Dýisenbi, 17 Mausym 2024
Biylik 2593 16 pikir 28 Mamyr, 2024 saghat 14:10

Qandastardyng taghdyryn tokarilar men slesarilar sheship jatyr, Mәulen myrza!

Kollaj suretteri Abai.kz jәne Qazaqparat sayttarynan alyndy

Qazaqstan Respublikasy
Parlamenti Senatynyn
Tóraghasy M.S. Áshimbaevqa!

Qazaqstan Respublikasy
Parlamenti Senaty
Ekonomikalyq sayasat,
innovasiyalyq damu jәne
kәsipkerlik komiytetinin
tóraghasy S.T. Aldashevke!

Qúrmetti Mәulen Saghatqanúly!

Qúrmetti Sýiindik Tasemenúly!

Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynyng 1-babyndaghy «...onyng eng qymbat qazynasy - adam jәne adamnyng ómiri, qúqyqtary men bostandyqtary» degen sózdi eng kóp aitatyndar – sheneunikter. Ásirese, Zang shygharushy organnyng basshylary men ókilderi.

Qúday biledi-au, «Bismillәhiyr-rahmәәniyr-rahiiym» degen sózdi aitpasa, aitpaytyn shyghar. Al, Konstitusiyanyng osy normasyn bizding qos palatanyng deputattary kýnine ýsh emes, bes uaqyt aitudan jalyqqan emes.

Biraq, Zang jobasy aldylaryna kelgende, atalghan norma adyram qalyp, qoldaryna tiygen jobany olardyng kýisemey júta beretini – ókinishti-aq!

Onyng birden-bir dәleli – «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng atyshuly 20-babynyng 5) tarmaghy.

Atalghan normanyng qabyldanghanyna, mine, bir jyldan asty. Ótken jyldyng 19 sәuirinde maqúldanypty. Ony qabyldaghan Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng Ekonomikalyq sayasat, innovasiyalyq damu jәne kәsipkerlik komiyteti eken.

IYә, Qazaqstan Respublikasynyng eng qymbat qazynasy - adam jәne adamnyng ómiri, qúqyqtary men bostandyqtary!

Boldy!

Qazaqstandaghy Zang atauly osy prinsip negizinde qabyldanuy, deputattar oghan eki shoqyp bir emes, bir shoqyp, eki qarauy kerek!

Bir jyldan beri Atajúrtyna oralghan etnikalyq qazaqtardy qan siygizip kele jatqan atyshuly 20-baptyng 5) tarmaghyn qabyldarda bizding senator myrzalar ózderi auyzdarynan tastamaytyn Konstitusiyanyng osy normasyn esterinen shygharyp alghan. Tipti, elemegen...

Atyshuly 20-baptyng 5) tarmaghy kóship kelushilerdi qonystandyru ýshin Ýkimet arnayy bekitken segiz oblystan basqa toghyz oblys pen Astana, Almaty, Shymkent – ýsh qalagha óz erkimen kóship kelip, qonystanghysy keletin etnikalyq qazaqtardy qonysyn tandau erkinen aiyryp tastaghan. Búl turaly san mәrte aityldy.

«Ónirlik kvotasy bar ónirlerge nemese Ýkimet úsynylghan aumaqtyq-әkimshilik birlikke baryp qonystansang ghana «QANDAS» mәrtebesin alyp, Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn ala alasyn. Al, oghan kónbeseng aulaq joghal!» degen sóz – búl!

Oryssha aitsaq, «Poshel na h...!» degeni!

Basqasha aitu, týsindiru mýmkin emes múny...

Qúrmetti Mәulen Saghatqanúly!

Qúrmetti Sýiindik Tasemenúly!

Ózderiniz auyz jappay aityp kele jatyrsyzdar, «Zang ýstemdik etetin memleket qúryp jatyrmyz!», - dep.

Sol ýstemdik etetin zannyng siqy – anau!

Áriyne, men de Ózderiniz sekildi Preziydentting qoldaushysymyn. Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynyng әrbir normasynyng naq atqaryluyna barymdy salamyn. Kerek bolsa, sol ýshin keudemdi OQ-qa tosugha dayynmyn!

Mine, jarty jyldan asty, osy atyshuly 20-baptyng 5) tarmaghy ýshin arpalysumen kelemin! Mәjilis pen Senat tóraghalarynyng atyna qansha hat jazghanymdy Ózderiniz jaqsy bilesizder. Bireuin de elegen joqsyzdar.

Songhy bir aptadan beri «Osy atyshuly 20-baptyng 5) tarmaghyn qanday senatorlar ne maqsatpen maqúldady eken?!» degen súraq mazalaumen keledi.

Senattyng saytyn ashyp, atalghan normany maqúldaghan Ekonomikalyq sayasat, innovasiyalyq damu jәne kәsipkerlik komiytetining deputattarynyng ómirbayanymen tanysyp shyqtym.

Tanysyp shyqtym da, «BÁSE-E-E-E...» dedim!

Suret: Parlament Senatynyng saytynan skriyn

Aldashev Sýiindik Tasemenúly – 1986 jyly IY.M.Gubkina atyndaghy múnay jәne gaz institutyn, 2008 jyly Ortalyq - Aziya uniyversiytetin bitirgen, Enbek jolyn 1979 jyly Ózen búrghylau júmystary basqarmasynda tokari bolyp bastaghan;

Búqtúghútov Shәkәrim Sabyrúly – 1985 jyly Óskemen qúrylys-jol institutyn injener-mehanik mamandyghyn, 1996 jyly Shyghys Qazaqstan memlekettik uniyversiytetin ekonomist mamandyghyn tәmamdaghan, enbek jolyn «Óskemen Snab-ta» slesar bolyp bastaghan;

Nәutiyev Álibek Ibatullaúly – 1994 jyly Batys Qazaqstan auyl sharuashylyghy institutynyng Zootehnik mamandyghyn, 2001 jyly Atyrau oblystyq H.Dosmúhamedov uniyversiytetinin  Qarjy jәne nesie mamandyghy tauysqan, enbek jolyn «Bahsay» sovhozynda veterinarlyq dәriger bolyp bastaghan;

Shaydarov Serik Jamanqúlúly – 1990 jyly Qaraghandy poliytehnikalyq institutynan injener-qúrylysshy, 2001 jyly Qaraghandy memlekettik tehnikalyq uniyversiytetinen ekonomika mamandyghyn alypty, enbek jolyn «Jezqazghanmeliorasiya» JQPB-da injener bolyp bastaghan;

Suret: Parlament Senatynyng saytynan skriyn

Qaniyev Bauyrjan Núralyúly – qaydan qanday mamandyq oqyghany turaly naqty mәlimet joq, biraq 2022 jyly «"Qazaqstan temir joly" kompaniyasyn óz isining kәsiby mamany basqaru kerek!» dep, mәlimdeme jasapty, enbek jolyn asyl túqymdy jylqy zauyty – «Prigorodnyi» fermasynyng zootehniygi bolyp bastaghan;

Rysbekova Lәzzat Túyaqbayqyzy – 1993 jyly Jәngir han atyndaghy Batys Qazaqstan agrarlyq-tehnikalyq uniyversiytetine buhgalter-qarjyger mamandyghyna oqugha týsken, ekinshi zanger mamandyghyn Almaty qalasy Qazaq memlekettik zang akademiyasynan allghan, Qazirgi uaqytta ekonomika jәne qarjy magistri, Enbek jolyn BQO boyynsha QR Qarjy Ministrligining qarjylyq baqylau komiyteti Basqarmasynyng qyzmetter salasy bólimining agha baqylaushy-revizory bolyp bastaghan;

Aqqojina Biybigýl Býrkitqyzy – 1997 jyly A. Baytúrsynov atyndaghy Qostanay memlekettik uniyversiytetin, 2016 jyly Halyqaralyq biznes uniyversiytetin bitirgen, enbek jolyn Qostanay qalalyq auruhanasynyng sanitarlyq qyzmetkeri bolyp bastaghan;

Lúqpanov Saghyndyq Esenghaliyúly – 1983 jyly Guriev temir jol kóligi tehnikumynyng «tehniyk-elektriyk» mamandyghyn, 1996 jyly Qazaq memlekettik basqaru Akademiyasy janyndaghy Almaty naryq institutynyng «ekonomika jәne menedjment» mamandyghyn tauysqan, enbek jolyn Manghyshlaq belgi beru jәne baylanys distansiyasynda elektromonter bolyp bastaghan.

Kórip otyrsyzdar, komiytetting segiz mýshesining bireuinde ghana – Lәzzat Túyaqbayqyzynda ghana «Zanger» degen mamandyq bar eken. Onyng ózi ekinshi mamandyq.

Al, qalghandary SSSR-dyng kezinde tokari, búrghyshynyng kómekshisi, slesar, bas mehaniyk, veterinarlyq dәriger, injener, zootehniyk, auruhanasynyng sanitarlyq qyzmetkeri, elektromonter bolyp, alghashqy enbek jolyn bastap, SSSR qúlaghannan keyin audan әkimi, qala әkimining orynbasary, kóbi oblys әkimining orynbasary, birinshi orynbasary dengeyine deyin kóterilgender eken.

SSSR-dyng shekpeninen shyqqandardyng ilude bireui bolmasa, týgelge juyghy zandy qayyryp qoyyp, әkimshilik búiryqpen júmys istep ýirengender ekeni belgili emes pe?!

SSSR-di qoyyp, qazirding ózinde solay. Birdene desen: «Ony bastyqtan súrayyn...», - dep, zannan attay jýgiretinder jeterlik. Parlamentting tórinen qolyna «Konstitusiyany» alyp: «Myna babynda bylay jazylghan...», - dep, sóilegen bir deputat kórgen joqpyz...

Endi, osydan keyin baryp, «BÁSE-E-E-E...» demey kóriniz!

Shamasy, tokari men slesargha, veterinarlyq dәriger men injenerge, zootehnik pen sanitargha adam jәne adamnyng ómiri, qúqyqtary men bostandyqtaryn qamtamasyz etetin zang qabyldamadyng dep ókpelep jýrgen men de aqymaqpyn-au...

Aldynghy bir maqalamda ne hatymda jazdym, atyshuly 20-baptyng 5) tarmaghy Ýkimet qortyndy beretindey, qarjy talap etetin norma emes dep.

Olay emes dese, Ekonomikalyq sayasat, innovasiyalyq damu jәne kәsipkerlik komiyteti aitsynshy, osy norma Qazaqstandy qansha milliard tenge shyghyngha otyrghyzady nemese shetten neshe milliard dollar investisiya alyp keledi?!

Menshe, soqyr jarmaq ta! Qayta, etnikalyq qazaqtardyng qonysyn tandau qúqyghyn shektep, Úly kóshti dogharady.

Qasiyetine bas Mәulen Saghatqanúly!

Sadaghang keteyin Sýiindik Tasemenúly! 

Sizderden ótinish, maghan Senattyng osy Ekonomikalyq sayasat, innovasiyalyq damu jәne kәsipkerlik komiyteti mýshelerimen bir kezdesu úiymdastyryp berinizdershi!

Atalghan atyshuly normany olar ne MAQSATPEN, qanday QAJETTILIK ýshin maqúldady eken, sony óz auyzdarynan bir estigim keledi. Maghan osy Komiytet mýsheleri sony jaqsylap otyryp bir týsindirip bersinshi!! Maghan solardyng uәji qyzyq bolyp túr.

Mýmkin, men dúrys týsinbey jýrgen shygharmyn!

Hatymdy olay-búlay laqtyra salmay, Parlament jazghy demalysqa ketpey túryp, osy kezdesudi úiymdastyryp berulerinizdi ótine súraymyn.

Osy ótinishim oryndalmaghan jaghdayda, Sizdermen sot arqyly sóilesetinimdi eskertemin!

Qúrmetpen,

Auyt Múqiybek,

«Qúrmet» ordenining iyegeri

Abai.kz

16 pikir