Júma, 21 Mausym 2024
Alashorda 3024 3 pikir 22 Mamyr, 2024 saghat 12:04

Altay atanyng әngimeleri: Qazaq mórleri turaly

Kollaj: Abai.kz

Barlyq halyqtarda siyaqty qazaq elinde de әldebir qújatty aiqyndaugha, óz esimin aishyqtap kórsetu ýshin mórler keninen qoldanghanyn múraghattyq qújattardan kóptep kóremiz. Olardyng el arasynda ilude biri bolmasa, kópshiligi qazaq halqy basynan keshken zúlmattar kezeninde iz-týzsiz joghalyp ketkeni de belgili. Endigi kezekte sol mórlerding saqtalghan izderin zerdeley otyryp, sipattary turaly birer oilarymmen bólispekpin.

Mórlerding formalary. Mórlerdi el biyleushileri jeke bastaryn anyqtaugha qoldanghan, súq nemese bas barmaqqa taghylatyn jýzik týrinde bolghan (búl jerde sausaqqa taghylatyn dóngelekti «jýzik» dep, jazuy, әshekeyi bar tústy «beti» dep atayyq). Jetisudaghy belgili túlghalardyng mór izderin mysalgha keltire otyryp, aitar bolsaq, qazaq súltan-tórelerining mórleri súiyq «tamshysy» (oryssha: «kaplya») tәrizdi jәne әr әuletke tәn ózgeshelikterin bayqaymyz. Mysaldaghy túlghalardyng mórindegi jýzikteri birtútas jasalyp,  Abylay әuletinen ekendikterin kórsetip túr.

Jetisudyng әigili súltany, Tezek Tórenin, 1860 jylghy qújattaghy mór izi:

Tezek Tórening úly, «Qyzyl repressiya» qúrbany Qúdiyarhannyng 1913 jylghy, saylau tizimindegi mór izi: 

Jetisudyng súltan-bii Tәji Qanqojaúlynyng jәne biylerding mór izderi:

Qazaq batyr-biy-bolystarynyng mór formalary «tórtbúryshty» kelgeni ýshinshi surette anyq bayqalady.

Mór jýzikteri jәne qabyrghalary qazaqy oylarmen, ru tanbalarymen órnekteledi. Betindegi jazu ainalasy syzyqpen qorshalyp, ol jerge týrli belgiler, órnekter salynady.

Mór kólemi kóbine 30*17 jәne 20*17 mm bolyp keledi, aldynghyny ýlken mór desek, onyng jýzigi qomaqty, tútas soghylyp, «beti» soghan jabystyrylyp, kýrdeli týrde týrli әshekeyler salyna otyryp jasalynady. Qazaq jaqsylary jýzik-mórlerin músylman, er adam retinde tek qana taza kýmisten soqtyrghan.

Mórdegi jazular. Mórlerdi el biyleushileri jeke bastaryn anyqtaugha qoldanghan desek, onyng «betindegi» jazuda lauazymy, aty jәne әkesining esimi jazylady. Jazu arab әripterimen, emlesimen jazylghanymen zerdeley qaraghan tóte jazudy biletin adam da oquyna bolady (últ ústazy A. Baytúrsynúlynyng ghúlamalyghy da osynda!). «Bette» jazylghan oryn kenistigi tar bolghan sebepti jekelegen әripter bir qatargha týspey, sóz astynda, nemese, ýstinde kele berui mýmkin (jas zertteushiler osyny eskeruleri kerek). Ákesining atyna qosymsha óz atyna –úly; -oghly emes, arabsha –ibn tirkesi qolanylady.

Tezek Tórening móri osynday kýrdeli, ýlken mórge jatady: «bettegi» jazu «Han Tezek ibn súltan Núraly» dep oqylady.

Mórding jasalu әdisteri. Bar bolghany úzyny 2-3 sm jerge sonshama jazudy syidyryp oighan qazaq zergerlerining sheberligine eriksiz tәnti bolasyn! Onyng ýstine, mór «betindegi» jazu ainadaghy keri beyne siyaqty jazylyp, qaghazgha basqanda onymen týsui kerek emes pe?!

Sәken Seyfullinning «Tar jol...»de, «alanghasarlau aqsaqalgha bolys dep» qoma-qol mór oiyp bergen sheber jigit turaly aitylady, olay bolsa, keybir qazaq zergerleri (әriyne bәri emes bolar) mór jasaudyng әdisterin jaqsy mengergendigi kórinedi.

Qazaq mórlerindegi jazu qazirgi zamanauy mórlerdegidey býrtik jazumen emes, «betke» oiylyp týsiru әdisimen jasalghan, solay bolghanmen, siyagha batyryp qaghazgha bassanyz óte anyq týsedi.

Ol kezdegi oqu-jazu turaly biz kishkentay kezimizde, molda-qojadan sabaq alghan ýlkenderden súraghanymyzda, qazaq auyldarynda sarghyshtau qytay, Samarqand, keyinirek aqshyldau orys qaghazdary qoldanylatyn deushi edi. «...Siyany әjelerimiz qazannyng kýiesin qyryp alyp, oghan sýt, may, bal, júmyrtqa, qant qosyp, nemese tobylghyny kýidirip, sonyng mayyna  janaghyday birer zattar qosyp jasap beretin...» deytin edi jaryqtyqtar. Qazirgi kýndegi «búrynghy qazaq oqymaghan» degen pikirding mýlde qate ekenin osydan-aq bayqarsyzdar...

PS: Qazaq zergerlerining mór jasaudaghy sheberlikterin bayqap, qaytalap kóru maqsatynda, mynanday synaq-tәjiriybe jýrgizip kórdim. Aldymen mór kólemindey ghana, anyq qiylghan qaghazgha syidyryp jazularyn mayly karandash tәrizdi jinishke flamastermen jazyp aldym da tegis taqtaysha-plastinkagha bastym, sosyn týsken izdi ótkir pyshaq, ýshkir biz qoldana otyryp oiyp shyqtym. Siyamen sýrtip qayta qaghazgha basqanymyzda mór izi shygha keldi...

Eskertu: Maqalada avtor úsynghan kórnekilik suretter paydalanyldy. 

Azken Altay

Jetisulyq

Abai.kz

3 pikir