Júma, 21 Mausym 2024
Alashorda 2960 14 pikir 20 Mamyr, 2024 saghat 10:02

Shoqan - qazaqtyng túnghysh prozaiygi, kәsiby suretshisi...

Kollaj: Abai.kz

ShOQAN - 190

«Dýniyede әdildik pen adaldyqty
 tu etken adamnan artyq eshkim joq», -
Shoqan Uәlihanov.

Shoqan Uәlihanovtyng әdeby múrasy óte bay jәne әr aluan. Onyng san qyrly ghylymiy-әdebiyettik múralaryn saralaghan adam, Shoqannyng jan-jaqty damyghan, asa bilimdi, parasatty ghalym bolghanyna, bir ózi geolog-etnograf-tarihshy-shyghystanushy-ekonomist-publisist-ónertanushy-oyshyl-filosof jәne әdebiyetshi de ekenine birden kóz jetkizedi. Ózining ghajayyp enbekqorlyghynyng arqasynda sonshama ghylymy enbekter jazyp, dýniyejýzilik ghylymgha zor ýles qosty. Kózi tirisinde  Orta Aziya men Shyghys Týrkistandy zertteushi túnghysh ghalym retinde kýlli әlemdi moyyndatty.

Sh.Uәlihanovtyng geografiyalyq zertteulerine sol zamannyng aldynghy qatarly P.P. Semenov-Tyan-Shanskiy, IY.V. Mushketov, M.I. Venukov, N.A. Aristov siyaqty ghalymdar layyqty, óte joghary bagha bergen bolatyn.

Al Shoqannyng әdeby múrasyna keletin bolsaq, onyng qaynar kózi kadet korpusyndaghy ústazdarynyng súrauymen auyz әdebiyeti ýlgilerin jinaqtauynan, keyinirek, 1855 jyldan bergi Orta Aziyagha birneshe mәrte jasaghan sayahattarynan bastalady. Alghashynda jas ghalym Ortalyq Qazaqstandy, Jetisudy, Tarbaghatay taularyn aralady. Sayahattar barysynda Shoqan qazaq halqyn, túrmys-tirshiligin, әdet-ghúrpyn ghylymy túrghydan zertteudi qolgha alyp, zang dәstýrleri men kóne diny joralghylary turaly úshan-teniz material jinady.

1856 jyly Shoqan bilimdi ofiyser M.M. Homentovskiyding basshylyghymen   úiymdastyrylghan    әskeriy-ghylymi  ekspedisiya  qúramynda Ystyqkól jaghaluyn aralap, Tyani-Shani qúzdaryna shyghady. Odan keyin birneshe sayahatqa geograf ghalym P.P. Semenov – Tyan-Shanskiyding otryadymen baryp, Alakólden bastap ortalyq Tyani-Shani taulary men Ystyqkólge deyin jetedi. Ásirese Tyani-Shaninyng qúzdarynan tamashalaghan Han Tәniri taularynyng ghajayyp kórinisi jas ghalymnyng jadynda óshpestey iz qaldyrady.

Suret maqala avtorynyng úsynuymen jariyalandy

Mysaly, Shoqannyng 1856 jyly 14 shildede teniz dengeyinen 3268 metr biyiktikte ornalasqan Saty asuynyng Kýngeyinen Ystyqkólding Týpke iyek artqan qoltyghy men Teriskey Alataudyng saghymdalghan aqshulan shyndaryn beynelegen, akvarelimen salghan sureti tendessiz tuyndylardyng qataryna jatady.

Shoqan asudyng ózine deyin eshbir suretshining ayaghy tiymegen eng jogharghy nýktesinde túryp, mәngi erimeytin qardyng yzgharyna qaramastan, kóz aldyna ashylghan tanghajayyp kórinisti jaydan-jay attap ketpegen. Áskery otryadyn sol jerge ayaldatyp qoyyp, qolyna qylqalam alghan Shoqannyng qanshalyqty nәzik jandy, romantiyk, sezimtal jan ekenin bayqaugha bolady.

Suretshi Shoqan búl kompozisiyalyq qúrylymda Kólem men Kenistikti asqan sheberlikpen, útymdy paydalanghan. Birden kózge týsetin Kýngey Alataudyng órkesh-órkesh mәngi múzarttary. Sol qaptaldaghy múzarttar aqshanqaylanyp jatqanymen sústy da suyq, ong qanattaghy múzarttyng qabaghy tipten qatynqy kórinedi.

Asudan keyingi kórinis turaly Úly ghalym  әigili «Ystyqkól saparynyng kýndeligi» atty enbeginde: «Tas tóbeden qapyryq atqan otty, lepti kýn angharly tau alqabyna aqsha búlt arasynan oidym-oydym kólenke týsirip túr, kirshiksiz qyzghylt týsti shúghylagha shomylghan kólding didary kókten qúiylghan núrdyng renimen ýilesip, ol qiyrdaghy qarly taudyng múnartqan bederimen únasym tauyp astasyp jatyr», - dep jazdy.

Osy saparynda Shoqan Jetisu men Ystyqkólding tabighaty men hayuanat dýniyesin zertteydi, keyinirek osynau bay materialdaryn laborotoriyalyq jaghdayda tereng zertteu ýshin Drezden Akademiyasyna jiberedi.

«Mening búl sayahatymdy, - deydi Uәlihanov, - jýrgen jerlerimning sipatyna qaray eki kezenge bóluge bolady. Birinshi kezeni mening Jonghariyadaghy saparymmen, yaghny Jetisugha, Ile ólkesine, Ystyqkólge jasaghan saparymmen ayaqtalady...  Jonghariyada alghash ret 1856 jyly boldym. Ystyqkólge polkovnik Homentovskiy úiymdastyrghan birinshi ekspedisiyagha qatystym. Sosyn 3 ay Qúljada túrdym. Bas-ayaghy Jonghariyada 5 ay boldym: Alakólden Tyani-Shanigha deyin bardym, sol jyly Jyrghalang ózeni arqyly Tyani-Shanigha kóterildim» (Marghúlan  Á.H. Shygharmalary. Qúrast. D.Á. Marghúlan, D.A. Marghúlan – Almaty: «Almaty-Bolashaq» baspasy, 2011. 96-shy bet).

Shoqangha qatty әser etip, qyzyghushylyghyn tudyrghan taghy bir sala – ol kóne mәdeniyet eskertkishteri. Ystyqqkól jaghasynda kezdesetin kóne qala orny, baghzy zamandaghy suaru jýiesining qaldyghy, tas mýsinder siyaqty jәdigerler Shoqangha Ystyqqkól men Jetisudy mekendegen halyqtar turaly naqty ghylymy týiindeme jasaugha mýmkindik beredi.

Zertteu júmysynyng nәtiyjesin Shoqan talantty da ghajayyp túrghyda kýndelikter men ocherkterge ainaldyrdy. «Jonghariya ocherkteri», «Ystyqkól saparynyng kýndeligi», «Qytay imperiyasynyng batys provinsiyasy jәne Qúlja qalasy», «Qyrghyzdar turaly jazbalar» syndy enbekterinen jiyrmadan jana ghana asqan jas ghalymnyng nәzik jandýniyesin, sezimtaldyghyn, bilimdiligin, parasattylyghyn bayqaugha bolady.  Tyani-Shani men Jetisudyng geografiyasyn, ony sonau kóne zamannan beri mekendegen halyqtardyng tarihyn, jer-su ataularyn, ósimdikter men hayuanattar dýniyesin asqan sheberlikpen surettep jazuy tang qaldyrady.

Mysaly, Ystyqkólding Zәuke asuynan ontýstýkke qaray qyrghyzdar «Syr» dep ataytyn zәulim tauly ólke ornalasqan. Búl jerlerge Shoqangha deyin eshbir ghalym ayaq baspaghan. Osy mandy alghash zerttegen Shoqan ony ýstirt dep anyqtaydy. «Býgin biz, - dep jazady Shoqan Qashqariya kýndeliginde, - Zәukeden astyq ta, búryn kórmegen-bilmegen jat elge ayaq basyp otyrmyz. Búl mәlimsizdik meni tolyghyraq ta dúrysyraq kýndelik jýrgizuge mәjbýr etedi. Bizding keruen tek jana ghana qos pen shatyr tigip ýlgerdi... Jan-jaghymyzda appaq qar basqan tau, tómende tereng say, onyng sonau týkpirinde kól kórinedi. Qar jauyp túr, súp-suyq. Men búl kýndelikti oshaqtyng syghyrayghan jaryghynda qosta jazyp otyrmyn. Búl biyik tau eldin, aua rayynyng qataldyghy, hayuanattary men ósimdikterining ózgesheligi osy biyiktiginen bolsa kerek. Tipti búl jerde jemis aghashy týgil, jay aghash ta úshyraspaydy. Búl – elsiz-kýnsiz qanyrap bos jatqan tauly ólke. Múnda egis egilmeydi, mal da ósirilmeydi, jalpy eshqanday tirshilik iyisi sezilmeydi».

Osy Qashqar saparynyng eng basty nәtiyjesi - ghalymnyng «Alty shahardyng nemese Qytaydyng Nan-Lu (Kishi Búqara) provinsiyasynyng shyghysyndaghy alty shahardyng hali turaly» degen ataqty enbegi. Búl Shyghys Týrkistan turaly europalyq ghylym ýrdisimen jazylghan alghashqy enbek kýni býginge deyin óz mәnin joyghan emes. Sh. Uәlihanovtyng osynday ghylymy enbekteri Resey men Batys Qytay arasyndaghy sauda jәne mәdeny qarym-qatynas ornatu isinde taptyrmas qúral boldy.

Al «Jonghariya ocherkterinde» Shoqan qazaqtar men qyrghyzdar turaly manyzdy tarihi-etnografiyalyq mәlimetter beredi, әigili «Manas» poemasymen oqyrmandardy túnghysh ret bylay tanystyrady: «Tau-tasty mekendegen qyrghyzdarda noghayly dәuirine jatatyn bir ghana «Manas» dastany. «Manas – bir dәuirge sәikestirilgen bir adamnyng – Manas batyrdyng tóniregine toptastyrghan qyrghyzdardyng býkil anyzdaryn, ertegileri men anyz әngimelerining jiyntyghy. Búl dala Illiadasy tәrizdi. Qyrghyzdardyng ómir tirshiligi, әdet-ghúrpy, salt-sanasy, minez-qúlqy, geografiyasy, dindik jәne medisinalyq dýnie tanuy, olardyng halyq aralyq qarym-qatynasy osynau kólemdi dastanda aiqyn kórinedi. «Manas» - kóptegen epizodtardan túratyn tútas shygharma. Ekinshi bir dastan – Manastyng jalghasy «Sәmetay» ol - qyrghyz Odisseyasy».

Sonday aq, qazaq halqynyng tarihyna, etnografiyasyna, auyz әdebiyetine arnalghan «Úly jýz qazaqtarynyng anyz-әngimeleri», «Erte zamandaghy qyrghyzdardyng qaru-jaraqtary», «Shona batyr», «Saharadaghy músylmandyq turaly», «Shaman dinining qazaq arasyndaghy qaldyqtary», «Qyrghyzdardyng ata-tegi», «Qazaq batyrlary», «Abylay» siyaqty enbekteri til baylyghymen jәne kórkemdigimen erekshelenedi.

Osynday enbekterinde Shoqan tek tarihshy, etnograf qana emes, sol siyaqty әdebiyetshi, publisist, kórkem sózding ghajayyp sheberi retinde kórinedi. Eng jaqyn dosy G.P. Potaninning aituy boyynsha Shoqan jastayynan jazushy bolsam dep armandaghan.  Mysaly, jeti jasynda әkesi Shynghystyng kómegimen «Qozy Kórpesh – Bayan Súlu», «Er Kókshe»  jyrlarynyng birneshe núsqasyn jazyp qoyghan, keyinirek olardy Omby qalasyna baryp, oqugha týskende ústazy N.F. Kostyleskiyding qolyna tapsyrady. Sonday-aq, әkesi Shynghystyng búiryghymen ýilerine birneshe mәrte aqyn, jyrshylardy shaqyrtyp, ekeui birge qazaq әnderi men anyzdaryn qaghazgha týsirip, olardy da Ombygha jibergen. Sóitip, Shoqan qazaq halqynyng asa bay mәdeny múrasynyng bir bólshegining jazbasha týrde saqtalap qaluyna bala kýninen bastap ýles qosty.

Búl turaly akademik Álkey Marghúlan bylay dep tolghaydy: «Ejelgi dәstýr boyynsha, súltannyng balalary «jeti júrttyng tilin bil» degen eski qaghida negizinde birneshe shyghys tilin ýirenuge tiyis boldy. Búl dәstýr ol kezde әli saqtalatyn, sóitip Shoqan bala kýninen bastap-aq shyghys tilderin oqyp, arab tilin mengeredi, al keyinirek úighyr jazuyn ýirenedi.

Shoqan ózining alghashqy ghylymy enbekterin A.S. Pushkin men M.i. Lermontovtyng prozalary ýlgisinde kórkem proza týrinde jazghan. Onyng «Ystyqkól kýndelikteri» men «Qúlja ólkesi jayly ocherk» atty enbekterin eng ýzdik, eng kórkem prozalyq shygharmalar qataryna qonggha bolady. Olardy Lermontovtyng Kavkaz ocherkterimen salystyrugha bolady. Ásirese Shoqannyng jergilikti halyqtyng tarihyn, mәdeniyetin, túrmysyn baghzy zamanmen baylanystyra otyryp sheber әri biliktilikpen bayandauy tang qaldyrady. Al  tabighat kórinisterin naghyz oishyl, filosof dәrejesinde suretteui oqyrmangha erekshe әser etetini sózsiz.

Shoqan múrasyn eng tynghylyqty zerttegen akademik Á. Maghúlan bylay dep atap ótken: «Jýz jyldar boyy Sh.Uәlihanovtyng әdeby múralarynyng zerttelmey keluining saldarynan qazaq әdebiyetining búl asyl shygharmalary kýni býginge deyin bizge mәlim bolmay keldi. Endi býginde osylardyng bәri belgili bop otyrghanda, Uәlihanovty tek oishyl-ghalym ghana emes, qazaqtyng túnghysh jazushy-prozaiygi dep moyyndau mәselesi kýn tәrtibine qoyylyp otyr».

Qazaq kәsiby suretshilerinin. «...Shoqan suretterin múqiyat qarar bolsan, úly suretshilerge tәn әdis-tәsilin bayqaysyn. Onyng kóptegen suretteri «Qayta órleu dәuiri» suretshilerining tuyndysyna úqsaydy, solardyng tehnikasy men әdisterin qaytalaydy. Búl Shoqannyng úly suretshiler Leonardo da Vinchi, Rafaeli Santiyding grafikalyq suretterimen tanys bolghanyn dәleldeydi. Ásirese, onyng dolbar suretteri (nabroskileri) Leonardo da Vinchiyding eskiz suretterine óte úqsaydy» dep bergen baghalaryna eshkimning talasy joq bolar degen senimdemiz.

Olay bolsa, qúrmetti oqyrman, qazaq halqynyng mandayyna bitken jaryq júldyzy Shoqan Uәlihanovty jana qyrynan dәriptey otyryp, qazaqtyng túnghysh jazushy-prozaiygi degen ataqty resmy týrde Qazaqstan Jazushylar Odaghy atynan jariyalaudy úsynamyz.

Búl iygilikti iske Qazaqstan Respublikasy Parlament deputattary, Mәdeniyet ministrligi men mýddeli memlekettik organdar, qoghamdyq úiymdar atsalysa otyryp, Shoqan Uәlihanovtyng tughanyna 190 jyl toluy qarsanynda jýzege asyrsa núr ýstine núr bolar edi.

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Baghdat Baqtybayúly Aqylbekov,

Jetisu oblysy, Kerbúlaq audanynyng tumasy, memlekettik qyzmetshi, Tezek Tóre jәne Shoqantanushy, QR Jurnalister Odaghynyng mýshesi, bos uaqytynda shygharmashylyq-zertteu júmysymen de ainalysady.

Abai.kz

14 pikir