Seysenbi, 1 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 132348. Jazylghandar — 116863. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 2110 0 pikir 8 Qantar, 2014 saghat 06:21

Delyagin ne deydi, Resey ne isteydi? (jalghasy)

Surette: reseylik ekonomist Mihail Delyagiyn

 

Surette: reseylik ekonomist Mihail Delyagiyn

 

Jaqynda ghana Ekaterinburg qalasynda ótken Qazaqstian-Resesy shekara many yntamaqtastyghyn damytu sammiytinde ondaghan iskerlik sharttar jasaldy. Osyghan baylanysty qazaqstandyq «Memlekettik satyp alu turaly» jana zang jobasy jasaldy. Búl qújat 2014 jyldan bastap otandyq kәsipkerlerge beriletin jenildikti alyp tastap, esesine reseylik jәne belorustyq memlekettik satyp alulargha esik ashpaqshy. Eng qorqynyshtysy sol, zang jobasyna qanday da bir ózgeris engizuge kesh eken. «Atameken» últtyq ekonomikalyq palatasy basqarmasynyng tóraghasy Abylay Myrzahmetov: «Qazaqstan Kedendik odaq ayasyndaghy últtyq rejimdi alyp tastau jónindegi halyqaralyq kelisimdi ratifikasiya­lau kezinde oisyray jenildi. Eger memlekettik satyp alugha orystar men belorustardy jiberse, onda jergilikti ónim óndirushiler opyq jeydi. Demping boluy da mýmkin... Mәselen, tenderlik tapsyrys boyynsha kәsipker tómendetilgen baghamen satylatyn ónimdi aluy tiyis eken. Nәtiyjesinde arzan baghagha – sapasyz ónim alynady. Al, shyn mәninde, ekeuin biriktiruge mýldem bolmaydy. Onyng ýstine úiymdastyrushylar tenderge týsetin ónimning baghasyn songhy sәtte ghana jariyalaytyn kórinedi. Búl, әriyne memlekettik satyp alu jýiesin sybaylas jemqorlyqtyng ordasyna ainaldyratyny sózsiz.Múnday bәsekelestikten elimiz útylmasa, útpaydy. Meninshe, búl mәseleni 2018 jylgha deyin toqtata túru kerek edi. Sebebi, búl uaqytqa deyin óndirushiler tәjiriybe jinaqtap, ónimge degen súranysty qanaghattandyra alady. Al qazir ónim az jerde, biz Resey men Belorussiyany qalay quyp jetemiz? Biraq, qansha shyryldasaq ta, zang jobasyn ózgerte almaymyz. Búl 2011 jyly atalghan kelisimdi jýrgizip, maqúldaghan azamattardyng qateligi», – dedi ashynyp. Týrkistan gazeti búl mәseleni egjey-tegjeyli taldap jazdy: http://www.turkystan.kz/kz/articles/view/38510#comments

Keden odaghyndaghy Reseyding jasap otyrghan ozbyrlyghyna Belorussiya da narazylyq bildirip otyr. Búl turaly 2013 jylghy qarashanyng sonynda  Belorusi Respublikasynyng Birinshi viyse-premieri Vladimir Semashko mәlimdedi. Onyng aituynsha, Keden Odaghynyng zannamasyndaghy shiykilikterden belorustyq ónerkәsip ziyan shegude. Ásirese, belorustardyng auyl sharuashylyq tehnikalarynyng Resey naryghyna enuine tosqauyldar qoyyluda. Oghan qosa, Reseyding oilap tapqan importtalatyn avtotehnikalargha salynatyn «utilizasiyalyq salyghy» Belorustyng MAZ avto tehnikasynyng qúnyna 18% payyzdyq ýsteme qosuyna alyp kelip, bәsekelestikke tótep beruin tómendetude. V. Semashkonyng aituynsha, múnyng barlyghy Belorustardyng shash etekten shyghyngha batuyna yqpal etip otyr. Kórip otyrghanymyzday, Keden odaghynyng ishinde Resey Federasiyasynyng ýles salmaghy anaghúrlym kóp bolyp túr, jogharyda aitylghanday, M. Delyaginning úsynghan ekonomikalyq ekspansiyasy aqyryndap jýzege asyp jatqan synayly. Atam qazaq «Orystan dosyng bolsa, aibaltang qasynda bolsyn» dep beker aitpaghan.

Minsk sammiytinde «Keden Odaghyna Armeniya kiredi, odan keyin Qyrghyzstan, sosyn Ukraina kiruge yntaly», tipten, «Ýndistan men Týrkiya da kirmekshi-mys» degen әngimeler aitylghany esimizde. Biraq, is jýzinde búl atalghan memleketterding halqy Keden Odaghyna kiruge qarsy ekenin әlemdik qauymdastyq keyinirek bile bastady. Qazir Ukrainada «Evromaydan» degen atpen belgili halyq tolquy basylmay túr, ukraindyqtardyng talaby – Ukraina Evro Odaqqa kirui tiyis, al, Keden Odaghyna kiruine ol elding halqy ýzildi-kesildi qarsy. Reseyding ekonomikalyq shoqparynan zәrezap bolghan Ukraina biyligi әsker men polisiyany barynsha paydalanyp, qarsylyq aksiyasyn basugha niyettengenimen, qaruly qaqtyghysta jýzdegen adam jaraqattansa da, týrli-týsti «maydangha» ýirengen ukraindyqtardy alghan betinen qaytaru qiyn bolyp túr. Tipten, kýni keshe ereuilshiler Kiyev qalasynyng әkimshiligin, týrli memlekettik ghimarattardy basyp alyp, preziydent әkimshiligine shabuyl jasady. Evrointegrasiyany qoldaushylar Ukrainanyng Keden odaghyna qosyluyna qarsylyq retinde mezgili shektelmegen qarsylyq kórsetetinin jariyalady. Olar Keden Odaghyna kirudi – Reseyding bodanyna ainalumen teng dep týsinedi. Armeniya biyligining Keden Odaghyna qosylamyz degen mәlimdemesi de ol elding ishinde qatty narazylyq tuyndatyp otyr. Búl sheshimge qarsylyq retinde azamattyq ústanymdaryn bildiru maqsatynda Armeniya astanasy Erevanda myndaghan adam qatysqan ýlken miting ótti. Mitningti úiymdastyrushy – Armeniya preziydenttigine ýmitker kandidat bolghan  Paruyr Ayrikyan armyandar evrointegrasiyany qoldaytynyn aitty. Onyng bastamasy qoghamdyq qoldaugha ie bolyp, «Abyroyly otan» azamattyq bastama úiymy, «Múra» oppozisiyalyq partiyasy,  Armen Martirosyan jәne David Sanasaryan siyaqty qogham qayratkerleri bastaghan myndaghan erevandyqtardyng qarsylyq sheruine úlasty. V.Putinning Erevangha resmy saparyna da armyandar ashyq qarsylyq tanytty.

Keden Odaghyna kirmekshi bolyp otyrghan Qyrghyzstan 2015 jyly Euraziyalyq ekonomikalyq odaq júmysyn bastaghanda onyng tolyq mýshesine ainalady eken. Búlay dep sәuegeylikpen aitqan – Resey preziydentining kenesshisi - Sergey Glaziev. Degenmen, múnday manyzdy sayasy sheshimdi qabyldau Qyrghyzstangha onay bolyp otyrghan joq. Bir jaghynan qyrghyzdar 1998 jylghy 20 jeltoqsanda Dýniyejýzilik sauda úiymyna (DSÚ) kirip alghan. Yaghni, qyrghyz aghayyndar 15 jyl boyy DSÚ qyzyghyn kórip, nanyn jedi, artyqshylyghy men paydasyn kórdi. Osy jerde: «Olay bolsa, Qyrghyzstan Keden Odaghyna nesine kirmek?» degen súraq tuyndary sózsiz. Onyng syry mynada bolsa kerek. Qyrghyz ekonomikasy negizinen Qytaydyng tauarlaryn reeksporttaumen (importty ýshinshi elderge qayta eksporttau, qazaqsha aitsaq, alyp-satu) payda tabatyny barshamyzgha mәlim (Qazaqstangha – «Dordoy» kóterme bazary, Ózbekstan men Tәjikstangha – «Qarasu» kóterme bazary arqyly). Keden Odaghy qúrylghaly qyrghyz shekarasyna «qúlyp» salyndy. Oshtaghy qyrghyz-ózbek arasyndaghy qantógispen ayaqtalghan janjaldan song Ózbekstan men Qyrghyzstannyng qarym-qatynasy da nashar. Osynday qiyn jaghdaydan reeksporttyq sauda daghdarysqa úshyryp, Qyrghyz ekonomikasy abdyrap qaldy. Endi olar oryn alghan qiyndyqtan shyghudyng joldaryn qarastyruda. Sonday joldyng biri – Keden Odaghyna kirip, «ýlken aghalardyn» qamqorlyghyn kóru.  2013 jylghy 19 qarashada Mәskeu qalasynda ótken Euraziyalyq ekonomikalyq komissiyanyng kenesinde Qyrqyzstannyng Keden Odaghyna kiruining «jol kartasy» maqúldandy. Qyrghyzstannyng ekonomika ministri Temir Sariyevting aituynsha, «jol kartasy» búl el ýshin manyzdy bes mәseleni qamtidy: respublika kәsipkerlerin qoldaytyn arnayy qor qúru, enbekti kóp qajet etetin óndiristerdi damytugha tәjiriybelik kómek beru,  «Dordoy» jәne «Qarasu» kóterme bazarlaryna qoldau kórsetu, enbek migranttaryn qorghau turaly jeke kelisim jasau, Qyrghyzstannyng syrtqy shekaralaryn jaraqtandyrugha kómek kórsetilui. Eng bastysy – Qyrghyzdar Keden Odaghyna kirgeni ýshin onyng mýshelerinen  $1,2-1,6 mlrd. qaytarymsyz kómek alady eken. Alayda, biylik qoldaghanymen, Qyrghyzstannyng ishindegi birqatar sayasy kýshter Keden Odaghyna kiruge qarsylyqtaryn bildirip, sayasy sheruler ótkizip te ýlgerdi.

Ótkende ghana Qyrghyzstan Preziydenti A. Atambaev Kedendik odaqqa Kreml úsynghan jaghdaymen kiruden bas tartty. «Biz Qyrghyzstan azamattarynyng mýddesine jauapty jolmen baramyz» depti. Ol Qyrghyzstannyng úsynylghan  yntymaqtasu núsqasyna balamanyng azdyghy bola túra, Resey, Belarusi jәne Qazaqstan odaghyna tek qana «Bishkek talaby oryndalghan jaghdayda ghana» qosylatyndyghyn atap ótipti. Abai kz saytynda jazylghanday, Qyrghyzstan preziydentining sózi  Kremlding búrynghy KSRO elderin Kedendik Odaqqa kiruge mәjbýrleytin  bopsagha jýginbeytinim jónindegi alghashqy ashyq mәlimdeme  boldy. Búghan deyin Ukraina men Armeniya preziydentteri   Mәskeu tarapynan qysymnyng barlyghy turasynda әdeppen ghana joqqa shygharyp kelgen. «Sizder meni әli kýnge deyin neghyp bilmeysizder? Elge ziyandy ne nәrsege de meni «janshu» - mýmkin emes. Biz Kedendik Odaqqa eger bizding talap eskerilgende ghana enetin bolamyz.  Al Atambaevty bopsalau mýmkin emes, men shynyghyp bolghan adammyn.  Bizding tandauymyz azdau, biraq tek qana qyrghyzstandyqtardy qanaghattandyratyn әri bizding mýddemizdi qorghaytyn jolmen ghana jýremiz», - dep mәlimdepti A. Atambaev baspasóz mәslihatynda.

Sonymen qatar, Qytay Halyq Respublikasynyng (QHR) tóraghasy Sy Szinipin Bishkekke jasaghan resmy saparynda «Úly Jibek jolyn» janghyrtatynyn aityp, búl jobadan Qyrghyzstannyng qúr alaqan qalmaytynyn anghartty. Keden Odaghyna kirse, Qytaymen qarym-qatynastary qalay bolary beymәlim. Kirmeske amaly taghy joq. Osylaysha, Qyrghyzstannyng ne isterin bilmey dal bolyp otyrghany, al, Keden odaghy bolsa, «ekonomikalyq maska» kiygen Reseyding sayasy oiynshyghyna ainalyp bara jatqany bayqalady.

Reseyding syrtqy sayasatyn jýzege asyruy barysynda eskerui tiyis dep Delyaginning tújyrymdaghan prinsipterining ishinde erekshe oryn alatyn razumnyy egoizm jәne konstruktivnyy revanshizm degen ústanymdar da qazaqstandyq mýdde ýshin asa qauipti. Ghalamdanu jaghdayynda әlemdik ekonomika ózarabaylanys pen ózaratәueldilik prinsipterine negizdelip damuda. Múnday jaghdayda ózara tiyimdi seriktestik aldygha shyghady, sanaly nemese sanasyz egoizmge oryn joq. Bir elding egoist boluy basqa elderding últtyq mýddelerine ýlken núqsan keltireri sózsiz. Al, konstruktivti revanshizm degendi qalay týsinuge bolady? Revansh – qarymta qaytaru degen úghym. Qoldan shygharyp, joghaltyp, airylyp qalghan qanday da bir mýlikti, menshikti, eseni qayyru. Barymtagha qarymta degen siyaqty. Sonda Reseyding qaytara almay jýrgen qarymtasy ne? Aytpasa de týsinikti, ol revansh - Reseyding «aq degeni alghys, qara degeni qarghys» bolghan, arghy tarihyndaghy imperialistik samoderjaviye, bergisi kenestik ótken dәuirdi ansaushylyq. Búghan qosa, úly orys shovinizmine negizdelgen, әli kýnge deyin kýshin joymay kele jatqan jana reseylik imperiyalyq ambisiya taghy bar... Osydan kelip, Delyaginning «Strategicheskoy seliu yavlyaetsya vossoediynenie v ramkah edinogo gosudarstva Rossii, Belorussiy y Kazahstana» degen tújyrymynyng astarynda ne jatqanyn týsinuge bolady. Jaman aitpay jaqsy joq, Reseyding Keden odaghyn osylaysha búra tartyp, ózining egoizmi men revanshizmin jýzege asyruynan, Belorussiya men Qazaqstannyng reseylik mýdde jeteginde ketuinen, ekonomikalyq odaqtyng Resey yqpalyndaghy birtútas memleket siyaqty sayasy sipat aluynan qatty saqtanuymyz kerek. Kedendik odaqtyng Birtútas ekonomikalyq kenistikke úlasuy, odan Euraziyalyq odaqqa ainaluy birte-birte ortaq parlament qúru, ortaq valuta endiru, ortaq shekara t.b. «ortaq belgilerdi» tuyndatyp, sayasy odaq bolyp shygha kelgenin bayqamay qalmayyq. Múnday «sayasy odaq» tәuelsizdigimizdi jalmap jep, týbine jetui mýmkin. Olay bolsa, Saviskiy, Trubeskoy, Gumiylev, Dugiyn, Delyagiyn, Naryshkin siyaqty t.b. orys oishyldarynyng «euraziyashyl armany» oryndaldy dey beriniz. Olardan bólek orys shovinisteri de ayanyp qalghan joq. A.Soljenisynnyng «Liyteraturnaya gazeta» men «Komsomoliskaya pravda» gazetterinde 1990 jylghy 18 qyrkýiekte qatar jariyalanghan «Kak nam obustroiti Rossii» atty atyshuly maqalasyn qalay úmytamyz... Qazaqstannyng territoriyalyq tútastyghyna qol súghu arqyly Reseyding kósegesin kógertudi úsynghan soljenisindik iydeya qoghamdyq pikirding qatty qarsylyghyna úshyraghan edi. «Jau jaghadan alghanda, bóri etekten tartady» degenning kerin keltirip, Qazaqstannyng ishindegi keybir orekender de qazaqtyng eldigine qatysty tosyn pighyl tanytqany jasyryn emes...

2012 jyly, tәuelsizdik kýni qarsanynda ótken bir kezdesude Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, 12-shi shaqyrylymdaghy Qazaqstannyng (QazSSR) Jogharghy kenesining eks-deputaty, songhy shaqyrylymdaghy KSRO Jogharghy kenesi eks-deputaty Nyghmet Jotabaev aghamyz 1991 jyly Qazaqstannyng tәuelsizdigi turaly zannyng qalay talqylanyp, qaytip qabyldanghanynyng kuәgeri retinde jan-jaqty әngimelep bergen edi. Sonda, Jogharghy keneske Talghar qalasynan saylanghan deputat T.Javoronkova: «Qazaqstangha egemendik degen ne kerek, búrynghy Resey imperiyasy siyaqty Qazaq imperiyasyn qúrmaqpyz ba?» - dep qarsy shyqsa, Kókshedegi Makinskiden saylanghan Yu.Suhov degen deputat: «Vopros o nezavisimosty Kazahstana sleduet vnesty na obshenarodnyy referendum!» jәne «Esly budet prinyati etot zakon, to russkoyazychnoe naselenie mojet okazatisya v chujom gosudarstve» - dep býirekten siraq shygharypty. Jogharghy keneste oryn alghan kelensiz pikirsayysqa kuәger bolghan aghamyzdyng aituynsha, tәuelsizdik turaly zanymyz osynday úzaqqa sozylghan týrli dau-damay men iydeyalyq teke-tiresting arqasynda  qabyldanypty... Ókinishtisi sol, Soljenisyn da, Joghary keneste tәuelsizdigimizge qarsylyq bildirgen deputattar da kezinde Qazaqstandy panalap, qazaqtyng dәm-túzyn tatqandar. Yaghni, «Su ishken qúdyghyna týkirme» degendi tәrk etkender. Al, qauiptisi, iydeyalyq túrghydan elimizdi ishten irituge tyrysyp jýrgender әli de barshylyq. Ondaylargha zang jýzinde qatang tiym saludy dúrys jolgha qoyyp, últtyq mýddemiz ben qauipsizdigimizdi taysalmay qorghaugha tiyispiz.

Delyagin siyaqty reseylik ghalymdar memleketting resmy ústanymyna balama tújyrymdar úsynugha sheber (olardy biylik eskerip te jatyr), al, bizding qazaqstandyq ekonomist ghalymdar men sayasattanushylardyng kóbinese resmy ústanymnyng auqymymen shekteletinine, bir baghytta ghana oy tolghaytynyna qynjylasyn. Búghan sebep bolyp otyrghan bilimsizdik pe, әlde, jasyqtyq pen nemqúraylyq pa? Basqasy basqa, memleketimiz ben últymyzdyng taghdyryn sheshetin ózekti mәselelerge kelgende ýndemey, búghyp qalghan ziyaly qauym el-júrtqa payda әkelmesi anyq. Halyq jautandap ziyalysyna qarasa, al, ziyaly degenderimiz jerge qarasa... bolashaghymyz qanday bolmaq? Últ ziyalylaryna jýkteletin mindetting auyr bolatyny osydan. Kezinde, Alashtyng ziyaly qauymy qanday edi? Eli men jeri ýshin kýresip, qandyqol bolishevikterden taysalmastan, damudyng balama joldaryn úsynyp, iydeyalyq maydan ashyp, últtyq iydeyanyng jolynda qúrban boldy... Qazir zaman basqa, zang auqymyndaghy shygharmashylyq, oy erkindigi Konstitusiyamen bekitilgen, al, Elbasy onyng kepili. Sondyqtan da, alandamay, balama baghyttarda zertteuler jýrgizip, týrli sayasi-ekonomikalyq damu ssenariylerin jasap, jaghymdy jәne jaghymsyz tústaryn anyqtap, keleshegin boljaudyng manyzy zor. Búl Keden odaghyna da qatysty mәsele.

Balama baghyt-jobalardyng bolghany qashanda jaqsy emes pe? Týrli jaghdaylardyng әserinen bir baghyttyng nәtiyjeligi tómen bolyp jatsa, oghan qaraghanda tiyimdileu ekinshi jol ony almastyra qoyady. Búl túrghyda qazaqstandyq oppozisiya da oilanuy tiyis: bir baghytta biylikti synap-miney bergennen payda joq, odan da memleketting ishki-syrtqy sayasatyn jetildiruge septigi tiyetin balama jobalardy әzirlep, qogham talqysyna salyp, biylikke úsynyp, bastamashyl bolghan anaghúrlym útymdy bolmaq. Biylik te búghan ýrke qaramay, seriktesip әreket etudi sert etse, naghyz jasampazdyqqa negizdelgen qoghamdyq dialog damidy. «Halyq aitsa qapy aitpaydy» demekshi, «Kelisip pishken tonnyng kelte bolmasy» anyq. Elding sayasi-ekonomikalyq ómirindegi barlyq kýshter ýshin de, әrbir qazaqstandyq azamat ýshin de ortaq әri eng biyik maqsat – tәuelsiz Qazaqstandy damytu, últtyq mýddelerin qorghau men qauipsizdigin saqtau boluy tiyis. Egemen el men sanaly azamat ýshin últtyq mýdde, tәuelsizdik pen memlekettilikting taghdyrynan artyq qanday ózekti mәsele bar?

Maqala jazu barysynda, osynday, mazasyz oigha berilip otyrghanymyzda, belgili otandyq sayasattanushy Erlan Qarinning «Alash ainasy» gazetine  bergen súhbatyn oqyp (2012 jylghy 11 jeltoqsandaghy № 219 sany, 6 bet), búl kópting kókeyinde jýrgenimen, ashyq aitylmay kele jatqan tolghaqty mәsele ekenine kózim jetkendey boldy. Elimiz ýshin manyzdy mәselelerding biri turaly E. Qarin búl súhbatta: «...Shynymdy aitsam, búryndary ózim de bir is-sharalar ótkizsem, sayasattanushylardyng kongresin úiymdastyrsaq ta «euraziyalyq» degen úghymdy qosudy jón kóretin edim. Ondaghy maqsat - Euraziya siyaqty ýlken qúrlyqtyng atauy arqyly Qazaqstandy keninen tanytu edi. Biraq, songhy kezde osy bir tirkesti abaylap paydalanatyn boldym. Óitkeni, keyde sol «euraziyalyq» úghymynyng astarynda reseylik degen týsinik jatqan siyaqty bolyp kórinedi. Áriyne, jalpy «euraziyalyq» doktrina dúrys strategiyalyq bastama. Biraq, osy tújyrymdama әr elde әrtýrli týsindiriledi, soghan  sәikes  osy iydeya arqyly әrkim óz yqpalyn kýsheytkisi keledi. Osy tújyrymdamalar arasynda belgili bir qarama-qayshylyq ta bar. Bәlkim, ózimizding de kemshiligimiz shyghar. Bizde kóp mәseleler boyynsha  intellektualdyq qoldau joq. Syrtta bolyp jatqan ýlken oqighalardy qorytyp, saraptap otyrugha úmtylysymyz az. Ziyalylar, sarapshy qauym janaghy aityp otyrghan týrki birligi, euraziyashyldyq degen siyaqty iydeyalardy talqylap, jana iydeyalarmen tolyqtyryp, ózimizdin  tújyrymdamamyzdy úsynbaydy. Mysaly, Reseyding ózinde euraziyashyldyq iydeyanyng birneshe núsqasy bar. Ár toptyng kózqarasy әrtýrli. Jәne olar әrqashan bas qosyp talqylap, uaqyt ótken sayyn damytyp, jetildirip otyrady. Sosyn doktrina retinde shygharady... Al bizdegi zertteushiler, ziyalylyar onday masshtabty taqyryptargha qyzyghushylyq tanytpay ma, әlde dengeyleri jetpey me, әiteuir silkinis joq. Tek qana sol iydeyalargha pikir berumen ghana shektelip jatyrmyz» - dep oy tolghaydy. Mineki, mәsele qayda jatyr...

Kórip otyrghanymyzday, sayasy ghylym salasynda el-júrtymyzdyng taghdyryna qatysty ótkir mәseleler jeterlik. Sonyng ishinde, alys-jaqyn shet elderding Qazaqstangha degen, ondaghy memleket qúrushy tól últ – qazaqqa degen resmy ústanymdarymen qatar, Delyagin siyaqtylardyng ne deytinderine de mәn beruimiz qajet. Qazir aqparat ghasyry bolghandyqtan, aqparattyq soghys basty orynda, býgingi әlemde últtyq mýddeni kókseytin iydeyalyq teke-tires pen iydeologiyalyq  maydan qyzyp túr. Bizding odan tys qalyp, nemese, beyqam boluymyz qaterli bolmaq. Syrt elding bizge degen resmy sayasy ústanymynyng astarynda jatqan týrli jymysqy pighyldardy biluge tyrysu últtyq qauipsizdigimizdi qamtamasyz etuding birden-bir baghyty ekeni dausyz. Búl memleketting ózin-ózi saqtau instinkti ispetti. Sol ýshin, әrbir azamattyng óz qyzmeti arqyly últtyq mýddeni qorghaugha qolynan kelgenshe atsalysuy paryz. Taghy bir reseylik ghalym A. Zinoviev: «Gosudarstvennosti suverenna. Eto znachiyt, chto ona zakonno (formalino) ne priznaet v ramkah svoego podvlastnogo obshestva nikakoy drugoy vlasty nad soboy y ne delit vlasti ny s kem, kto (y chto) nahoditsya vne gosudarstvennostiy... Gosudarstvo podderijivaet, ohranyaet, organizuet y daje v kakoy-to mere sozdaet ekonomiku ne dlya ekonomiky samoy po sebe, a dlya sebya, kak istochnik svoego sushestvovaniya y kak arenu svoey jiznedeyatelinostiy» - dep batyl kórsetui kóp nәrseni anghartady.

Osy jerde aita ketetin taghy bir jәit bar. Ol – «kópvektorly syrtqy sayasat» ústanymy. Qazaqstannyng syrtqy sayasatyndaghy kóp vektorlyq ústanym degen jaqsy-aq әriyne. Biraq, búl әlem elderining basym kópshiligi ýshin jalpylama ústanym. Globalizasiya dәuiri kópvektorly, kópbaghytty yntymaqtastyqqa negizdelgen. Degenmen, damyghan shetelder kópvektorlyqty jalpy moyyndaghanymen, ony resmy ústanym dep qabyldamaydy. Olar ýshin әlemde dos ta, jau da joq, tek qana mәngilik últtyq memlekettik mýddeleri ghana bar. Últtyq memlekettik mýddelerine sәikes kelse dos, say bolmasa jau. Yaghni, syrtqy sayasattaghy jay baghyttary men basym baghyttary anyq. Qazaqstan ýshin de búl qaghidany eskeretin kez keldi, sol kezde syrt әlem bizding últtyq mýddelerimizben eseptesip, elep-eskeretin bolady. Kópvektorly syrtqy sayasat ústanyp, jalpygha birdey jalpyldap, «jalpaqsheshey» bolghanymyzben, bәribir býkil әlemge jaqpasymyz anyq. Týptep kelgende, syrtqy sayasat últtyq mýddemizdi qorghau men jýzege asyru ýshin qyzmet etui tiyis. Delyaginning tújyrymy men Reseyding syrtqy sayasy ústanymy da osy qaghidagha negizdelgen. Ol el jýz jerden odaqtas bolsa da, ózining últtyq mýddesi ýshin eshkimdi ondyrmasy belgili. «Baqsam, baqa eken» demekshi, Keden Odaghyna kiru - paydagha kenelu emestigi anyq boldy. Odaqtyng ishinde de ózara bәsekelestik pen últtyq mýdde ýshin kýres qyzyp túr. Osyndayda «Ortaq ógizden onasha búzau artyq» degen atalarymyzdyng aitqany taghy da oiyna keledi. Kezinde, Bәlkim, Minskide aitqan Elbasymyzdyng synynan keyin Resey ózining ambisiyalyq aiylyn jiyp, Keden Odaghynyng júmysy jaqsaryp keter degen ýmitimiz bar. Degenmen, Qazaq eli Keden odaghymen shektelip qalmay, balama baghyttar men mýmkindikterdi barynsha qarastyra otyryp damugha kýsh saluy qajet. Kezinde, Qazaqstan Preziydentining 2008 jylghy 29 tamyzdaghy № 653 Jarlyghymen bekitilgen «2009–2011 jyldargha arnalghan «Europagha jol» Memlekettik  baghdarlamasy» boldy, bizding elge sonday keshendi, keng auqymdy is-qimyl kerek. Álde, bizding «Evropagha jolymyz» Resey men Belorussiyadan әri aspaghany ma? Taghy bir nazar audaratyn mәsele, bolashaqta qúrylady dep  otyrghan euraziyalyq odaqtyng atyna zaty say emestigi. Ýsh qana memleket birikken shaghyn odaqty «Euraziyalyq» dep dabyraytyp aitugha kelinkiremeydi, Euraziyada qanshama memleketter bar. Basqasyn aitpaghanda, Qytay, Ýndistan, Japoniya, Týrkiya siyaqty iri memleketter syrt qalyp otyr. Sondyqtan, Qazaqstan ýshin  ózining geosayasy jaghdayy men tranzittik әleuetin últtyq mýddege say paydalana otyryp, erkin sauda men ashyq qarym-qatynasqa negizdeletin jan-jaqty ekonomikalyq damu anaghúrlym tiyimdi bolar edi. Dýniyejýzilik sauda úiymynyng (DSÚ) jóni basqa, oghan tolyqqandy mýshe bolugha úmtyluymyz kerek. «Dariyanyng týbinen qúdyq qazba» degen halyq danalyghyn eskergen jón. Álemdik auqymdaghy sauda-ekonomikalyq úiym túrghanda, Qazaqstan qanday da bir aimaqtyq odaqqa kirip, kiriptar bolmay-aq, tәuelsiz el retinde DSÚ mýshe bolyp, Euraziya kenistigi men Ortalyq Aziyadaghy ekonomikalyq hab pen eksport-import shluzining rólin atqarugha, kólik-kommunikasiyalyq infraqúrylymdy damyta otyryp, útymdy tranzittik dәliz ben iri qarjylyq ortalyqqa  ainalugha tyrysqany jón.  Elbasymyz da 2013 jyldyng   9 qantarynda jasaghan mәlimdemesinde Qazaqstan ózining egemendigine qauip tóndioip jatsa, kez-kelgen odaqtan mýshelikten shygha alady degen edi.

Tolghanysty oidyng toq eterin aitsaq, Delyaginning «Postkenestik kenistikti ekonomikalyq ekspansiyalauymyz qajet!» degenin Resey aqyryndap iske asyryp jatqan synayly. Ekonomikalyq monopololiyagha qol jetkizgen el birte-birte sayasy gegemon bolugha dәmelenedi. Ekonomikalyq tәueldilikke úrynghan el bolsa, sayasy tәueldilikke dushar bolady, búl neokolonializmning jymysqy joly. Resey syrtqy sayasatynda manyzdylyqtary men basymdyqtaryn naqtylap alghan el. Álemdik arenada da ózining últtyq mýddelerine sәikes «iyә» nemese «joq» dep oiyn ashyq aita alady, onysyn BÚÚ Qauipsizdik kenesinde birneshe ret kórsetti. Jәne, oigha alghanyn is jýzine asyra alatyn, әskery kýshi quatty, týrli resurstargha bay el. Orys elimen qarym-qatynas jasaghanda paydamen birge ailany da ýnemi oilauymyz kerek.

Seyilbek Músataev, әl-Faraby atyndaghy QazÚU

Sayasattanu kafedrasynyng professory,

sayasy ghylymdarynyng doktory

Sony

Abai.kz

0 pikir