Júma, 4 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 134706. Jazylghandar — 118643. Qaytys bolghandar — 2034
Janalyqtar 3384 0 pikir 8 Qantar, 2014 saghat 06:02

Amandyq Kómekúly. «Auylgha Sýgir keldi dep» Sýgirdiki, «Álәumet kelding alqalay» Elbaydiki, al әuen Omardiki!

Redaksiyadan:

6-nshy qantar kýni jurnalist Jәnibek Qojyqtyng «Sýgir jyraugha jasalghan qiyanat» atty maqalasy jaryq kórgen bolatyn (www.abai.kz/content/zhenibek-kozhyk-s-gir-zhyrauga-zhasalgan-kiyanat).

Maqalada «Auylgha Sýgir keldi dep» tolghauy turaly «Qazaqstan» últtyq arnasyndaghy «Telqonyr» baghdarlamasynda aitylghan oi-pikirlerge qarsy jәne Amandyq Kómekúlyna qarata dau aitylghan edi.

Jәnibek Qojyqtyng jariya bolghan materialyna qarsy ózining dәlel-dәiekterin algha tarta otyryp jazghan Amandyq Kómekúlynyng maqalasy keshek qolymyzgha tiydi.

Qanday mәselede bolsyn eki jaqtyng pikirin, sózin qatar beru portalymyzdyng basty mindeti bolghandyqtan A.Kómekúlynyng materialyn ózgerissiz, sol qalpynda nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Abai.kz

 

 

Redaksiyadan:

6-nshy qantar kýni jurnalist Jәnibek Qojyqtyng «Sýgir jyraugha jasalghan qiyanat» atty maqalasy jaryq kórgen bolatyn (www.abai.kz/content/zhenibek-kozhyk-s-gir-zhyrauga-zhasalgan-kiyanat).

Maqalada «Auylgha Sýgir keldi dep» tolghauy turaly «Qazaqstan» últtyq arnasyndaghy «Telqonyr» baghdarlamasynda aitylghan oi-pikirlerge qarsy jәne Amandyq Kómekúlyna qarata dau aitylghan edi.

Jәnibek Qojyqtyng jariya bolghan materialyna qarsy ózining dәlel-dәiekterin algha tarta otyryp jazghan Amandyq Kómekúlynyng maqalasy keshek qolymyzgha tiydi.

Qanday mәselede bolsyn eki jaqtyng pikirin, sózin qatar beru portalymyzdyng basty mindeti bolghandyqtan A.Kómekúlynyng materialyn ózgerissiz, sol qalpynda nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Abai.kz

 

 

Atalaryn ardaqtap, atyna kir keltirmeu ýshin atsalysatyn aghayyndardyng bar ekendigi kónildi marqaytqanymen «japtym jala – jaqtym kýie» kýlkindi de keltiredi eken. Óitkeni «Qúldy qúl deseng ólgisi keledi, bekti qúl deseng kýlkisi keledi» demekshi әr adamnyng parasat payymy әrtýrli ghoy. «Ne habar?!» gazetining 18.12.2013 jylghy № 14 sanynda jariyalanghan «Sýgir jyraugha jasalghan qiyanat emey nemene?» atty maqalagha hal-qaderimshe jauap jazsam degen niyet edi.

Meni beyne bir ózime «qara piyar» jasatushy «mafiya» basshysynday surettegen maqalada 2013 jyldyng basynda «Qazaqstan» últtyq arnasynan kórsetilgen «Telqonyr» habaryn, «...Búl baghdarlama bir jaqty, bir maqsatta, bireuding tapsyrysymen dayyndalghany kózge kórinip túrdy. Olay deytinimiz әnshiler bir birining auzyna týkirip qoyghanday, birin biri qoshtap otyruy, qarsy pikir aitylmauy osyghan dәlel. Bәrining maqsaty: talqygha týsken termeni Sýgirden alyp, Bәubek ELIBAYgha, Kóshke OMARgha Amandyq KÓMEKOVting attaryna jazdyru ekeni belgili boldy. Al Amandyq Kómekov aghamyz artynan bolsa da «Áriptesterim, mening ataq-danqym óz basyma jeterlik, orynsyz jerge qystyra bermender! Úyat bolady» degen sózdi aita almady»,-dep kinәlaydy. Búl habargha men bir ay búryn shaqyrylghanymmen qatysugha mýmkindigim bolmady. Sondyqtan aldyn ala, Aqtaudan jazyp alyp ketken mening búl shygharma turaly oilarymdy ýzip-júlyp, qiyp tastap kórsetti. Al odan kóshirip basqan «Ayqyn» gazetining 2013 jylghy №15 sanynda jariyalanghan «Sýgirding termesi emes, Elibaydyng jyry» degen taqyryptyng atynyng ózi aragha ot salyp arandatu siyaqty kóringen. Al, shyndyghynda  habardyng maqsaty Manghystau jyraulyq dәstýrining abyroyyn tógip, aqyly azdardy aitaqtau boluy mýmkin emes. «Kisini kinәlap, tipti aiypty qylyp, azapqa salu ýshin onyng sóilemindegi bir sózdi nemese ýtir, nýkteni alyp tastasanyz jetip jatyr» degen eken bir ghúlama. Sol aitqan bilmegen u ishedi degendey, J.Qojyq ta «Telqonyr» men «Ayqynnyn» aitqandaryn algha ústap, Amandyq Kómekúlyn jardan bir úshyrayyn dedi me, jerden jeti qoyan tapqanday, meni Sýgirdi jer qylyp, Elbaydy er qylyp kórsetti dep bayybyna barmay, baybalam salady. Maqalagha atsalysqan aghalarymyzdyng biri Aqmúrat Sýieuovpen de osydan 4-5 ay búryn telefon arqyly tildeskenmin. Kóp úzamay Omardyng nemeresi Dәuletti, Kóshke Úzaqbaydy, Býrkitbaydyng nemere shәkirti Ahmet Bayekeshovty shaqyryp, oblystyq Qazaqstan-Aqtau telearnasynan «60 minut» tikeley efir habary arqyly halyq aldyna shyqqanbyz.  Eger Jәnibek inim shyn mәninde ónerge janashyr adam bolatyn bolsa, jurnalistik zertteuin maqalanyng basty keyipkeri retinde menen bastap, birauyz tildesip, sebebin súraugha bolmas pa edi?! Meni qauipti qylmyskerding qylmysyn ashatynday Qyzylsay asyp, syrttan baqylap, elge súrau saluynan – «Óser elding jigiti men ósher elding jigitinin» óresi qylang bergendey.

Shyn mәninde, Sýgirding Horezm júrtymen qoshtasu turaly tolghauynyng tolyq núsqasyn 1979 jyly Aqtaugha men alyp keldim. Týpnúsqasy ýiimde saqtauly. Tipti, 2000 jyldary jyr jinaumen ainalysqan E.Emil kóptegen kóshirmeni Qazaq Radiosynyng altyn qoryna ótkizip, kóshirilgen jýzdegen ýntaspalardy týgeldey jyrshy Aqylbek Tasqaraúlyna tabys etken.

1982-85 jyldar aralyghynda jyr aitqangha jiyirkene qaraghan jerlesterimiz jetkilikti bolatyn. Sondyqtan tolyqtay oryndaugha mýmkindik bolmaghandyqtan kishigirim merekeli dastarhandarda әrtýrli әuenge auystyryp salyp jýrdim. Búl ónerime qatty sýisingen Aqylbek Jemeneyding (Ondasynovtyn) әkesi Ayazbay jalghyz eshkisin soyyp, maghan Aqylbekting auzyna týkirtu rәsimin jasatqan. Aqylbek onda 3-4 jas shamasynda edi. Keyin Manghystau audandyq kәsipodaqtary komiytetining tóraghasy Kemel Túmanbaev aghamyz balasy Bauyrjannyng sýndet toyyna shaqyryp, sonda estradanyng sýiemeldeuimen alghash ret sol ýiding auyzghy bólmesinde oryndaghanmyn. Maqsat - jyrdy týsinbeytin jastardyng sanasyna siniru bolghandyqtan әuendi qúbyltyp, tipti týrky ýn qosyp aitu kerek boldy. Ol kezde Omardy bir de bir Manghystaulyq tanymaytyn bolghandyqtan, Omardyng әuen-sazymen aityp túrsam da, sózi Sýgirdiki bolghandyqtan Sýgir jyraudyng termesi dep atalyp ketti. J.Qojyqtyng «zertteuindegi» Marat Ordabaev jurnalist súraqtaryna bergen jauaby bylay túrsyn, «Men әkelgen dýniyeni sen qaydan aldyn?» degen súraqqa jauap tappay, «Aday» tobyn algha salyp, at-tonyn ala qashty. 1987 jyly Almatyda jazylyp, Tashkentte basylghan kýitabaghymda da Sýgirding danqyn arttyra týsu ýshin Omardyng sazyn paydalanghanmyn. Osynau úzaq tolghaudyng men aitqan Omardyng sazymen salynghan bólshegi býkil elge tarady. 1988 jyly «Manghystau» tobynyng qúramynda Núrbolat Qúdysov, Úlyqpan Joldasov, Qúdaybergen Ahmetovterding óndeuimen Almatyda ótken «Jas qanat» bayqauynda osy termeni shygharudy oiladyq. Al sózin filosofiyalyq túrghydan maghynaly jәne jyraulardyng jazba dәstýrine sәikes, yntymaq pen birlikti jyrlaytyn sayasy astary bar Elbaydyng sózin Omardyng sazyna salyp, «Sýgirding termesi» dep oryndadym. Óitkeni basty maqsat - Múryn jyraudan keyin alashtyng arasynda aty atalmaghan atalarymyzdyng birining sózi, birining әueni, birining aty atala bersin degen jershildik jetkinshek kónil edi. Sol jyldary Seken Túrysbekov pen Qydyrәli Bolmanov mening ýiimde qonaq bolghan-dy. Sóz arasynda Qydyrәli Sýgir jyraudyng búl termesin Manghystaulyqtar shekten tys týrkilendirip jibergen eken dep, ózi óndep aityp kóruge rúqsat súrady. Bizding ayaghymyz jete bermeytin alystargha mýmkindigi bolyp túrghan óner tarlandaryna taghy da sol niyetpen osy núsqany jan-jaqty oryndap kórsettim. Qazirgi tanda Qydyrәliden basqa eshkim de Elbaydyng sózin salyp «Sýgirding termesi» dep oryndap jýrgen joq. Sondyqtan da «Qydyrәlining oryndap jýrgen termesining sózi Sýgirdiki emes, Elbaydiki!» dep taghy qaytalap aitamyn. «Kesh you», Aygýl Elshibaeva, Aqylbek Jemeney, Ómirqúl Ayniyazov, t.b. toptar men jekelegen oryndaushylardyng barlyghy Sýgirding sózin, men salghan Omardyng sazymen aityp jýr. Qaytkende de babalarymyzdyng ataghy barghan jerinde bas jýlde almay kelgen jeri taghy joq.

Otyz jasynda 1931 jyly orystyng oghynan opat bolghan Elbay «Auylgha Sýgir keldi dep...» dep aituy esi dúrys adamnyng sanasyna siyar ma? Yaghny búl mening eki atamyzdyng eki týrli jyryn bir әuenge (sazgha, maqamgha, әnge) salghandyghymnyng kepili. «Kez kelgen jyrdy kez kelgen әuenge salyp aitugha eshkim tyiym salghan joq,» dep aita otyryp, Elbay shygharmalaryn mening qolyma 1980 jyly ústatqan ústazym – Izbasar Shyrtanov bolatyn.

Biz aityp jýrgen, el arasyna keng taraghan «Auylgha Sýgir keldi dep» degen kishkene bólshekting әuen-sazy (maqamy) Sýgirding jiyeni Omardyng Noghaylyq jyrlaryn oryndaytyn әueni edi. Búl әuenge men biletin jerde Sýgirding tól shәkirtteri Qyryqmyltyq Býrkitbay, Qúnanorys Reyim, Begey Jaqsylyq, Qosqúlaq Tanatarlar salghan joq. Sózimizding dәleli retinde osy jyraulardyng qay-qaysysynyng ýntaspalarda saqtalghan jazbalaryn tyndap talqygha salyp qaraytyn bolsaq ta, Omardyng Ontýstik Qazaqstan oblysynda túratyn kelini Almash apayda saqtauly túrghan atasynyng jyr sazdarymen sәikes kelmeytinine kóz jetkizuge әbden bolady. Búl sazgha Qobylash salghan. Qazirgi kezde onyng shәkirti Úzaqbay Sahiyevte salyp jýr. Abyl, Núrymdy aitpaghanda, Qarghaboyly Qaztughan, Sypyra jyraulardan bastap, Qarasaqal Erimbet, Balqybazar, Maylyqoja, tipti jaqynda ghana Soltýstikte 350 jyldyghy atalghan Qojabergen jyraulardyng da birde sózi, birde saz saryny birin biri qaytalap jatady.

Endeshe, «Auylgha Sýgir keldi dep» Sýgirdiki, «Álәumet kelding alqalay» Elbaydiki, al әuen Omardiki! Elbaydan saz qalghan joq, sóz qaldy. Múny Sәttighúl da moyyndaghan. Elbaydyng sózderi biz tumay túryp tasqa basylghan.

Búl turaly Amanqos Sadyqov pen Ádilbay Janiyazovtardyng bәlendey biligi bar dep aita almaymyn. Al, Manghystau maqam sazdaryn men arqyly ghana estip bilgen Aqan Ábduәliden bastap, sol habargha qatysushy týgel ónerpazdardargha Elbay men Sýgirding qaysysy aqyn, qaysysy jyrau ekendigi beymaghlúm. Al, Jәnibek Ótelgenúly atasy Sýgirding tól shәkirti Jaqsylyq jyraudyng oryndauynda jyr әlemining qalay «qúbylghanyn» estip-bilmey jýrgen joq shyghar. Elbaydan keyin 40 jyldan astam ómir sýrgen Sýkem Elekemning sonynda qalmay, odan búryn opat bolghan joq qoy. Sýgirdi Elbaygha erdi degen eshkim joq.

Týrli sebepterge baylanysty qysqaryp qalghan mening sózderimdi «Telqonyr» men «Ayqynnyn»  qateligi dep týsinbey, meni  halyqqa qarsy qoyyp, tyrnaq astynan kir izdegen J.Qojyq bauyrymnyng týpki maqsaty ne ekendigin týsinbedim jәne onymen arpalysyp jatudy azamattyq aryma syn dep bilemin.

Sýgirding atyn Amerika aspanynda qalyqtatqanym ýshin qay jerde de ózimdi aiypty sanay almaymyn!

Etekten tartyp, ersi qylyq kórsetu erlerding isi bolmasa kerek-ti... Ónbeytin daudyng sonynan, óspeytin jigit qualar...

 

QR Mәdeniyet qayratkeri

Amandyq Kómekúly

Abai.kz

0 pikir