Jeksenbi, 23 Mausym 2024
Sanlaq 1730 3 pikir 15 Mamyr, 2024 saghat 15:31

Keshigip tughan keremet

Kollaj: Abai.kz

Europa chempionattarynyng tarihy

Futboldy oilap tapqan qúrlyqtyng óz jarysy ózgelerden kóp keyin dýniyege keldi.

Tura bir aidan song – 14 mausymda Germaniyada futboldan kezekti Europa chempionaty bastalady. Osyghan deyin Qart qúrlyqtyng on alty dop dodasy ótkizilgen bolatyn. 1960 jyly Kenestik Sosialistik Respublikalar Odaghy (KSRO) qúramasy chempion bolsa, 1964 jyly – Ispaniya, 1968 jyly – Italiya, 1972 jyly – Germaniya Federativtik Respublikasy (GFR), 1976 jyly – Chehoslovakiya (ol kezde ekige bólinbegen, birtútas el edi), 1980 jyly – GFR, 1984 jyly – Fransiya, 1988 jyly – Gollandiya, 1992 jyly – Daniya, 1996 jyly – Germaniya, 2000 jyly – Fransiya, 2004 jyly – Grekiya, 2008 jәne 2012 jyldary – Ispaniya, 2016 jyly – Portugaliya, 2021 jyly (2020 jyly ótuge tiyis edi, biraq býkil әlemdi jaylaghan kovid pandemiyasynyng saldarynan bir jyl keyin úiymdastyryldy) – Italiya altynnan alqa taqty.

«Abai.kz» portaly aldaghy bir ay ishinde osyghan deyingi 16 Europa chempionatyna sholu jasap shyqpaq. Býgin jalpy osy dop dodasynyng payda bolu tarihyn tarazylaymyz.

Futboldyng otany – Úlybritaniya, onyng ishinde Angliya ekenin búl kýnde ekining biri biledi. Aghylshynnyng «foot» (ayaq) jәne «ball» (dop) degen eki sózining biriguinen tughan atauynyng ózi basty sipatynan habar beretin búl oiyn resmy týrde 1863 jyly payda boldy dep sanalady. Al 1887 jyly birneshe komandany biriktirgen aghylshyn futbol ligasy qúryldy. Arada eki jyl ótkende túnghysh ret últtyq qúramalar (Angliya men Shotlandiya) ózara joldastyq kezdesu ótkizdi. HH ghasyrdyng basyna qaray futbol oiyny Europanyng ózge ónirlerine, sonday-aq Úlybritaniyanyng Aziyadaghy, Afrikadaghy, Avstraliyadaghy, Soltýstik jәne Ontýstik Amerikadaghy otarlaryna da tarap ýlgerdi.

1904 jyly Europanyng jeti memleketi – Fransiya, Beligiya, Gollandiya, Daniya, Shvesiya, Shveysariya jәne Ispaniya Halyqaralyq futbol federasiyasyn (FIFA) qúrdy. Ár qúrlyqta da óz futbol úiymdary dýniyege kele bastady. Olar qúrylyp qana qoymay, sol aimaqtyng tól jarystaryn úiymdastyrugha kiristi. Últtyq qúramalar arasyndaghy Ontýstik Amerika chempionaty (Copa America) túnghysh ret 1916 jyly ótti. Soltýstik jәne Ortalyq Amerikanyn, Karib tenizi manyndaghy araldardyng qúramalary óz ýzdikterin anyqtaudy 1941 jyly bastap ketse, Aziya kubogy 1956, al Afrika últtarynyng kubogy 1957 jyldan beri ótkizilip keledi.

«Býginde milliondaghan jankýierding sýiikti oiynyna ainalghan sport týrin dýniyege әkelgen qúrlyqtyng ókilderi óz chempionatyn úiymdastyrugha osylardyng eng sony bolyp kiristi» degenge býgin senesiz be? Senseniz de, senbeseniz de, rasy sol. Áriyne, búl «sonsha uaqyt boyy europalyqtar dop teppey, qarap otyrdy» degen sóz emes. «Balqan elderining kubogy», «Soltýstik kubogy», «Úlybritaniya birinshiligi» tәrizdi ólkelik jarystar az bolghan joq, biraq qúrlyq komandalarynyng bәrin biriktiretin tútas turnir Europada zor qiyndyqpen dýniyege әreng keldi. Sebebi, FIFA-nyng sol kezdegi preziydenti fransuz Juli Rime: «Ýzdik komandalardyng kópshiligi toptasqan qúrlyq ózining jeke jarysyn ótkizuge kirisse, onda әlem chempionatyna bәsekeles bolyp, onyng bedelin týsiredi», – dep eseptedi de, últtyq qúramalar arasynda Europa chempionatyn ótkizu turaly otandasy Anry Delonening sonau 1927 jyly jasaghan jobasyna ýzildi-kesildi qarsy boldy.

Birneshe jylgha sozylghan Ekinshi dýniyejýzilik soghys ayaqtalghan son, futbol qúrylymdarynyng júmysy qayta jandana bastady. Mine, osy kezende Italiya futbol federasiyasy jetekshilerining biri, bayaghy soghys jyldary әlem chempionatynyng altyn kubogyn fashisterden sholanda jatqan eski etigining ishine tyghyp saqtap qalghan Ottorino Barassy barynsha belsendilik tanytty. Ol 1950 jyly Braziliyadaghy dýniyejýzilik dop dodasy qarsanynda ótken FIFA-nyng kezekti kongresinde: «Qalasanyzdar da, qalamasanyzdar da, Europanyng óz chempionyn anyqtar sәti әli tuady», – dep mәlimdedi. 1951 jyldyng sonynda ol tipti óz jobasyn júrtshylyqqa jariya etti – Europa chempionattary olimpiyalyq jýie boyynsha ótedi, yaghny jenilgender birden jarystan shyghyp qalyp otyrady. Júptar jerebe arqyly anyqtalady, әuelgi kezenderde olar eki oiynnan ótkizedi (óz alanynda jәne syrtta). Jalghyz oiynnan ghana túratyn jartylay finaldar men final bir elding aumaghynda ótkiziledi... Alayda 1952 jyly FIFA búl jobany qaraudy belgisiz uaqytqa keyinge qaldyrdy.

Ashyq aiqasta eshqashan jeniske jetpeytinin týsingen Delone, Barassy jәne búlardyng pikirlesi – beligiyalyq Joze Kray endi astyrtyn dayyndyq júmystaryn jýrgize bastady. 1954 jyldyng 27 mamyrynda Surihte bas qosqan ýsheui әreketteri men úsynystarynyng ótimdi boluy ýshin jaqtastardyng sanyn arttyru kerek dep sheshti. Kóp úzamay ýshtik jetilikke ainaldy: búlardyng qataryna jobanyng bolashaghy baryn andaghan mamandar – shotlandyq Georg Grehem, vengr Gustav Shebesh, avstriyalyq Yozef Gere jәne daniyalyq Ebbe Shvars qosyldy.

«Ýlken jetilik» 1954 jyldyng 15 mausymynda Shveysariyada qayta toqaylasty. Kezdeser jer de, uaqyt ta beker tandalmaghan edi: 16 mausymda atalmysh elde kezekti dýniyejýzilik dop dodasy bastalatyn-dy, al aragha bes kýn salyp, Berndegi FIFA kongresinde әlem futbolyn artyq-kemi joq tura 33 jyl biylegen Juli Rime qyzmetimen qosh aitysty. Europa birinshiligin úiymdastyrugha qarsy kýresken túlgha túghyrynan tayghan son, Anry Delone men onyng serikterining joly ashylyp, tynysy kenidi. «Ýlken jetilik» búl mýmkindikti jedel paydalanyp, sol kýni-aq, yaghny 21 mausymda Europa futbol qauymdastyqtary odaghynyng – UEFA-nyng qúrylghanyn jariya etti, al ertenine óz arasynan úiymnyng alghashqy preziydentin saylady (E.Shvars).

Ókinishke qaray, 1955 jyldyng qarashasynda óz bastamasynyng bayandy bolghanyn kóre almaghan kýii Delone qaytys boldy. Onyng isin balasy Pier jalghastyrdy. Kóp úzamay 1956 jyldyng mausymynda qúrlyq birinshiligin ótkizudi qoldaushylar Lissabondaghy Kongreste bolashaq turnir reglamentining jobasyn barlyq federasiyalargha jiberip, qatysugha tirkeu bastalghanyn mәlimdedi. Biraq ótinishterdi qabyldaudyng songhy kýni – 1958 jyldyng 15 aqpanynda úiymdastyru komiytetine tek 14-aq aryz kelip týsti. UEFA-gha sol kezde 31 el mýshe edi, yaghny onyng teng jartysynan astamy qatysugha keliskende ghana jarysty bastaugha bolatyn-dy. Amal joq, ótinish qabyldau uaqytyn atalghan jyldyng jazyna deyin sozugha tura keldi. Shamasy, búl merzimdi úiym basshylary óte tiyimdi paydalanyp, biraz federasiyany ýgittep ýlgerse kerek, jaz shygha chempionatqa «qatysqysy keletin» taghy ýsh el qosyldy.

Sóitip, alghashqy Europa chempionatyna 31 qúramanyng tek 17-si ghana qatysatyn boldy. 1958 jyldyng 6 mausymynda, VI әlemdik dop dodasynyng ashyluyna eki kýn qalghanda, Stokgolimning «Forest» qonaqýiinde әuelde «Europa últtarynyng kubogy» dep atalghan turnirding jobasy bekitildi. Áu bastaghy Ottorino Barassiyding jobasy negizinen saqtaldy deuge bolady. Turnir kuboktyq nemese olimpiyalyq jýie boyynsha (yaghny útylghan komanda jarystan shygha beredi) ótedi jәne әr júp eki matchtan (óz alanynda jәne syrtta) oinaydy dep sheshildi. Tek jarystyng aqyrghy satysy (jartylay finaldar, 3-oryn ýshin oiyn jәne final) bir elde ótetin boldy. 1960 jyldyng shildesine belgilengen I Europa kubogynyng finaldyq kezeni Fransiyada nemese Ispaniyada (qaysysynyng jartylay finalgha shyghuyna qaray, eger ekeui de shyqsa, basymdyq Fransiyagha beriledi) úiymdastyrylady dep úigharyldy. Al aqtyq syngha ekeui de ilikpey qalsa, finaldyq kezenning qayda ótetinin UEFA-nyng Atqaru komiyteti sheshetin boldy...

Sәken Sybanbay

Abai.kz

3 pikir