Júma, 21 Mausym 2024
46 - sóz 2685 7 pikir 22 Mamyr, 2024 saghat 13:20

Ahang turaly tuyndy - Alash jendi!

Suret: Aq jol partiyasy saytynan alyndy.

Aqjoldyqtar" Últ ústazyna arnalghan filimning premierasyna bardy. 

Keshe әriptesterim Qazybek Isa, Berik Dýisembinov, Súltan Han Aqqúly, Shynghys Riahanov, Amantay Shәrip jәne basqa da azamattarmen birge Últ ústazy Ahmet Baytúrsynúly turaly týsirilgen «Songhy ýkim» filimining alghashqy kórsetilimine bardyq.

Keyingi jyldary Alash Respublikasy, qozghalysy jәne partiyasy taqyryby tasadan shyghyp, kópshilikke jol tartyp jatyr.

Parlament minberinde talay mәrte Alash atyn shygharghanymyz ýshin, Aqordagha deyin shaqyrylyp, yzgharly әngimelerdi estuge mәjbýr bolghanmyn.

Al býgin biylikting kózqarasy ózgerdi.

Biraq, әr nәrsening eki úshy bar. Alash turaly әrkim óz pikirinshe jazyp, tәuelsizdikting bastauynda túrghan túlghalar shynayy derekkózden alystay bastaydy.

Ókinishke qaray, shynayy deregi bar shygharmadan góri sonday birjaqty tuyndy óte kóp.

Kózqarasqa shekteu joq. Árkimning óz týsinigindegi Abayy men Álihany bar bolar. Biraq, túlghalardyng ómirin ne qyzmetin búrmalau, olardyng bolmysy men enbegine ózining oiyn qosu - kýmәndi de kýnәli is.

Kórkem filim avtordyng óz kózqarasyn qosuy zandylyq janr bolghasyn, keshe barghan «Songhy ýkim» filimine de sonday kýdikpen barghanymdy jasyrmaymyn. Al búl kýdigim beker bolyp shyqty.

Róldi somdau sheberligi men derekkóz materialy jaghynan filim layyq shyqqan.

Jeke mening óz pikirimshe, keybir keyipkerdi somdauda qyzyqtyrar dýniyening azdyghy men key epizodtardyng shiykiligi Gollivud filimderimen tenespeydi.

Bir jaghynan filimning sujeti belgili túlghalar men mәni tereng detalidardyng boluymen (ataqty Qarqaraly petisiyasyn shygharu, «Qazaq» gazetin úiymdastyru, 1916 jylghy kóterilis, Orynbor qalasynda Alash avtonomiyasyn (Respublikasyn) qúru haqynda ótken ekinshi jalpyqazaq siezi, aqtarmen birge azamat soghysyna qatysuy, 1920 jylghy Kenes komissarlardyng jinalysynda Qazaq (qyrghyz) avtonomiyalyq respublikasynyng qúryluy men qazaqtyng jer tútastyghyn moyyndauy, QazSSR memlekettik mekemelerining qalyptasuy, bolishevikterding zúlymdyghy men qughyn-sýrgin) erekshelene týsken.

Filimde Últ ústazy retinde moyyndalghan túlghanyng aghartushylyq jәne úiymdastyrudaghy qyzmetin, Qazaqstanda kóptegen mektep pen tehnikum, JOO-nyng qúrudaghy tabandylyghyn, oqulyqtardy dayarlau enbegin kóbirek kórsetkende de kem bolmas edi deymin. Degenmen filimning derekti emes kórkem janr ekenin úmytpau kerek.

Tuyndy bir sujetting ainalasynda emes, әrqaysysy bir filimge túrarlyq bir-birine baylanysqan sujetterden túrady.

Al ssenarist Ghalym Doskenning algha qoyghan Ahmet pen Bәdrisafanyng mahabbat jelisi – tiri adamdardyng taghdyry men tragediyasy arqyly auqymdy tarihy silkinisterdi kórsetuge mýmkindik bergen sәtti sheshim.

Filimde Ahmet rólin shynayy boyyna sinirip, onyng qazaq eli ýshin manyzyn týsine bilgen akter Azamat Satybaldynyng enbegining manyzy zor. Bәdrisafanyng rólin somdaghan Dariya Aleksandrova jәne basqa da kóptegen oryndaushylar men jobagha qatysushylardyng enbegi de ólsheusiz.

Aleksandra Juravlevanyng túlghasy jәne onyng últ múghalimine arnalghan sezimi Alash qozghalysyna qyzyghushylyq tanytqandardyng nazaryn birinshi ret audaryp otyrghan joq. 2015-2016 jyldary Manghystau oblysyndaghy "Aq jol" demokratiyalyq partiyasynyng jastar qanaty dramaturg Óten Ahmetting piesasy boyynsha "Bәdrisafa" spektaklin qoydy, ony bizding jas aqjoldastarymyz Aqtau, Astana, Qostanay jәne basqa qalalarda kórsetti.

Jalpy, «Songhy ýkim» biraz aqparat berip, belgili bir prosester turaly tolghandyrady, biraq ony týsinbesten filimdi tolyq qabyldau mýmkin emes. Ol bizding kóptegen otandastarymyzdy Alash turaly bilimderin keneytuge iytermeleydi dep ýmittenemin. Taghy bir nәrse – keshegi kýnge deyin bizding kinoindustriyamyz Alash qayratkerlerining taqyrybyna bet búrghanymen (byltyr shyqqan Mirjaqyp Dulatúly turaly filim ýlken rezonans tudyrdy), әli de Alash Orda kóshbasshysy – Álihan Bókeyhannyng beynesin nazardan tys qaldyryp otyrghany maghan әdiletsiz bolyp kórindi. Álihannyng obrazy sol dәuir turaly barlyq lentalarda, sonyng ishinde keshegi premierada da, әriyne, bar, biraq tek epizodtyq týrde ghana. Al ol sol Ahmet, Mirjaqyp, Maghjan, Halel, Mústafa jәne taghy basqalar siyaqty óz ýzengilesterin biriktirip, ýilestirip, Alashtyng eng progressivti bastamalarynyng úitqysy jәne iske asyrushy bolghan emes pe?!

Biraq, shamasy, búl túlghanyng auqymdylyghy sonshalyq, kiynematografiya da, qogham da ony týsingenge deyin "pisip", tipti – ekrandaghy keskinge jetuge uaqyt kerek siyaqty. Keshegi premieradan keyin alashtanushylar jәne kinoshylar birtindep osy maqsatqa da bet búrady degen ýmitim zor.

Qorytyndylay kele, men jeke alghan әserim jayynda aitsam artyq bolmas. Filimdegi múghalimge tergeu jýrgizu jәne atu epizodtarynan, óz atam Peruash Kәrimúlynyng – 1937 jyly Alash Ordany nasihattaghany ýshin eki ret qamaugha alynyp, 1938 jyly NKVD Aqmola týrmesinde qúrbandyqqa úshyraghan sәtterin kórgendey boldym. Ol 2013 jyly NKVD arhivten otbasymyzgha qaytarghan hatynda әjemiz Erkege týrmeden bylay dep jazghan:

"Qúday ne jazsa – sony kórip shydaymyz… Kim ozar (jener) eken?".

Jatqan jeriniz jaryq bolsyn, ata!

Sizder jendinizder!

Alash jendi!

Azat Peruashev,

QR Parlamenti Mәjilisi deputaty, “Aq jol” partiyasy tóraghasy

Abai.kz

7 pikir