Júma, 21 Mausym 2024
Sanlaq 1701 2 pikir 19 Mamyr, 2024 saghat 15:57

II Chempionat. 1964. «Qyzyl furiyanyn» túnghysh tabysy

Kollaj suretteri avtordyng jdeke múraghatynan alyndy

Basy: Keshigip tughan keremet

Jalghasy: I Chempionat. 1960. Kenes futbolynyng altyn dәuiri

Qart qúrlyq dop dodalarynyng shejiresin shertudi әri qaray jalghastyramyz.

Sayasattyng salqyny

Alghashqy Europa birinshiligining basty tabysy retinde mamandar búryn әlemdik dop dodalarynda ghana kýsh synasyp jýrgen qúrlyq qúramalarynyng bir shanyraqqa biriguin atady. Túnghysh turnirge nebәri 17 komandanyng qatysqanyna qaramastan, UEFA mýshelerining bәri derlik jana jarystyng qajet ekenine kóz jetkizdi. Sonyng әseri bolsa kerek, ekinshi chempionatqa europalyq 32 elding 29-y qatysugha niyet bildirdi. Tek finnder men shotlandyqtar ghana óz últtyq birinshilikterining kestesinen qúrama komandagha bos uaqyt tauyp bere almaytynyn ashyq aitty. Germaniya Federativtik Respublikasy (GFR) bolsa, ishki futbol sharuashylyghyn qayta qúryp, janadan bundesliga jasaqtap jatqandyqtan halyqaralyq jarystargha qatysudan taghy da bas tarta túratynyn mәlimdedi.

Irikteu satysynyng jerebesin tastar aldynda úiymdastyrushylardyng taghy da biraz bas qatyruyna tura keldi. Óitkeni 1/8 final ýshin 16 komandany iriktep alu qajet edi. Al qatysugha ótinish bergender – 29. Aqyldasa kele, alghashqy irikteuden ýsh komandany bosatu turaly sheshim qabyldandy: KSRO (qúrlyq chempiony retinde), sonday-aq Avstriya men Luksemburg (jerebe boyynsha). Qalghan 26 qúrama 13 júpqa bólindi de, júp jenimpazdary kelesi kezenge shyqty. Ókinishke qaray, búl joly da futbolgha sayasattyng salqyny tiymey qalmady. Soqyr jerebe bir-birimen qyryq jyldan beri qyrghiy-qabaq bop kele jatqan qúdayy kórshiler – Grekiya men Albaniyany ózara júptastyryp edi, grekter UEFA-gha «biz albandyqtarmen oinamaymyz, basqa qarsylas tauyp berinder!» dep shart qoydy. Úiymdastyrushylar eki oiynnyng da beytarap alanda ótkizudi ótinse de, olar esh kónbey qoydy. Áytpese, Albaniya jaghy keyingi úsynysqa kelisip-aq túrghan bolatyn. Nәtiyjede Grekiyagha tehnikalyq jenilis jariyalandy.

Jalpy alghanda, jarystyng alghashqy satysy sensasiyagha toly boldy. Áueli 1962 jylghy әlem birinshiligining kýmis jýldegeri Chehoslovakiya qúramasy kýtpegen jerden GDR-den útylyp qalyp (1:1, 1:2), eldi bir eleng etkizdi. Sosyn ózderining futboldy oilap tapqanyna jýz jyl tolghanyn erekshe tabyspen atap ótkisi kelgen aghylshyndar fransuzdardan tas-talqan bop jenilip (1:1, 2:5), jankýier bitkendi airan-asyr etti.

«Aydy aspangha shygharghan» Luksemburg

Degenmen naghyz esten tandyrar oqigha 1/8 finalda boldy. Ortanqolday komandasy bar Gollandiya ózining oimaqtay ghana kórshisi – Luksemburgten tayaq jep, kýlli әlemning kýlkisine qaldy. Úly gersogtyq astanasyndaghy stadiongha bar-joghy 6-aq myng adam syyatyndyqtan, qarjyny molyraq týsiru maqsatynda eki match ta Gollandiyada ótken-di. Amsterdamdaghy alghashqy oiynda-aq luksemburgtyqtar óz qaqpasyn jany qalmay qorghap, jantalasyp baqty. Alang iyeleri, kerisinshe, «qazir soqpasaq, sәlden keyin sogharmyz, ne asyghys bar, bәribir qútylmaysyndar» degen keyipte, qarsylasyn onsha mensininkiremey oinady. Tóreshining songhy ysqyryghy estilgende, tablodaghy esep 1:1 edi. Jankýierler de asa renjy qoyghan joq, óitkeni kópshiligi Rotterdamdaghy qarymta oiynda bәri oidaghyday bolady dep sendi. Rasynda da, match bastala salysymen gollandyqtar algha lap qoydy. Biraq Luksemburg futbolshylary óz qaqpasyna qaray úshqan әr doptyng jolyna keudesin tosyp, kóldeneng jatty. Qorghanystan qoly bosaghan sanauly sәtterde olardyng qarsy qaqpagha qauip tóndiruge de qauqar tapqanyn qaytersiz! Sonday siyrek shabuyldyng birinde Kamili Dimmer esep ashyp, onsyz da jýikesi júqara bastaghan alang iyelerining saytanyn odan sayyn «oynatty». Abyroy bolghanda, gollandyqtar tarazy basyn birinshi taymda-aq tenestirip ýlgerdi. Áytse de, kóp úzamay Dimmerden ekinshi goldy jiberIp alghan son, onyng nesi abyroy boldy deysiz...

Europanyng túnghysh chempiony – KSRO qúramasy 1/8 finalda Italiyamen toqaylasty. Áuelgi oiyn Mәskeude ótip, alang iyeleri 2:0 esebimen jeniske jetti. Qarymta kezdesuding 33-minutynda Gennadiy Gusarov taghy bir gol soghyp, italiyalyqtardyng jaghdayyn tipten qiyndatyp jiberdi. 57-minutta Sandro Massola baghyttaghan 11 metrlik aiyp dobyn qaqpasyna darytpaghan Lev Yashin matchtyng basty qaharmanyna ainaldy. Djanny Riyveranyng songhy songhy sekundtarda soqqan doby jalpy jekpe-jek nәtiyjesin týbegeyli ózgerte qoymady. Búl satynyng qalghan júptarynda el ishegin tartyp, tang qalatynday sensasiya bola qoyghan joq.

Shiyrek finalda Kenes Odaghy komandasy Shvesiyadan (1:1, 3:1), ispandyqtar Irlandiyadan (5:1, 2:0), vengrler fransuzdardan (3:1, 2:1) basym týsti. Jerebe jóninen keremettey joly bolghysh (olar әuelde Malitany, sosyn Albaniyany jengen bolatyn) Daniya qúramasyna búl joly aldynghy kezenning «basty qaharmandary» – Luksemburg futbolshylary tap keldi. Shynyn aitu kerek, 60-jyldary dat komandasy Europadaghy eng әlsiz újymdardyng biri edi. Olardyng «adam bolghany» nemis jattyqtyrushysy Zepp Piontek basshylyq etken 80-jyldary ghana ghoy. Sol sebepti, әigili Gamlet hanzadanyng otandastary Luksemburgtyng ózin ýsh oiyn (3:3, 2:2, 1:0) ótkizip baryp, әreng jendi. Bir qyzyghy, ýshinshi kezdesu beytarap alanda – Amsterdamda oinaldy. Yaghny shaghyn ghana memleket qúramasynyng tanqalarlyq «tabysty epopeyasy» qay qalada bastalsa, sol qalada ayaqtaldy. «Taghdyrdyng tәlkegi» degen osynday-aq bolar...

Finaldyq turnirdi Ispaniyada úiymdastyru turaly sheshim shiyrek final oiyndarynyng nәtiyjesi belgili bolmay túryp-aq qabyldanghan bolatyn. Sebebi, naghyz sporttyq babynda túrghan ispan komandasynyng ol kezde әuselesi mәlim irlandyqtargha tisi batpaydy degenge eshkim sene qoyghan joq. KSRO jәne Vengriya qúramalary da aqtyq synda óner kórsetuge layyq dep tanyldy. Al ýzdik tórttikke kileng «әljuazdargha әlimjettik kórsetip» qana ilingen Daniyanyng tabysyn mamandar kezdeysoqtyq dep qabyldady.

Frankonyng kóz aldyndaghy «masqara»

Rasynda da, Barselona qalasyndaghy «Nou Kamp» stadionynda ótken jartylay finaldyq kezdesude dat komandasy Konstantin Beskov baptaghan KSRO qúramasynyng tegeurinine qarsy túra almady. Valeriy Voroniyn, Viktor Ponedelinik jәne Valentin Ivanov bir-birden dop soghyp, orys komandasy op-onay jeniske jetti. Qarsylastardyng dengeyi bir-birine onsha say kelmeytindikten, oiyn da asa qyzyq bola qoyghan joq.

Kerisinshe, Madridtegi match 120 minut boyy jankýierding «uh» dep, bir tynys aluyna múrsha bermeytin airyqsha tartysty kezdesu boldy. 37 gradus ystyqta ótken oiyn eng әueli vengr Antal Sentmihaiyding benefiysine ainalarday kórindi. Ispan futbolshylary dopty qaqpanyng qay búryshyna baghyttasa da, sileusinshe sekiretin qaqpashy kóp uaqytqa deyin eshqanday soqqyny darytpady. Alang iyelerining shabuylshylary sharasyzdyqtan bas shayqaumen boldy, tipti keybiri rizalyghyn jasyra almay, qaqpashynyng arqasynan qaghyp-qaghyp qoydy. Birte-birte ispandyqtardyng qarqyny basyla bastady-au degende, Europanyng 1960 jylghy ýzdik futbolshysy Luis Suares әriptesi Hesus Peredagha keremet pas shygharyp berdi: aiyp alanyna emin-erkin kirgen shabuylshy ghalamat kýshti soqqymen tordy jyrtyp jibere jazdady – 1:0.

Ekinshi taymda esin jighan vengrler oiynnyng songhy shiyreginde tizgindi óz qoldaryna alyp, 86-minutta Ferens Bene esepti tenestirdi. Qosymsha uaqyttyng bastapqy bóligi shyghyseuropalyqtardyng basymdyghymen ótti. Bir Benening ózi eki birdey úrymtal sәtti uystan shygharyp aldy. Jankýierler goldyng iyisin sezgendey boldy. Kóp úzamay gol da endi. Biraq... qarsy qaqpagha. Búryshtama kezinde vengr qorghaushylary qatelesti de, ashyq qalghan Amaro Amansio baspen dәl soqty – 2:1.

Alang iyelerimen alysyp sharshaghan Vengriya qúramasy 3-oryn ýshin bolghan matchta Daniyany qosymsha uaqytta әreng tize býktirdi.

Al finalda osydan tórt jyl búryn general Frankonyng kesirinen kezdese almay qalghan komandalar oinady. Búl joly ispan diktatory tribunadaghy qúrmetti meymandardyng qatarynda otyrdy. Kórgen kuәlerding mәlimdeuinshe, sheshushi oiyn syrt kózge teng dәrejede ótkendey әser qaldyrghanymen, shyn mәninde KSRO futbolshylary bar mýmkindigin ashyp kórsete almady. Múnyng bir sebebi – 79 myng adamnyng qúlaq túndyrar shuyly desek, ekinshisi – dúrys tandalmaghan taktika bolsa kerek. Nege ekeni belgisiz, orys bapkeri alangha ortalyq tústa oinap ýirengen bes birdey oiynshy shyghardy. Nәtiyjesi belgili: olar ne shabuylgha kómektesip jarytpady, ne óz qaqpasyn dúrystap qorghay almady, әri qos qaptal ashyq qaldy. Degenmen eki ret qatarynan qúrlyq chempionatynyng finalyna shyghu – ýlken erlik ekenin de moyyndaghan jón. Biraq Kenes Odaghy basshylary búlay oilaghan joq. Olardy komandanyng KSRO-nyng «qas jauy» – Frankonyng kóz aldynda jenilui qatty shamdantsa kerek, elge oralghan son, bas bapkerdi ornynan alyp tastady.

HH ghasyrdaghy jalghyz tabysyna «Furiya roha» («Qyzyl furiya», Ispaniya qúramasyna jankýierler qoyghan at) ataqty bapker Hose Viliyalonganyng kómegimen qol jetkizdi. Sheshushi goldy 84-minutta Marselino Martiynes soqty.

II EUROPA ChEMPIONATY

(1964 jyl, Ispaniya)

Finaldyq turnirde 4 match ótkizilip, 13 dop soghyldy. Mergen oiynshylar: Pereda (Ispaniya), Bene, Novak (ekeui de Vengriya) – 2 doptan.

Jartylay final

Ispaniya – Vengriya – 2:1 (qosymsha uaqytta), KSRO – Daniya – 3:0

3-oryn ýshin match

Vengriya – Daniya – 3:1 (qosymsha uaqytta)

FINAL

ISPANIYa KSRO 2:1

21 mausym. Madriyd. «Santiyago Bernabeu» stadiony. 79 115 kórermen. Tóreshi Holland (Angliya).

Ispaniya: Iribar, Riviliya, Oliyveliya, Soko, Kalieha, Fuste, Pereda, Amansio, Marselino, Suares, Lapetra.

KSRO: Yashiyn, Mudriyk, Shustikov, Shesternev, A.Korneev, Voroniyn, Anichkiyn, Chislenko, V.Ivanov, Ponedeliniyk, Húsayynov.

Goldar: Pereda, 7 (1:0), Húsayynov, 8 (1:1), Marselino, 84 (2:1).

Sәken Sybanbay

Abai.kz

2 pikir