Sәrsenbi, 27 Qantar 2021
Janalyqtar 1842 0 pikir 17 Qantar, 2014 saghat 06:51

Óz beynendi ózing somdasan...

 (eki piesa turaly oi)

 

Óner - ómir deytin júmbaq әlemning jarq etip kóringen kórkem kóshirmesi.

Sahnada oinalatyn qaysybir shygharmany alsanyz da, onyng óne – boyynan ómirge degen qúshtarlyqtyng  laulaghan jalyny órilip túrady. Sosyn da bolar, siz ben biz myna tirlikten  zerigip ne bolmasa sharshap, әlde qajy bastaghan sәtterde teatrgha kelemiz. Teatrgha sharshaghan kónil kýimen kirip, qayta tysqa shyqqanda jigerlenip, oiymyz tútanyp, kónilimiz keneyip, janymyz jadyrap sala beretini aityp jetkizgisiz aqiqat.

Óner - ómirge jalyn beretin, ot beretin qúdiretti kýsh!

Sodan da bolar, biz teatrdy sýiemiz. Teatrgha qay kezde de jan-tәnimizben yntyghyp, bólekshe yqylaspen barugha-kóruge asyghyp túratynymyz da dau tudyrmasy anyq.

Sol teatrdyng kýre tamyryn qualay ón boyyna nәr berip, barynsha quattandyratyn – eng aldymen qalamy jýrdek dramaturgter. Dramalyq shygharma – bolashaq kórkem spektaklidin  altyn dingegi hәm altyn qazyghy!

Shyn talantty, aitary salmaqty, oily piesa tipti jartylay әzir spektakli desek te artyq emes.

H H H

 

Býgingi kýni qazaq degen qabyrghaly elding dramaturgiyasy qalay desek te,  jan-jaqty jetilip, damyp, sony izdenisterge jol asha bastady.

 (eki piesa turaly oi)

 

Óner - ómir deytin júmbaq әlemning jarq etip kóringen kórkem kóshirmesi.

Sahnada oinalatyn qaysybir shygharmany alsanyz da, onyng óne – boyynan ómirge degen qúshtarlyqtyng  laulaghan jalyny órilip túrady. Sosyn da bolar, siz ben biz myna tirlikten  zerigip ne bolmasa sharshap, әlde qajy bastaghan sәtterde teatrgha kelemiz. Teatrgha sharshaghan kónil kýimen kirip, qayta tysqa shyqqanda jigerlenip, oiymyz tútanyp, kónilimiz keneyip, janymyz jadyrap sala beretini aityp jetkizgisiz aqiqat.

Óner - ómirge jalyn beretin, ot beretin qúdiretti kýsh!

Sodan da bolar, biz teatrdy sýiemiz. Teatrgha qay kezde de jan-tәnimizben yntyghyp, bólekshe yqylaspen barugha-kóruge asyghyp túratynymyz da dau tudyrmasy anyq.

Sol teatrdyng kýre tamyryn qualay ón boyyna nәr berip, barynsha quattandyratyn – eng aldymen qalamy jýrdek dramaturgter. Dramalyq shygharma – bolashaq kórkem spektaklidin  altyn dingegi hәm altyn qazyghy!

Shyn talantty, aitary salmaqty, oily piesa tipti jartylay әzir spektakli desek te artyq emes.

H H H

 

Býgingi kýni qazaq degen qabyrghaly elding dramaturgiyasy qalay desek te,  jan-jaqty jetilip, damyp, sony izdenisterge jol asha bastady.

Óz kezinde últtyq dramaturgiyamyzdyng negizin qalaghan J.Shaniyn,       J.Aymauytov, M.Áuezov, Á.Tәjibaev, Gh.Mýsirepovter bastap, odan keyingi kezenderde     S. Shaymerdenov, T.Ahtanov, Q. Múhamedjanov, Á. Tarazi, S.Jýnisov,  Q.Ysqaqov,  D. Isabekov, O. Bókey, T.Núrmaghambetov, t. b. bolyp jalghasatyn túnyp túrghan túma búlaq osy kýni arnaly ózenge ainalyp, bir belesti artqa tastady. Búlar keshegi Kenestik kezende-aq aty shyghyp, shygharmalary moyyndalghan tuma talanttar.

Ásirese tәuelsizdik alghan 20 jyl ishinde  bizding tól dramaturgiyamyz birshama órkendedi, ósti, marqaya týsti. Ózimiz tarazygha salyp, talqygha týsirip, tiyisti baghasyn bere almay kele jatqanymyz bolmasa, dramaturgiya salasynda alynghan asu kónil quantarlyqtay. Tól dramaturgiyamyz osy 20 jyl ishinde eki baghytta keninen damydy, jan-jaqty tamyr jaydy deuge bolady. Onyng birinshisi – keshegi ótken kýnderding tarihy shyndyghy sahna tilinde barynsha shynayy  sóiledi. Aytalyq, 20 jyldarda elim dep enirep ótken Alash arystarynyng asyl beynesi sahna arqyly halqymen qauyshuda. Búl aituly isting bastauynda daryndy dramaturgimiz Q. Múhamedjanovtyng «Biz perishte emespiz» tragediyasy túrsa, odan song  Sh. Múrtazanyng «Beseuding haty», «Stalinge hat» degen dramalary ómirge keldi. Oghan ilese Shәkәrim, Maghjan, Mústafa, Nәzir, Súltanbek t.b. qayratkerler beynesi sahnada meylinshe shynayy somdaldy.

Ekinshi baghyt – býgingi kýn shyndyghy hәm adamnyng ishki iyirimderine ýniletin jana piesalar shoghyry bolmaqshy. Búl baghytta da qazaq dramaturgteri ýlken-ýlken sýbeli tuyndylar jasay aldy desek, esh artyq aitqandyq emes. Jana piesalarymen kók júldyzynday jarq-júrq etken dramaturgter qataryna Á. Tarazi, D. Isabekov, T. Núrmaghambetov,                 I. Orazbaev, IY.Saparbaev, S. Balghabaev, R.Múqanova, S.Asylbekov, t.t. jatqyzugha әbden bolady. El tәuelsizdigi jyldary Mәdeniyet ministrligi jariyalaghan «Tәuelsizdik tolghauy» atty bayqaudyng «dramaturgiya» nominasiyasy boyynsha әldeneshe oily piesalar jýirik shyghyp arqan ýzdi. Sol piesalar shoghyry óz aldyna toptalyp, «Órilgen ómir órnegi» degen atpen jeke jinaq bolyp basyldy da. Mine, sol jana tuyndylar endi elimizding sahnalaryna  kezegimen jol tartuda.

Bizding býgingi әngimemizding taqyryby – tәuelsizdik kezeninde oza shapqan, janashyl piesalarymen eldi elendetken dramaturgterimizding enbegine sholu jasap, taldau maqala jazu emes. Sondyqtan da osymen shektelip, әri qaray tizgin tarta túrmaqpyz.

 

H H H

 

Qaysybir dramalyq tuyndy bolmasyn, ony sahna tilinde meylinshe qúbylta oinatyp, patsha kónildi kórermenge ruhany lәzzat syilaytyn óner adamy – ol akterler yaky aktrisalar. Ómirde ózimizdey mýlde qarapayym jan bolsa, al sahnada  kisi tanymastay bolyp, shirygha ózgerip shygha keletin osynau erekshe jaratylghan óner ókili turaly qay qalamger jerine jetkize oy tolghap, onyn  jeke taghdyryna qatysty salaly sóz órbite aldy eken?           Áy, qaydam! Áy, aita almay kelemiz-au!...

Biz ýshin akterding aty – akter! Olar keshki sahnada bolmasa, al bylayghy ómirde quanbaytyn, qayghyrmaytyn, jylamaytyn kisiler siyaqty kóremiz. Áste osylay oilauymyz qatelikting kókesi! Akter de adam. Al, onyng sezimi...

Ataqty dramaturg Ákim Tarazidyng «Ýkili júldyz» degen fars – tragediyasynda mynaday oqshau oy bar: «Ártisting bәri adam, al adamnyng bәri әrtis emes!...».

Ras, siz ben biz qalay talassaq ta, әrtis emespiz. Bola da almaymyz. Talpynsaq ta, tyryssaq ta... Óitkeni ol – talanttyng sharuasy. Talant degen – Allanyng syiy. Tua bitti qasiyet!

Mine, sodan ba eken, Á. Tarazy kókemiz ózining «Ýkili júldyz»  tragediyasynyng oqigha jelisin artisterding qily taghdyrynan alyp jazypty. Piesadaghy bas keyipkerler – Ay men By teatrda úzaq jyl enbek etken qos qúrby, bylaysha qarasanyz, óz degenderine jetken, ataq-danqqa da kende emes. Óz sózderimen aitsaq, ekeui de «júldyz». Alayda, myna taghdyr tym-aq qatal. Ol sening ataq-danqyna, bedel-biyigine bas iymeydi. Kezi kelgende tobyqtan qaghyp jiberip, tonqalang asyruy da, esinnen tandyryp, tәubana keltire saluy da bir sәtte!

Qos qúrbynyng taghdyryna oy salyp qarasanyz, rasynda da solay. Ekeuinde de sýieu bolar sýiikti jar joq. Birinde jalghyz úl, birinde – jalghyz qyz! Eng súmdyghy olardyng da taghdyry aumaly – tókpeli. Aydyng úly erte qaytys bolyp, kelini basqa bireuge túrmysqa shyqty. Úlynan qalghan jalghyz nemere óz taghdyryn aiqyndamaghan әri-sәri kýide. Biyding qyzy túrmysqa shyqty, biraq otbasylyq ómir jalghaspay jatyr, kýrt ýzilmekshi. Kýieu bala ajyrasudy oilastyryp jýr.

Aydyng armany – jalghyz nemeresi óz tenin tauyp ýilenip, jas otau qúrsa, solarmen birge túru baqytyna ie bolsam deydi.

Biyding armany -  jalghyz qyzy ajyraspasa eken, әiteuir taghdyryn býldirip almasa eken dep oilap jýrgende...

Qysqasy, eki «teatr júldyzynyn» ghúmyrynyng sony oqys búzylyp, ómirlik tragediyagha úlasady. By kýieu balasynyng әzәzil sózine arbalyp, óz qyzymen yn-shynsyz ajyrasugha sebepker bolady. Kýieu bala «solay isteseniz, men sizge su jana Djip avtokóligin syilaymyn» degen son, oy pendelik-ay,  dýniyege  ansary auyp jýre bergenin de sezbey qalady. Biraq, bәri bitip, óz ýiine oralghanda bir-aq kýnde óni quaryp, kózi shýnireyip, bop-boz bolyp ketken sýiikti qyzyn kórip, jan azabyna týsedi. Tipti týn ishinde uystap dәri iship, myna pәniydi tәrk etip, óle salmaqshy da bolady.

Ay bolsa nemeresinen ayaq astynan jaqsy habar estip, «aqyry ýilenetin boldy-au» dep abyr-sabyr bolyp jatqanda, ekinshi kýieuge shyghyp ýlgergen óz kelini tóbeden týskendey etip, «sizge osy ýlken ýy kerek pe, qala shetinen bir kereuet syyatyn shaghyn bólme alyp bersek jetpey me!» dep aityp salatyn auyr sózinen jýregi ústap, kenetten ol dýniyelik bolyp kete barady. Kónildegi analyq arman әdira qalady.

Dәl osy óner adamdarynyng ómiri turaly oy qozghaghan ekinshi dramalyq tuyndy – Dulat Isabekovtyng «Altyn tordaghy toty» (Aktrisa) degen piesasy.

Múndaghy oqigha da bir teatrdyng eng tanymal aktrisasy – Aygýl Asanovanyng basyna ótedi. Ol óte talantty aktrisa. Ataghyna býkil el qanyq. Alayda, ómirdegi óz tirligi qalay etse de qiilaspay-aq qoyady. Qyzday shyqqan kýieui qyzghanysh sezimine erik berip, ajyrasyp ketedi. Sodan birer jyl jalghyzdan-jalghyz ómir keshuge tura keledi. Óz oiynsha myna tirlikte endi eshqanday qyzyq qalmaghan ispetti. Bәri de ótirik, bәri de aldamshy. Ásirese erkekter...

Sonday selqos, sýresoq kýnderding birinde oghan «Ghimarat» biznes seriktestigi basshylyghy atynan arnayy hat keledi. Seriktestikting qúrylghanyna 10 jyl tolypty, sol saltanatqa qúrmetti qonaq bolyp qatysyp, ózi oinaghan spektakliderden birneshe ýzindiler oryndap beruin ótinipti. Aqysy da qomaqty eken,  «Foliksfagen» avtomashinasyn syigha tartpaq.

Pendeshiligi ústady. Álde... dýniyege qyzyqty. Áyteuir «Ghimarat» seriktestigining on jyldyq mereytoyyna barugha kelise ketedi. Basshysy ótingen song sol keshte әlde әn saldy, әlde spektakliden ýzindi oryndady. Áyteuir sahnada aktrisa bolyp, óner júldyzy bolyp jarqyldady. Qolyna avtokólikting kiltin ústatyp túryp, әlgi seriktestik basshysy basyndaghy parikti sheshti. Sóitse – bir kezdegi ózine ólerdey ghashyq bolghan, túrmysqa shyghuyn jalyna súraghan әlgibir sýikimsiz jigit... Aygýl oghan qansha yntyqsa da mýlde jyly qabaq tanytpay qoyghan-dy. Qasyna jaqyndatpaghan-dy. Endi, mine, sol jigitting aldynda bir sәtte bas iyip, syilaghan dýniyesine yntyghyp, pende bolyp túr. Biznesi ongha basqan jigit te mysqylday kýlip «búryn asau edinder, endi kimsinder, men qalasam – seni shetelge de alyp kete alam, tóbennen altyn qúyam»  dep arynday sóilep, biyikten bósedi. Sol sәtte Aygýl óner adamynyng namysyn oilady ma, dereu kiltti bir kelinshekting ashylyp túrghan keudesine tastay salyp, kilt búrylyp shyghyp ketip qalady...

Aytpaqshy, bir jas jigit Aygýl kezekti spektaklidi oinap túrghanda zaldan kóterilip, onyng janyna jetip keletini bar. Aygýl oghan zekip «spektaklidi búzasyz, týsiniz» dese de bolmaydy. Sóitse, ol bala kezden Aygýlding ónerine ghashyq bolghan bozbala  eken... Ónerine tabynushy eken...     

Aygýl – aktrisa onasha qalghan sәtterde eki týrli sezimge bólenetini bar.

Alghashqysy – әlgi biznesi dóngelenip túrghan, «Ghimarat» birlestigining basshysy, bayaghy ózine ólerdey ghashyq, býgingi pang keude... Ony eske alsa jýregi múzdap qoya beredi. Ásirese, ana jolghy búny mazaq etkeni janyna jara bolyp jabysty. Aryn azapqa saldy.

Ekinshisi – әlgi bir jas bozbala, búnyng ónerine ólerdey ghashyq, es-týssiz sýigen, jany tanghy shyqtay móp-móldir jas jigit... Sahnagha esh iymenbey, jýgirip shyghyp, búnyng qolynan sýimek bolghany... esine týsse, jýregi jylyp sala beredi.   

Aygýl – aktrisa onashada sol jas jigitti oilap, óz ishindegi әldebir quanysh sezimin úzaq bastan ótkizetin sәtteri de kóp...

 

H H H

 

Biz sóz etip otyrghan eki drama – Á.Taraziyding «Ýkili júldyz» jәne           D. Isabekovtyng «Aktrisa» atty shygharmalary óner adamdaryna, onyng ishinde teatr aktrisalarynyng ómirine arnalyp jazylghan kórkem dýniyeler  hәm  aytary mol tuyndylar eken.

Óner adamy bolu onay is emes. Óitkeni akter ózi oinaghan sәtte kez-kelgen mamandyq iyesi  bolyp, eldi barynsha sendirui kerek. Ol birde kәri bolyp qaltyldap, birde jas bolyp jayrandauy qajet. Ol birde shattana kýlip, al endi birde aghyl-tegil jylauy shart. Jәne bәri de tabighy bolyp kórinui taghy bar.

Aytqanday, D. Isabekovtyng Aygýli kezekti spektaklige shyghayyn dep túrghanda tughan bauyry ayaq astynan auyr jaghdayda auruhanagha týskenin estiydi. Qaytpek kerek? Spektaklidi tastap, auruhanagha jýgire me? Joq bolmasa spektaklidi ayaqtap, óz rolin oinap shyghuy qajet pe? Qaysysyn tandaydy?

Aygýl – aktrisa kórermenning kónilin qaldyra almady, ishinen jylap  túrsa da, sahnada jayrandap oinap, elge kókirek sarayyndaghy kermek oy men jan dýnie azabyn sezdirgen joq.

Á. Tarazidyng «Ýkili júldyz» tragediyasyndaghy Ay baqigha ozyp, By ortalarynda ósip kele jatqan jas aktrisagha ýkili bórik kiygizip túryp, «endigi júldyz sensin» dep tebirene aitatyn sózi bar. Mine, búl óner adamdarynyng mәngi ólmes ýmit-simvoly. Óner – mәngilik! Óitkeni, ol ózining bastau – búlaghyn kәdimgi ómirden alyp keledi.

          Qazaqtyng belgili dramaturgteri jazghan osy qos tuyndy әr kezderde Astanadaghy Q. Quanyshbaev atyndaghy akademiyalyq drama teatrynda sahnalandy. Ár kezderde dep otyrghanym – D. Isabekovtyng «Aktrisasy» osydan bes-alty jyl búryn sahnagha jol tartqan eken. Ony belgili rejisser Núrlan Júmaniyazov sahnalaghan-dy. Ol qoyylymgha da barghanbyz. Kórgenbiz. Qol soqqanbyz. Aghagha rizalyq sezimimizdi bildire túryp, keybir oi-pikirlerimizdi aitqanbyz.

          Al, Á.Tarazy kókemizding «Ýkili júldyz» tragediyasyn taghy bir belgili rejisser – Álimbek Orazbekov sahnagha shygharypty. Osy tayauda ghana... Eng qyzyghy – búl piesa osydan 14-15 jyl búryn jazylyp, tipti jazushy-dramaturgting kezekti jinaghyna әldeqashan engen eken. Osy kýnge deyin birde - bir  rejisserding kózine týspegeni tang qaldyrady.

         Osy jerde aita ketu kerek, býgingi qazaq dramaturgiyasy qanday beleske kóterile aldy, onyng eng kórnekti, ókilderi kim dese, sóz joq, aldymen auzymyzgha jogharydaghy eki qalamger esimi týsetini aqiqat. Aldy seksenge ilinip, ekinshisi jetpisten assa da, qalamdary qartaya qoyghan joq. Shabyty sarqylghan emes. Demek, últ dramaturgiyasynyng arqa sýieri de osy kisiler.

         Ras, eki drama da qazir kórermen nazaryna úsynyldy. Endigi tóreshi de – halyq bolmaq! Men sahnalyq núsqasyna tórelik aityp, artyq-kem  ketken jerlerine syn aitudan aulaqpyn, ony teatr synshylary óz kezeginde әli de molynan aita jatar. Baspasóz arqyly keninen taldap jazatyn da bolar.

         Aytpaghymyz – «Ýkili júldyz» da, «Aktrisa» da elimizdegi kez-kelgen drama teatry quana sahnalaytyn, qayta-qayta qoyatyn óte sәtti әri oily dýniyeler! Eng bastysy múnda teatrdyng tap-taza ómiri bar, tynys-tirshiligi bar. Aktrisalardyng jandy  obrazy bar.  Ózi bar...

Ózindi-ózing oinaudan, óz beynendi ózing somdaudan hәm ózing turaly ózgege kól-kósir syr aitudan artyq baqyt ta joq, azap ta joq...

 

Joltay Júmat

jazushy-dramaturg

Abai.kz

0 pikir