiregin kernegen asyl sezim, ansarly oidyng bәrin týgel aqtaryp, oqyrmanyn soghan ilandyra eliktirip, jeliktirip otyrady. Ol әsirese túrmystyq kónil-kýy tamyryn dәl tauyp, bilgirlik, balgerlikpen tany biletinine tanyrqamay bolmaydy. Áste, peyili tar, niyeti ala-qúla adamnan jaqsy óleng tumaq emes. Gýldi ýzuge, qústy ýrkitute qimaytyn aqynnyng kisi balasyna qiyanat jasauy mýmkin emes. Ghalidy kózi kórgen, dәm-túzdas bolghan adamdardyng bәri de birauyzdan onyng óz basyn osylay baghalaydy. Al óz tvorchestvosynan ol qasiyet-minezi tipti aiqyn angharylyp túrady. Otanshyl, adamgershilik biyik múratqa inkәr aqynnyng keyipkeri kileng ghana júrtqa jaqsylyq tilep, emirene ólip-óship túrady. Búl rette ol barmyn dep tasymaytyn, joqpyn dep jasymaytyn, ýlken-kishining bәrin "әke-kókelep" jýretin ýbirli-shýbirli otaghasyna úqsar edi. Erinderinde mysqyl bar, emeurininde zil joq, tәtti qaljyny bar, qatty qayyrysy, qatygez-qataldyghy joq tau keudeli aqyn keyipkerining ómirshendigi sonda ma dep oilaymyn.   

Bolmystyng barsha únghyl-shúnghylyn ishtey sezine qabyldau, obrazdy oilay bilu sheberlikke bastar baspaldaq dep eseptesek, aqyndy әleumettik ýlken túrghygha kóteretin, ainalyp kelgende, sol sheberlikting tap ózi. Kýres ýshin, tirshilik ýshin aiqaydan góri, Ghaly jyry tәrizdes asyl ystyq sezim taptyrmas qaru bola alady. Túrmystyq lirika men әleumettik lirikanyng ara-jigin ashudy birinen biri bólek qúbylys etip kórsetuding orny joq. Adamnyng barsha parasat-paryzyn mahabbat, dostyq, kisilik, әdilet úghymdary tónireginde kórsete bilu – azamattyq lirikanyng úly maqsaty. Adam sezimining bar dýiim-dýniyesin boyyna jinaqtaghan Ghaly aqyn jyrlaryn osynday poeziya dep kýmiljimey aita alamyz. Arghy-bergi poeziyalyq dәstýrdi erkin mengergen Ghaly Ormanov shygharmalary eng aldymen kórkem qarapayymdylyghymen tartymdy. Ol qarapayymdylyq tipti de qaradýrsindik emes. Abay, Pushkiyn, Eseniyn, Tvardovskiy siyaqty aqyndardyng halyqtyq qarapayymdylyghy olardyng úly shygharmalaryna mysqalday min bola ma? Tipti, ol shygharmalardyng jasampazdyghynyng ózi әlgindey qarapayymdylyqtyng myzghymas kýshinde jatqan joq pa? Kókeyge kelip qalghan mazmúndy oidy qarapayym, móldir taza tilmen úghymdy jetkize biletin Ghaly aqynnyng qarapayymdylyghyn da osy túrghyda baghalau kerek. Halyqtyng qanynda bar qaghytpa qaljyn, әdemi әjua, jaqsy da jarasymdy әzil búl pikirimizdi ýstey týsedi. Myna bir "Jenilgen jýrek" ólenin osydan shiyrek ghasyr búryn oqyp edim, әli kýnge kónilimde jattauly qalyp jýr:

Taypang qaghyp aq toqal,

Til qatady qonaqqa.

Tynymy ketip aqsaqal,

Kóp qaraydy sol jaqqa, –

dep, qonaqqa kýlimdey bergen jas toqal qylyghyna tózip otyra almaghan shaldyng kónil kýiin:

Toqalyna aitty jay

Ynghayly bir kezekte:

– Qúimay-aq qoy maghan shay,

Batpay otyr jýrekke! –

dep tәmәmdaydy. Eriksiz sen de jymiyasyn. Tynyshy ketip bolghan shaldy da ayaysyn, aqyn tapqyrlyghyna da sýisinesin. Nemese, "Qaljyng hattaghy":

Aynala tau, týn jym-jyrt

Burabaydyng basynda

Otyr ma әlde bir qu múrt

Óle jazdap qasynda? –

deytin joldar tek Ghaligha tәn qaljyng emes dep kim aitar! Al "Jambylmen qaljyny" she? Ózi de ólendi osylay nyq shegedey berik týiindeytin aqyn jastardyng jylt etken jaqsylyghyna mәz bola quanyp, auyzsha da, jazbasha da pikir bildirip jýrushi edi. Shyn aqynnyng eshqaysysy kózi tirisinde "men boldym-aq" dep toqmeyilsip kórmegen bolar. Jetpiske deyin qolynan qalamy týspegen aqyn da ara-túra oilanyp, tolghanyp, sonyna qarap, әli de ózine ózi kónili tolmay kele jatqanyn ýzbey aita jýripti. Áldeqashan búryn jazylghan bir óleninde:

Otyzdyng shyghyp órine,

Oqugha qayta búryldym.

Olqylau jatyr kónilge

Ózimshe jighan búrynghym, –

dese, odan keyin "Súrau" deytin jyrynda:

– Bildim be boylay jýrekke?

Ylayyq oryn aldym ba?

Jan bolyp әlde jýrdim de,

Dem bitti, jym-jyrt qaldym ba?

dep ótken-ketkenin sholyp, ózine-ózi súraq qoyyp, oigha alghan mejeden shyqtym ba, joq pa degendey, aldy-artyn taghy bir baghdarlap alady.

Ghaly Ormanov qalamynan tughan qanshama jyr-tolghaular, syghyp alsan, mayy shyghyp túrghan neler bir kórkem audarmalar bar. Olardyng әrqaysysy da bildey bir qalamger ghúmyryna azdyq etpeytin, qay bir túrghyda auyr da bolar jýk. Al Ghaligha qarasty aitsaq, ol iri talanttyng bir ghana qyry siyaqtanady. Óitkeni halyq Ormanovty oiy sarqylmaytyn, qasiyeti kemimeytin lirik aqyn retinde tanyghan da, kóbine sol ynghayda baghalap әdettengen bolatyn. Biz de lirik aqynnyng ózimiz angharghan osy túsyna toqtalyp qana óttik. Keyingi ólenderining birinde aqyn:

Ýzbesten oy salarmyn órenge men,

Óren oiyn jeteler terenge ólen.

Ózimdi ylghy ortada dep bilemin,

Óleng barda ornymnan tómendemen, –

dep edi. Qazaq poeziyasynyng eshqashan óz ornynan jyljymas qadau-qadau qúzar biyikteri kóp. Ghaly Ormanov ta – ózi kóp jyrlaghan Talghar shynynday bolyp, әdebiyet tórinde, úrpaq kónilinde sol búrynghy myzghymas berik qalpynda qala beretin aqyn.

Sәken Imansov

Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty,

 Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri

Abai.kz

0 pikir