Senbi, 23 Qazan 2021
Janalyqtar 1900 0 pikir 21 Qantar, 2014 saghat 04:12

Azamat Aqylbekov. Qazaqtyng jana derti – ATAMANIYa!

Ghylymda «Atavizm» degen termin bar. Men de qazirgi kóptegen ghalymdardan qalyspayyn dep termin oilap taptym.  Basynan bayandayyn.

         ...Bir auyldyng adamdary atalaryna kesene túrghyzyp, as beruge shaqyrghan song bara qalgham. Keremet kesene! Sóilegenderden úqqanym, bәlenshe degen by eken, jonghargha qarsy erlik kórsetipti, balalary da (qazirgi) bir keremetter. Teberiktey taratylyp jatqan keremet múqabaly kitaptar!

Jaqynda túrghan eki apanyng birining sózi eleng etkizdi: «-balam, taghy bir bes-alty kitap bershi-, deydi taratushygha. Ol: «Apa, y tak tórteuin aldynyz ghoy,- dese, apamyz: «әi, әdirәm qalghyr, nemene ayaysyndar ma, ýige aparyp tamyzyq qylayyn dep edim»,- dep qara-a-ap túr...

Lepirgenderdi tyndap túryp aqyryn zerdelesem, kýpingen sóileushiler men mysqyldaghan tyndaushylar әrtýrli pikirde. Búl qalay dep bajaylasam, mysqylshyldardyng sózderi rasqa janasady..., atalyp jatqan «biydin» uaqyty jonghargha juyqtamay-aq túr, bylaysha aitsaq, keshegi adam. Búl úrpaqtary qatelesip ketken ghoy dep, biraz týsindire, әr nәrsening orny bar, zertteudi qajet etetin degen maghynada sóz sóilegenimdi qayteyin «Non gratagha» ainalyp shygha keldim.

Ghylymda «Atavizm» degen termin bar. Men de qazirgi kóptegen ghalymdardan qalyspayyn dep termin oilap taptym.  Basynan bayandayyn.

         ...Bir auyldyng adamdary atalaryna kesene túrghyzyp, as beruge shaqyrghan song bara qalgham. Keremet kesene! Sóilegenderden úqqanym, bәlenshe degen by eken, jonghargha qarsy erlik kórsetipti, balalary da (qazirgi) bir keremetter. Teberiktey taratylyp jatqan keremet múqabaly kitaptar!

Jaqynda túrghan eki apanyng birining sózi eleng etkizdi: «-balam, taghy bir bes-alty kitap bershi-, deydi taratushygha. Ol: «Apa, y tak tórteuin aldynyz ghoy,- dese, apamyz: «әi, әdirәm qalghyr, nemene ayaysyndar ma, ýige aparyp tamyzyq qylayyn dep edim»,- dep qara-a-ap túr...

Lepirgenderdi tyndap túryp aqyryn zerdelesem, kýpingen sóileushiler men mysqyldaghan tyndaushylar әrtýrli pikirde. Búl qalay dep bajaylasam, mysqylshyldardyng sózderi rasqa janasady..., atalyp jatqan «biydin» uaqyty jonghargha juyqtamay-aq túr, bylaysha aitsaq, keshegi adam. Búl úrpaqtary qatelesip ketken ghoy dep, biraz týsindire, әr nәrsening orny bar, zertteudi qajet etetin degen maghynada sóz sóilegenimdi qayteyin «Non gratagha» ainalyp shygha keldim.

         ...Keseneden kósilip qalagha jettik, qymbat restorannyng bireuinde «As» ta dayyndalypty. Aqyr kelgen song ayaghyna sheyin bolayyn dep qaqpagha jaqyndaghanymda, Qúday basqa salmasyn, qaptaghan «ohrana» kózildiriktisi de, kózildiriksizi de, ýlkeniregi de, jasyraghy da jolymdy kes-kestep jibermey-aq qoyghany. Búl qalay dep sasqalaqtap ainalama qarasam, iytermelep, yghystyryp  jatqandary men ghana emes, managhy eki apagha da jol joq eken.

         Shydamay: «Ey, búlaryng ne, Qúdayy tamaq emes pe, nege kiruge bolmaydy. Men jaraydy kirmey-aq qoyayyn, al myna seksenge kelip qalghan әjelerindey kisiler nege kirmeydi?! Álde búlardy terrorister dep túrsyndar ma?»,- desem, «ohrana» ýn joq, sap týzep qarsy jýrdi. Jetip kelgen 2-3 polisiyany kórip, kómekteser degendey, analardy ymdap kórsetsem, olar: «...agha, ne qylasyz, ketsenizshi búl jerden» deydi. «Tәrtipti qadaghalamay, múnda nege jýrsinder?» degenime, «...prikaz bolghan song jýrmiz» dep aqtarynan jaryldy.   

         Sózin sóilegenimdi arqa tútty ma, bir apa qatty ketti: «...qarang qalghyrdyng túqymy! Aqsha bitip edi, qarashy, qay-qaydaghy atasymaghyn oilap tauyp, shygharghandaryn. Dәp osylardyng atasy mening әkem soghysqa ketkende tyghylyp barmay qalyp edi. Arghy atalary Qytaygha qashyp sonda qaldy deushi edi. Al endi sonyng atasy qalay by me, batyr ma, bola qalghanyn. Osydan song bergen Qúdayylary qabyl bolar ma...»

         Myna jaghdaygha ózimdi kinәli sanap apagha aqyryn basu aityp túrghanymda ortalarynda moldekeng bar, baghanaghy «mysqylshyldardyn» birazy bayqamaghanday qasymyzdan óte shyqty.

...Ishten mikrofonnan oqylghan qúran estildi.

         Qolymdy bir siltep kete bardym.

         Oilap kelem. Shynymen-aq, qazir keybireuge aqsha bitse, kelsin-kelmesin atalaryn dәriptey ketu qaydan shyqty eken? Sonsha aqsha shashu nemenege kerek desenshi! Basqa da qayyrymdylyq is-sharalar tolyp jatyr emes pe? Kómektesem dese jesir-jetimek az ba, shyqqan auyldaryn kórkeytuge at salyssa qayter edi!...

         ...Oylaugha túratyn taghy bir jaghday, osynday tabylghan batyr, biylerding atoy salyp «jonghar» men «qoqangha» qarsy shapqandary. Sonda qazaqtyng aty bar da zaty joqtardan basqa jaulary bolmaghan ba?! Kópirmeler men lepirmelerge qazaqtyng olardan basqa da jaulary bolghan dep kórinizshi, qayter eken. Mysaly: jau dep jýrgen «qoqanymyzda» ózimizding bauyrlarymyz týrkiler, onyng ishinde qazaghymyzdyng qanly, qypshaq, dulat, sirgeli, shanyshqyly, qúrama t.b. siyaqty rulary túrghan, al әskerinde azdaghan ghana sarttar bolmasa negizinen qypshaq penen qanlylar bolghan deseniz she? Joq, qazaqtyng negizgi jauy kórshiles otarlaushy ýlken imperiyalar dep kórinizshi, jana ghana sheshensip, kósemsip túrghandar ayaq astynan kýmiljip, qytay desen, qylqynyp, orys deseng osharylyp, ainalasyna qarap, ayaq astynan «Belchikovke» ainalyp shygha keledi.           

...Osy «Ata Maniya» (dәlelsiz, danghazalyq dәripteu) auruy qazaqqa qaydan júqty eken? Aytpaqshy  oylap tapqan termiynimdi «Ataman y Ya» (men de ataman boldym) dep te qoldanugha bolady...

Taldyqorghan

Abai.kz

0 pikir