Sәrsenbi, 25 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 127580. Jazylghandar — 114347. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 2029 0 pikir 8 Qantar, 2014 saghat 05:21

Aysha Qúrmanghali. Tarihy drama taghylymy

1-curet: Akter  B.Moldabaev (Qaldan Seren) S.Qashqabaev (Abylay han)

2-suret: Akter B.Moldabaev (Qaldan Seren), aktrisa Aqmaral Tanabekova (Topysh súlu)

 

Qaliybek Quanyshbaev atyndaghy Memlekettik akademiyalyq muzyka-drama teatry jazushy Duman Ramazannyng «Abylay hannyng armany» tarihy dramasyn QR enbek sinirgen qayratkeri Bolat Úzaqovtyng rejisserligimen sahnalap, kórermenderine úsyndy. Ózderining kәsiby sheberlikterimen әr qoyylym sayyn astanalyqtardy tanday qaqtyryp jýrgen atalmysh óner újymynyng búl jolghy oiyny da júrtty tәnti ete aldy.

         Jalpy alghanda bas-ayaghy jinaqy, oiy útqyr, jalpaq júrtqa aitary bar tuyndynyng basty iydeyasy aty aityp túrghanday sayyn dalada shashyray qonystanghan ýsh jýzding basyn qosu ekendigi qoyylymgha arqau boldy. Ár kórinisting shyrqau shegine jetip, kelesi satygha auysqan sәtindegi mazmúndyq sabaqtastyqty ýzbey jalghap әketip, әrdayym oqigha jelisin tartymdy etip sahnalauy rejisser Bolat Úzaqovtyng osy salanyng tәjiriybeli mamany ekendigin aighaqtay týskendey.

1-curet: Akter  B.Moldabaev (Qaldan Seren) S.Qashqabaev (Abylay han)

2-suret: Akter B.Moldabaev (Qaldan Seren), aktrisa Aqmaral Tanabekova (Topysh súlu)

 

Qaliybek Quanyshbaev atyndaghy Memlekettik akademiyalyq muzyka-drama teatry jazushy Duman Ramazannyng «Abylay hannyng armany» tarihy dramasyn QR enbek sinirgen qayratkeri Bolat Úzaqovtyng rejisserligimen sahnalap, kórermenderine úsyndy. Ózderining kәsiby sheberlikterimen әr qoyylym sayyn astanalyqtardy tanday qaqtyryp jýrgen atalmysh óner újymynyng búl jolghy oiyny da júrtty tәnti ete aldy.

         Jalpy alghanda bas-ayaghy jinaqy, oiy útqyr, jalpaq júrtqa aitary bar tuyndynyng basty iydeyasy aty aityp túrghanday sayyn dalada shashyray qonystanghan ýsh jýzding basyn qosu ekendigi qoyylymgha arqau boldy. Ár kórinisting shyrqau shegine jetip, kelesi satygha auysqan sәtindegi mazmúndyq sabaqtastyqty ýzbey jalghap әketip, әrdayym oqigha jelisin tartymdy etip sahnalauy rejisser Bolat Úzaqovtyng osy salanyng tәjiriybeli mamany ekendigin aighaqtay týskendey.

Osy orayda, sahna dekorasiyasynyng yqshamdylyghy  aytar oidy jýieli sabaqtaugha óz yqpalyn tiygizetinin anghartty. Aytalyq, qazaq dalasyna tónip kelgen jaudyng betin qaytarghan sәttegi sahnada ilingen torly perdelerding qozghalysy  úrys maydanynda jan alysyp, jan berisken shayqasty beynelese, onyng kiyiz ýiding pishinin taba qaluy mamyrajay tynysh ómirdi kóz aldyna әkeledi. Búl da әriyne, rejisser men suretshining ortaq maqsatqa jetude shygharmashylyq tandem qúra alghanyn kórsetedi. Shyn mәnindegi izdenisti aighaqtaydy.

Drama bastaluynan-aq ótkir shiyenelis pen qarama qayshylyqqa toly oqighagha negizdelgen. Tútqyndaghy Abylaydyng sybyzghy aspabyn ózine serik etuining ózi qazaq halqynyng mún-zaryn jyrlaghan elshil, últyna adal túlgha ekendigin birden úqtyrady. Jonghar biyleushisi Qaldan Serenning qyzy, aiday súlu Topysh arudyng Abylaygha degen mahabbat sezimin aktrisa Aqmaral Tanabaeva artyq-auys sózsiz-aq keyipkerge de, kórermenge sheber jetkizui rejisser sheshimining is jýzinde aqtalghandyghyn aighaqtasa kerek.

Búl jerde jonghar qún-tәijisi (hontayshy dep jazu qate) Qaldan Seren obrazyna bóle-jaryp әdeyi toqtalghymyz keledi. Sebebi, búl jerde drama avtorynyng da, sahnalaghan rejisserding de jasaghan útqyr qadamdary bar. Yaghni, olar jau obrazyn synarjaq kórsetuden boylaryn aulaq salghan. Qarsy jaqtyng bәrin qanisher qatygez, aqymaq etip kórsetu – qazirgi kezde kórkemdik shyndyqqa say kelmeytin ýrdiske ainalghan. Obraz jasaudy aitpaghannyng ózinde tarihy aqiqatqa da qayshy keleri basy ashyq әngime. «Handa qyryq kisining aqyly men ailasy bar» degen qaghidagha sýiener bolsaq, múndaghy oqighanyng jelisi birshama nanymdy әri qisyngha kelerliktey.

Mysaly, Qaldan Seren janynan jaqsy kóretin jalghyz qyzy Topysh arudy ózining atqosshysy, sodyr soyqan Jambygha qimay kerisinshe, ony óz qalauymen tútqyndaghy Abylaygha qosyp, Qazybek by aitqan sózge toqtap qazaqtarmen mәmilege kelui onyng naghyz kóregen qolbasshy ekendigin kórsetedi. Óz kezeginde búl obrazdy QR enbek sinirgen qayratkeri, akter Boranbay Moldabaev óte sәtti somdap shyqty. Keyikerding ishki qayshylyqtargha toly kónil kýiin, tughan úlynan qapyda aiyrylghan әkening qasiretti keypin, qyzynyng auzynan shyqqan kýtpegen sózdi qabylday almaghan kýizelisin, auyr oidyng qúshaghynda otyryp, aqyry bәrin aqylgha jendirgen danalyq túlghasyn ainalasy birneshe minuttyng ishinde tolyqtay ashyp, kórermen kóniline úyalata bildi.

Sol sekildi akter Samat Bayyrovtyng – Ámirsanasy, QR halyq artiysi Tilektes Meyramovtyng – qazaq biyi, QR enbek sinirgen qayratkeri Kenes Núrlanovtyng – knyazi Ivany, akter Dastan Álimovting – Na Vangi óz tabighy bolmysymen, obrazdy ashudaghy sheber oiyndarymen este qaldy.

Ózge dramalarmen salystyrghanda búl tuyndy tilining qarapayym әri kórermenge jaqyndyghymen erekshelendi. Degenmen, solay eken dep әdebiy-kórkemdikti gazet publisistikasyna tym jaqyndatpaudyng jәne tarihy dәuirdegi qatynas qúralynyng qanday ózgesheligi men derbes sipaty bolghandyghyna nazar audaru da artyqtyq etpes dep oilaymyz.

Aytpasa bolmaytyn bir jәiit – tarihy ataulardyng búrmalanuy boldy. Mysaly, Ámirsanany qughyndap jýrgender «qytay» imperiyasy, qytay elshisi bolyp aitylyp jatyr. Ol tústa qytay imperiya bolu bylay túrsyn ózderi jәne Mongholiya, Tiybetpen qosa Mәnju-Chin elining bodandyghynda bolghan.  QHR qúrylyp, jariyalanuynyng ózi 1949 jyly bolsa, ol Abylay hannyng túsynda qalay imperiya bolmaq? Ol tústa dala qazaqtary shyghystaghy kórshilerin «shyng eli», «shýrshit», al, orystar «siyn» dep ataghan, onysy – sol tústaghy otarshy imperiya mәnjuler bolatyn. Keyin olar eshbir soghyssyz-aq qalyng qytaygha sinip joghaldy. Qazirgi tanda Harbin qalasy túsyndaghy shyghysta Manchjuriya degen avtonomiyalyq aimaq qana qalghany belgili. Tarihtyng osynday qarapayym dýniyelerine avtor da, rejisser de nazar audarghany abzal bolar edi.

Soghan qaramastan drama dittegen maqsatyna jetti. Abylay hannyng erligi men aqyl, parasaty jayynda tereng tolghap, onyng ónegeli ómirinen taghylym bolarlyq kóptegen syrlardy kónilge úyalata bilgeni óner sýier qauymgha ýlken olja.

Abai.kz

0 pikir