Seysenbi, 19 Qazan 2021
Janalyqtar 2605 0 pikir 23 Qantar, 2014 saghat 06:23

Rýstem Álqoja. Smaghúl joly – elshildik joly

1-suret: Smaghúl Saduaqasúlynyng portreti. Suretshi J.Bauyrhan

2-suret: Smaghúl Saduaqasúlynyng ziraty

3-suret: Smaghúl Saduaqasúlynyng kitaby

4-suret: «Smaghúl joly – elshildik joly» is-sharasyna qatysushylar

 

(Osydan 80 jyl búrynghy S.Saduaqasúly «qyrqyn» eske alu orayynda)

         1933 jyly 16 jeltoqsanda qaytys bolghan kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri, Alash túlghasy Smaghúl Saduaqasúlynyng «qyrqyn» bilgen, estigin adam kemde-kem shyghar.

         Qazaqy jýiemen qaraghanda, qayratker qaytqan song 40 kýn shamamen 1934 jyldyng 25 qantary bolady eken.

         Halqymyz «Oraza, namaz – toqtyqta» deydi. Sondyqtan 30-jyldardyng qiyn-qystauynda Smaghúldyng «qyrqyn» et jaqyndary bolmasa kim esine alyp jatty deysiz?

1-suret: Smaghúl Saduaqasúlynyng portreti. Suretshi J.Bauyrhan

2-suret: Smaghúl Saduaqasúlynyng ziraty

3-suret: Smaghúl Saduaqasúlynyng kitaby

4-suret: «Smaghúl joly – elshildik joly» is-sharasyna qatysushylar

 

(Osydan 80 jyl búrynghy S.Saduaqasúly «qyrqyn» eske alu orayynda)

         1933 jyly 16 jeltoqsanda qaytys bolghan kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri, Alash túlghasy Smaghúl Saduaqasúlynyng «qyrqyn» bilgen, estigin adam kemde-kem shyghar.

         Qazaqy jýiemen qaraghanda, qayratker qaytqan song 40 kýn shamamen 1934 jyldyng 25 qantary bolady eken.

         Halqymyz «Oraza, namaz – toqtyqta» deydi. Sondyqtan 30-jyldardyng qiyn-qystauynda Smaghúldyng «qyrqyn» et jaqyndary bolmasa kim esine alyp jatty deysiz?

         Zertteulerge qaraghanda, S.Saduaqasúlynyng qaytys bolghanyn «Izvestiya» gazetinen basqa birde-bir gazet, onyng ishinde Qazaqstannyng eshbir basylymy habarlamaghan. Mәskeu gazetine qazanamany sol jerde qyzmette jýrgen T.Rysqúlov pen N.Núrmaqov bastaghan qayratkerler beripti (Qamzabekúly D. Smaghúl Saduaqasúly. Almaty: «Qazaqstan» baspasy, 1996,  37-b.).

«S. Saduaqasúlyn aqtyq sapargha shygharyp salghan azaly jiyngha qayyn atasy Álihan Bókeyhan, jary Elizaveta Álihanqyzy, Mәskeudegi qayratkerler (T.Rysqúlov, N.Núrmaqov t.b.), qalamgerler, studentter qatysypty.

Sol qaraly sharagha kuә bolghan qalamger Ghalym Maldybayúlynyn (ol kezde student) esteligine qúlaq týrelik:

 «Bir joldas: «Ólerinen eki kýn búryn Smaghúlgha barsam, jýdegen eken, haly tómendep, kózi kórmeuge ainalghan eken. Biraq aqyl-esi dúrys eken.

  • Smaghúl, qalaysyn? Tiyshpysyn? – dedim.
  • Tiyshpyn. Ana jyldary úrsyp jýrgende «sen ólsen, myndaghan «paharon» (ólimdi habarlaghan qaghaz – D. Q.) jasaymyn deushi edin, endi jasa «paharondy» dedi» dep, ol joldas short kesip, әldeneler oiyna týskendey qabaghyn shyta qaldy...

Krematoriya basyna jinalghandardyng ishinen bir joldas: «Smaghúl ómirinde satyludy jek kóretin, óz jolynda myqty jigit edi. Oquyn bitire salyp, qazagha úshyraghany asa ayanyshty boldy» dedi...»

Gh.Maldybayúly Smaghúldyng «qyrqyna» oray ol turaly estelik jazyp, 1934 jyldyng qantarynda «Sosialdy Qazaqstan» gazeti basqarmasynyng atyna jiberdi. Gazet ony baspaydy. Qayta gazet redaktory Áytike Músaúly osy hattan ýzindi keltire otyryp, 1934 jyly 22 aqpanda «Tónkeris dúshpany – últshyldardyng syry jerine jetkizile ashylsyn» atty maqala jazady» (Búl da sonda, 36 -b.).

     Kýrdeli jyldardyng kýmiljigen estelikteri osylay sóileydi.

     Totalitarlyq biylik qazaq arghymaghynyng ayaghyn ghana túsasa bir sәri ghoy, auyr balghamen mandaydan úryp súlatty nemese jasyrynyp túryp tu syrtynan atyp qúlatty. 1933 jyly. Qaqaghan qysta. Sol jyly Smaghúl boljaghan asharshylyqtan qalyng eli qynaday qyrylyp jatty...

     Kremli qazaqtyng kóz jasyn ne qylsyn?!.. 1934 jyly S.M.Kirovyn óz qolymen óltirip, ótirik «qabyrghasy qayysyp» túrdy. Úlanghayyr terror osylay bastaldy...

     Halqymyz әdette qaytqan kisining «qyrqyn» dәl 40 kýn toltyrmay, erte de berip jatady. Bәlkim, 30-jyldary Mәskeudegi Alash ziyalylary da solay istedi me eken?..

     Osy jәne basqa da tarihy oqighalardy eske ala otyryp, Astana qalasyndaghy «Meyirim» qoghamdyq qory (tóraghasy A.Jayjúmanov) 2013 jyly 28 jeltoqsanda Han Kene sarbazdary qorymyna qayta jerlengen Smaghúl Saduaqasúly ruhyna dúgha baghyshtap, eldik dengeyde imandylyq sharasyn ótkizdi.

     Shara «Smaghúl joly – elshildik joly» dep ataldy. Oghan elordanyng Q.Tәukenov, Q.Beysenov, Á.Sәtenov, B.Kәrimov, Q.Smaghúlov bastaghan aqsaqaldary, M.Ótelbaev, J.Mәlibekúly, S.Negimov, D.Qamzabekúly, Z.Qabyldinov, B.Ábduәliyúly sekildi ghalymdary, M.Músaev syndy din qyzmetkeri jәne jastar úiymdarynyng ókilderi qatysyp, oi-pikirlerin ortagha saldy.

     Tómende osy jiynda sóilengen keybir sózderdi qysqasha úsynghandy jón kórdik.

Qasym Tәukenov, memleket jәne qogham qayratkeri:

     - Biz – tarihy teren, dәstýri bay elmiz. Arghy týrki zamanyna deyin de, týrki zamanynda da, handyq dәuirinde de, otarshyldyq búghaudaghy zar zamanda da, kenestik qyspaqta da bizding qanymyz, janymyz «Azattyq! Mәngi el!» dep tulady. Qazaqtyng mandayyna syimay ketken arda úly Smaghúl - osynday armannan tughan túlgha. Ony tughan, ósirgen – qazaq halqy, qazaq armany, el mýddesi. Bar bolghany 18 jasynda qayratker bolyp qalyptasady. Bir atanyng balasymyn demeydi, tútas qazaqtyng balasymyn deydi. Jana zamannyng bar jaqsylyghyn tughan halqyna әkelu ýshin kýresedi. Kenes ókimeti ayaqtan túrmay jatyp kooperasiya mәselesimen shúghyldanyp, qazaqtyng maly, jýn-júrqasy, et-sýti elding iygiligine jarasyn, qalanyng tehnikasy auylgha kelsin dep bәiek bolady. Ol tek sayasatpen ainalysqan joq, qolyna qalam alyp, gazet-jurnal basqaryp, elding kózin ashu men talghamyn kóteru jolynda kóp dýnie jazdy. Ombyda da, Orynborda da, Mәskeude de kim qazaqty últ retinde, el retinde kemitse, kenirdeginen aldy. Mirding oghynday sózimen, dәlelimen últyn kózding qarashyghynday qorghady. Kenes qyzmetinde jýrse de onyng әrbir sózinen, isinen Alash ruhy bayqaldy. Ol Qazaqstan shekarasyn aiqyndaugha baylanysty Alash jolyn jalghastyrdy. Aqmola men Semey guberniyalaryn Sibirge, yaghny Reseyge kirip ketuden saqtady.

     Ekonomikagha baylanysty da kóp júmys istedi. Respublika Gosplanyn basqardy. Óndiristi jergilikti jerde qalyptastyrudyng jón-jobasyn oilastyrdy. 1925-1927 jyldary Halyq aghartu ministri bolyp túrghanda qanshama memleketshil isterding bastauynda túrdy. Eki jylda naghyz el basshysyna layyq júmystardy atqardy. Búl turaly ghalymdarymyz jaqsy jazyp jýr.

     Smaghúl sýiegining kýli 2011 jyly elge jetkizildi. Búl bizdi synaghan kezeng boldy. «Býgin biz danqty babalarymyzdyng jolyna layyqtymyz ba? Isimiz memlekettik órede me?» degen súraq túrdy. Týpting týbinde Qúday qoldap, onyng sýiegi Kenesary sarbazdarynyng qorymyna jerlendi. Tuystary men ziyalylar basyn kóterdi, oghan da tәuba!

     Aldaghy jospar mynau: Aqmola – tarihy ónir. Qazir júrtqa tanys bolyp qalghan «Han Kene sarbazdary qorymynan» bólek Taytóbede de osynday zirat bolghan. Ol qorymdy dúrys tauyp, sol jerge layyqty belgi qoy kerek. Osy «Qaraótkel ziratyn» el qadirleytindey, Tәuelsizdik ýshin kýresken túlghalar jerlengenin sezinetindey qalypqa keltirudi jauapty oryndardan talap etuimiz kerek. Búl – olardyng abyroy jinaytyn boryshy.

     Beyit - ótken men býgindi jalghastyryp otyratyn tarihy oryn. Smaghúl sýiegining Astanagha kelui – múnda ziyarat etushilerdi ghana emes, halqymyzdyng bәrin oilantady dep sanaymyn. Halqyn sheksiz sýiip, últty damytu jolynda ayanbay ter tókken, almas qylyshtay minez tanytqan Smaghúlday qaharmanymyzdyng shәiit ólimi de, amanat-múrasy da, beyiti de - bizding qúndylyghymyz!

Múhtarbay Ótelbaev, QR ÚGhA akademiygi, Memlekettik syilyqtyng iyegeri:

     - Men býgingi jastar últtyng batyrlary týgil, últtyng qarapayym dәstýrinen ajyrap qala ma dep qorqamyn. Tilding jaghdayy kýnde syngha úshyrap jatyr. Tóbeden geptil qúiylyp, kiyikterimiz qyryldy. Balalar múghalimdikke emes, sauda-sattyqqa, әdilettikti mise tútpaytyn mamandyqtargha úmtylyp jýr.

     Alash ziyalylary qanday baqytty! Biyik iydeyalar ýshin kýresti, sol jolda mert boldy. «Alla bәrin kórushi, bәrin sezedi» dep jazylghan Qúranda. Endeshe olar – naghyz sheyit, júmaqqa baratyndar. «Qaraótkel qorymynda» Han Kene sarbazdary tasyna «200 sardar sheyit ketti» dep jazypty. Sol zamanda-aq baghasyn bergen eken.

     Smaghúl turaly biraz materialdy oqyp jatyrmyz, ótken jyldary eki konferensiyasyna qatystyq. Ózi jap-jas, biraq Shoqanday ghúlama, Nauryzbayday batyr eken. Men biylikting kózin jetkize otyryp, teatr, institut ashqan, ashyp qana qoymay mazmúnyn Alash ziyalylyghymen bayytqan S.Saduaqasúlynday kóregen qayratker az dep oilaymyn. Zamandary solay boldy ma, búlar shetinen ensiklopedist. Biz olardyng shanyna ilese almaymyz. Meni ókindiretin jayt: osynday adamdar úzaq jasay almady. Kenes ókimeti qyrshynynan qidy.

     Tәuelsizdik alghanymyzda, osy Smaghúlday ziyalylar qayta aqtalghanda, biz «endi el bolamyz» dep quanghan edik. Endi býgin qarasaq, әli bayaghy problemalar ayaghymyzdan shalyp jatyr. Ony osy biz sheshpegende, býgingi biylikte jýrgender sheshpegende, bolashaq úrpaq sheshe me? Olar óz problemasyn sheshsin.

     Astana aqsaqaldarynyn, «Meyirim» qorynyng býgingi sharasy óte oryndy dep bilemin. Aruaqtargha Qúran baghyshtasaq, biz tek sauap alamyz. Al, jamandyqqa, Goloshekinge qarsy túrghan Smaghúlday túlghagha dúgha oqu – sauaptyng sauaby.

     Mening úsynysym: S.Saduaqasúlynyng sýiegi jerlengen qorymda kemi 200-150 jyldyq qúlpytastar túr. Han Kene sarbazdary tasynyng jóni bólek. Osyny keshiktirmey oqyp, halyqqa jariyalau kerek. Men – matematikpin, sondyqtan barlyq jazuda jýie bar, ol mindetti týrde oqylady dep esepteymin.

     Ekinshi aitarym: osy eski qorymgha múghalimder men jastardy әkelip túru kerek. Astana tarihyn, ýlken túlghalardy tanyp bilsin.

Jandarbek Mәlibekúly, QR Memlekettik Eltanbasynyng avtory, professor:

         - Búl beyitti qorghap qaludyng ózi - bir kitapqa jýk bolghanday tariyh. 2006-2007 jyldary jergilikti aqsaqaldardyng súrauy boyynsha men osy ziratty zerttep, qalypyna keltiruding jәne elordalyq keyipke beyimdeuding nobayyn jasay bastadym. Suretke týsirdik, eski jazulardy oqyta bastadyq. Qay jerge asharshylyq kezinde adamdardy jinap kómgenin anyqtadyq. Sol uaqytta meshit-taghzym orny-muzey birikken keshenining jobasyn ómirge alyp keldim. Qla basshylyghyna úsyndym. Osy jobada «eger Kenesarynyng bas sýiegi nemese Alash ziyalylarynyng sýiegi tabyla qalsa, qoyylatyn oryn» da josparlandy. Býginde «tәuba!» deymiz, Han Kene sarbazdarynyng qorymy anyqtalyp, S.Saduaqasúly sýiegining kýli Mәskeuden Astanagha alynyp kelindi. Osy eki fakt atalghan zirattyng mәnin arttyryp otyr.

Mening pikirim: «Taghzym-imandylyq keshenin» soghudy bastauymyz kerek. Kenesary sarbazdary jerlengen tústan zirat syrtyna «taghzym oryn» josparlaghanymyz jón. Múnda qarapayym halyq pen әskeriyler kelip, tanysyp, ant qabyldaytyn bolady.

     Ómirimde eki nәrsege qatty quanamyn. Birinshi, Tashkenttegi Tóle by kesenesin qayta qalpyna keltiru jobasyna qatystym. Ekinshi, Alash qayratkeri S.Saduaqasúlyn qayta jerleu sharasyna atsalystym.

Serik Negimov, QR Gumanitarlyq ghylymdar akademiyasynyng akademiygi, professor:

     - Atam qazaq bar syndy ornymen qoldanghan ghoy. «Sandalbay sóz saytan auyzdan shyghady» degen mәtel bar. Dana Abay niyeti búzyqty «saytankóz» deydi. Osy «Bahadýrler qorymyn» bir kezde «Tegisteymiz, kóshiremiz, múnda kәdimgi pendeler jatyr. Beyitting ghúmyry elu-aq jyl» dep kókigender boldy. «Qalalyq park jasaymyz» degen sheneunikter de kezdesti. Ayaghy ne boldy? Búl qorym 2010 jyldan qalanyng qorghalatyn eskertkishter tizimine endi. Songhy uaqytta Han Kene sarbazdarynyng beyiti tabylyp, osynda Smaghúldyng sýiegi qayta jerlendi. Men S.Saduaqasúlynyng bolmys-bitimin sipattaytyn beyneni taptym: ol – boyyna Ál-Farabiyding aqyly, Atillanyng qaharmandyghy bitken túlgha!

     Búl beyitte әigili kópes Qosshyghúl, ónerpaz Babaq әuleti jerlengen. Baluan Sholaqtyng Ghaliyasyna da, ataqty Halfinderge de, Aqmola meshitterining imamdaryna da, H.Bolghanbay balalaryna da topyraq osy jerden búiyrghan.

     Panteon degendi qazir kóp aityp jýrmiz, búryndy-songhy qazaq ziyalylary osynda halqynan bólinbey-aq jatsa, «Bahadýrler qorymy» osy bolmaghanda qaysy bolady?

     Mening úsynysym: birinshi, syrttan kelgen qonaqtar qala tarihyn biludi osy jerden bastauy kerek; ekinshi, Astananyng tariyh-jaghrafiya jәne til-әdebiyet múghalimder mindetti týrde osy jerde kórgeni jón, әitpese qala men ólke tarihy turaly olar balalargha ne aitady?; ýshinshi, qazir әli de bolsa keudesi kómbe Qasym Tәukenov siyaqty qariyalarymyz bar, osy qorym tarihy turaly sol kisilerden kóp nәrse jazyp aluymyz qajet.

Dihan Qamzabekúly, QR ÚGhA korrespondent-mýshesi, professor:

         - Qúdaygha shýkir, qazir Astana halqy 800 mynnan asty. Mektep sany 80-ge jetti. Kózi ashyq aghayyn qazan ainyng sonynan Han Kene sarbazdary men S.Saduaqasúly beyitine ziyarat etip keledi. Keshe jeltoqsan aiyndaghy Tәuelsizdik merekesi sharalarynda kóp jiyn osynda qazaq túlghalaryna tәu euden bastaldy. Erlerding ruhyna dúgha baghyshtalyp jatyr. Ata dәstýrimiz, ata saltymyz osynday.

         Bizding boyymyzda kenesten qalghan qorqynysh, ýrku, senimsizdik әli de bar. Smaghúl sýiegining kýli músylman tәrtibimen jer qoynyna berilmegeni shymbayymyzgha batyp jýretin. 2011 jyly «tәuekel!» dep eldik sharany bastadyq. Sonda biraz jauapty azamat: «Áli erte, keyin arnayy delegasiyamen baramyz» deumen boldy. Qazir sol azamattardyng qayda jýrgenin de bilmeymiz. Olar Mәskeu ýkimeti kýnde bizge orayly sheshim shygharatynday senimdi boldy dep aita almaymyz, jay jauapkershilikten qoryqty. Al, sol kezde Smaghúl sýiegining kýli túrghan orynda 1992 jyldan kýnde hristiannyng diny rәsimderi jasalyp jatty. Bir basshy D.Medvedev mәngi otyratynday «Men onyng kómekshilerin tanimyn, keleshekte solar kómektesedi» dedi. Búrynghy RF preziydentining kómekshileri toqsan sayyn demeyik, jyl sayyn auysatyny qarapayym adamgha da belgili ghoy.

         Basynda Mәskeuge baramyz degen deputattar delegasiyasy әldekimderding pәrmenimen «barmaytyn» bolyp qaldy...       

Jaraydy, aqyry qayratker sýiegi elge jetti. Odan keyingi jýreksinuler she? Ziyaly qauymnyng kónil-kýii senat pen mәjilis deputattaryn da qozghap jiberdi. Ángime Elbasyna deyin jetti. 2011 jyly 18 mamyrda osy mәselege baylanysty Parlamentte jabyq otyrys boldy... «Jazmyshtan ozmysh joq» dep, «qara molagha» amanttap qoydyq. «Shýkir!» deytin is - sol joly elorda әkimdigi 250-300-dey ziyaly azamattyng basyn qosyp, S.Saduaqasúly ruhyna Qúran baghyshtap, qúdayy as berdi.

         Naq búl kezde pendeshilikpen bylay dep oiladyq: «Eger Han Kenening bas sýiegi tabylsa, osynday salghyrt kýy keshemiz-au?..» dep.

         Sebebi, múndayda alaqan jayyp ókimetke qarap otyrugha bolmaydy. Qogham, qauym, janashyrlar qayda? 2013 jyly  qazan aiynda Smaghúl sýiegining Han Kene sarbazdary qorymyna jerlenui, basyna eskertkish ornatyluy osylay jýzege asty.

         Osy jolda biz Astana aqsaqaldarynan, dindarlarynan kóp kenes aldyq.

         Uaqyt bir orynda túrmaydy. Qalay degende de tarihy Aqmola men Kenesary han qozghalysynyng taghdyrlas jeri kóp. Sonday-aq bir kezderi «Aqmola guberniyasy» degen aumaq 20-jyldary Smaghúldar bolmasa Resey enshisinde keteri anyq edi. Olay bolsa Aqmola tarihy S.Saduaqasúly túlghasymen de taghdyrlas. Bizdinshe, bizding eng ýlken mindetimiz – osy tarihty halqymyzgha jәne elordalyqtargha keninen nasihattau bolmaq. Tarih – odan sabaq alu ýshin de tariyh.

Ziyabek Qabyldinov, EÚU «Euraziya» GZO diyrektory, tarih ghylymdarynyng doktory, professor:

         - Qazir әlemde qazaq 16 millionnan asty. Shettegi 5 mln qazaq qanday jaghdayda jýrse de qara shanyraqqa qarap elendeydi. Sayttardan jәne tuystardan estip jatyrmyz: Astanadan Han Kene sarbazdary ziraty tabylghany olardy ruhtandyryp otyr. Smaghúl Saduaqasúlynyng basyna eskertkish qoyylghanyna olar da qatty quanady. Osy tústa Elbasymyzdyng saliqaly sayasatyna, qala basshylyghyna, bastamashyl azamattargha rahmet aitamyz.

         Omby ólkelik muzeyinde Kenesarynyng úzyn myltyghy túr. Aty-jóni qattalyp jazylghan. Osyny nege alugha nemese Resey ýshin qúndy basqa bir jәdigermen auystyrugha bolmaydy?

         Meni HH ghasyrdaghy adamzattyng jantýrshigerlik oqighasy – Keyki batyr bas sýiegining RF Ermitaj Kunstkamerasynda túrghany qatty oilandyrady. V.Putin bolisheviktermen kýreskenderding bәrin aqtap aldy. Sonda bizding Keyki adamzattyng sory ma, qory ma?.. Memleket basshylyghy nemese úrpaghy nege mәseleni tikesinen qoymaydy? Torghaydan shyqqan biraz aqsaqaldardy bilemiz, solar osy mәseleni tipti aitpaytyn boldy. Kezekti orden, ataq alghandaryna mәz. Au, Keyki qor bolyp jatqanda ne orden, ne quanysh? Men búl súraqty Torghaydyng ghana emes, barlyq qandasyma, ózime de qoyamyn.

         Ózim Ombyda tuyp, sonda oqyp, jetildim. Shaqat, Baytúyaq, Qoyanbay Qúdyq-shilik, Segizbay, Qaraózek, Jaraghash, Qyzylaghash, Túmba, Qaraman, Alqúl, Sarmyrza, Qasqat, Tomar auyldary men Sharbaqkól, Esilkól audandarynyng aty men zaty, tamyrynan ajyramaghan aqsaqaldary bizdi tәrbiyeledi. Men mәngi-baqy tughan jerime, onyng azamattaryna qaryzdarmyn. Sondyqtan «Omby qazaqtary» atty seriyaly kitaptar jazu – mening boryshym. Smaghúl syndy túlghalardyng Ombyda oqyp-jetilgeni de – men ýshin maqtanysh.

         Úsynysym: býgingi patriot qazaq jastarynyng portretin jasauymyz kerek! Patriot azamat Kenesaryny, Alash ziyalylaryn, sonyng ishinde Smaghúldy bilui kerek, ana tilin, ata dinin, últ muzykasyn mengerui kerek t.b. Osylardy bilmese, «biligi tómen, antipatriot» degen bagha aluy tiyis. Áytpese qazir tarihty bilmey-aq, qazaq tilinde sóilemey-aq «patriot bolugha» jaghday jasalyp qoyghan.

Mәmlýk Músaev, S.Ghylmany meshitining nayb-imamy:

         - Dýniyede barlyq nәrsening sebebi bar. Allanyng jazuy degendi úmytpalyq. 90-jyldary Aqmolada jalghyz ghana meshit boldy. Birde bas sәuletshi V.Laptev atynan bizding qoldauymyzdy súraghan joba keldi. Onda osy eski ziratty syryp tastau kózdelipti. «Músylmandar múndaygha qatty qarsylyq bildiredi» dep qol qoymadyq. Jergilikti aqsaqaldargha, ólketanushylargha rahmet, osy qabirstandy saqtap, qorghau ýshin kóp júmys istedi. Árqashan bizben kenesip otyrdy. Búrynghy darbaza ýstindegi Qúran sózin biz jazdyrtqan bolatynbyz. Bayyrghy imamdarymyzgha topyraq osy jerden búiyrghanyn bilemiz. Olargha jii dúgha baghyshtap túramyz.

         Han Kene imandy bolghan. Óltirerding aldynda namazyn oqugha púrsat súrapty degen sóz bar. Sarbazdary da imandy dep oilaymyz. Áytpese el ýshin, jer ýshin, azattyq ýshin kýresip, sol jolda jaydan-jay shahit boldy deysiz be? Smaghúl Saduaqasúlynyng әkesi - molda bolghan adam. Men sol elge kýieu balamyn. Býginge deyin shaldar Saduaqas molda turaly jaqsy sóz aityp otyrady. Ózin jazyqsyzdan-jazyqsyz 37-jyly atyp jiberipti. Smaghúl - «Ismaiyl» payghambarymyzdyng atynan alynghan nyspy, ol – Ibragim payghambarymyz ben Ajar anamyzdyng túnghyshy. Arab etnosynyng bastauynda osy Ismail túr. Saduaqas – Múhamed payghambarymyzdyng «Saad ibn Abu Vakkas» esimdi erjýrek sardar-sahabasynyng aty-jóninen alynghan atau. S.Saduaqasúly kitaptarynda qazaqtyng dәstýrli dinine degen tabighy kózqaras bar. Ghalymdarymyz osyny bilse deymiz. Sonday-aq biz tarihty aitqanda túlghalardy dýniyelik bilimdi ghana oilaghan etip kórsetip, din-islamnan tysqary alyp ketetin ateistik tújyrymdardan aryluymyz qajet.

         Qúday Aqmolanyng kóne qorymyna jerlengen әigili azamattardyng o dýniyesin bersin. Biz olardyng basyna baryp Qúran oqu arqyly Allanyng pendesine bergen keng nesibesin, el ýshin qúrban boludyng mәnin, syn saghattaghy erlikting ýlgisin, tәubagha keluding jolyn týsinemiz.

Bekjan Ábuәliyúly, EÚU Mәdeniyet jәne ruhany damu institutynyng diyrektory, filologiya ghylymdarynyng doktory:

         - S.Saduaqasúly enbekterinde HIH ghasyrdyng sony men HH ghasyrdyng basyndaghy mәdeniy-ruhany ýderis jaqsy sipattalghan. Meninshe, onyng enbekterinen tilshiler, әdebiyetshiler, tarihshylar, mәdeniyettanushylar, ekonomister kóp nәrse ala alady. Bizde, ókinishke qaray, qazaq ekonomikasyna qazaqtyng kózimen qarau jetispeydi. Smaghúl osy mәseleni jaqsy jazady. Ózi kooperasiya arqyly qazaq sharuasyn órkendetu isining basynda túrypty. Býgingi auyldy qaranyzshy. Ne kóresiz? Júmyssyzdyq pen ruhany degradasiya. Agrarlyq el ekenimiz jasyryn emes, endeshe nege Smaghúldar aitqan jolmen auyldy gýldendiruge bolmaydy? Mal baghyp, sonyng qyzyghyn kórmeu degen ne?.. Qazir teatr men pedagogika turaly jii aitatyn boldyq. Osy isti jýieli úiymdastyrudyng basynda Smaghúl túrghanyn nege aitpaymyz? Koriyfey deytinderimizding bәri 1925 jyldyng sonynda S.Saduaqasúlynyng bastamasymen Qyzylordagha jәrmenkeler men auyldardan jinalghanyn bilemiz be? Birinshi institut dep jýrgen QazPIY-ding negizi ministr S.Saduaqasúlynyng ýlken jigerimen Tashkentte 1926 jyly qalanghanyn nege úmyttyq? Smaghúl óz túsynda 5-6 gazetke redaktor boldy. Sol basylymdargha Alash ziyalylary jii maqala jazyp túrdy. Býgingi jurnalister osy jaghyn terenirek aitsa deymiz. Qazir koniunkturadan shyqpaghan qaysybir ministrlerdi túlgha dep dabyraytatyn boldyq. I.Omarov, Ó.Jәnibekov syndy halyqshyl ministrlerding bastauynda Smaghúl Saduaqasúly túr. Biylikten shettetilgen Alash túlghalarynyng bәri Smaghúldy arqa tútqan, әigili M.Áuezovting ózi jas kishi Smaghúldy «agha tútqan». Biz eger S.Saduaqasúlyn naghyz memleket qayratkeri dep jii aitatyn bolsaq, býgingiler sonday túlghalargha boy týzer edi...

Qadyrbay Beysenov, Astana qalasy Ardagerler kenesining mýshesi, enbek ardageri:

         - Qazir elimiz ben el basshylyghy tariyhqa, tarihy túlghalargha Tәuelsizdikting maqsat-múraty túrghysynan qarap keledi. Qanshama iygilikti sharalar atqaryldy. Elorda әr jyly tarihty tanu men úlyqtaugha baylanysty keshendi júmystardy jýzege asyrady. Qazaq eli monumenti, Jәnibek pen Kerey eskertkishi, Otan-Ana eskertkishi, Asharshylyq qúrbandaryna arnalghan eskertkish jәne múrajaylar el tarihyn kórsetedi.

         Astanada Han Kene sarbazdary ziratynyng tabylghany, S.Saduaqasúly beyitine qúlpytas ornatylghany – elorda ziyalylarynyng auyzbirligi, tarihty qadirleui dep bilemin.

         Elorda ardagerleri – ýlken újym. Biz zirattardy kýtu, tarihy oryndardy baghalau qajettigin jastargha jii aitamyz. «Atanyng batasy» degen jaqsy sóz. Men elordanyng dәstýr sabaqtastyghy myqtap ornaghan qala bolyp qalyptasuyn qoldaymyn. Smaghúl múrasy qazir Qazaqstan ýshin óte manyzdy.

Qúrban Smaghúlúly, «Qaraótkel» ziratynyng shyraqshysy:

         - Búl zirattyng tarihy manyzy zor ekeni sózsiz. Tónkeriske deyin Aqmolada 5 meshit bolsa, sonyng bar imamy osynda jerlengen. Qazan, Ufa, Tashkent, Búhara, Samarqan qalalarynan kelip osynda ghúmyr keshken iri din qayratkerleri men kópester de sonda qoyylghan. Ál-Azhardy bitirgen M.Smaghúlov degen ghalym bar. Sol kisi qúlpytastardan ghúlamalar men imamdardy ajyratyp otyr. Keyde qayran qalamyn, men - Syr boyynan, Marat Esil boyynan, biraq atalarymyzdyng aty Smaghúl eken. Búl da bir Alla búiyrtqan sәikestik shyghar.

         Zirat qorshalghansha múnda ne bolmady? Alqashtar men búzylghandar órip jýrdi. Bir kezderi múndaghy qúlpytastardy zauyt pen ýiding irgetasy etip qalap jibergenin estuding ózi auyr... Qazir kóp nәrse týzelip qaldy. Astana әkimdigine, eskertkishterge jauapty K.Qoqymovagha, ingush tamyrymyz M.Guseriyevke, osy qorymdy abattaymyn dep jýrgen A.Naymanov, M.Ábsemetov syndy kisilerge alghysymyz sheksiz. Han Kene sarbazdary beyitining tabylyp, Smaghúl Saduaqasúly sýiegining osynda jerlenui búl zirattyng manyzyn odan sayyn arttyrdy. Qúdaygha tәuba deymiz. Ziyarat etushiler, tariyhqa qyzyghushylar kóbeydi. Qúrannyng jii oqylghany bәrimizge jaqsy. Áli de el bolyp birlesip atqaratyn júmystar jetkilikti.

Abay Jayjúmanov, «Meyirim» qoghamdyq qorynyng tóraghasy, qogham qayratkeri:

- «Jastar shaghyn audanyndaghy músylmandar qorymynda Kenesary sarbazdary jerlengen» degendi búryn jergilikti kónekóz qariyalar sybyrlap qana aitatyn. Onyng sebebin keyin týsindik, «tariyhqa qyryn qaraghan ókimet bilip qoysa, búzyp tastaydy» degen boluy kerek. Ras, osynda nasos zauyty túrghyzylghanda, kóp beyit tas sonda tasylghan. Búl jer qalanyng sheti bolyp, erikken jastar qúlpytastardy qaruyna meshen etken. Múnda oqtan oiylghan, tesilgen tastar kóp-aq.

Qasym Tәukenov aghamyz Smaghúl Saduaqasúly sýiegi Astanagha әkelingen kezden qatty әbirjip jýrdi. «Qayratkerdi layyqty jerleu kerek!» dep. Oily, talapty jastar әrqashan aqsaqaldardyng batasyna, kenesine zәru ghoy. Qazaq eli osynday azamattardan qúralaqan emes. Astana ziyalylary, qayratkerding tuystary atsalysyp, basy qaraytyldy. El boludyng joly - osy.

Kezinde Qorghaljyn audanyn basqaryp jýrgenimde Kenjebek Kýmisbekovke mәdeny baghytta eskertkish ornatqanymyz bar. Bolashaqta Astananyng kórnekti ornyna S.Saduaqasúlyna eskertkish túrghyzghan dúrys, onyng atyndaghy shettegi tar, qysqa kósheni jana danghylmen auystyrghan oryndy, qalanyng bir mektebine esimen bergen jón dep oilaymyz. Eng basty mindet – jastargha Smaghúl qasiyetin siniru, onyng enbegin halyqqa keninen nasihattau.

Abai.kz

0 pikir