Seysenbi, 21 Mamyr 2024
Býgingi satira 666 2 pikir 15 Sәuir, 2024 saghat 16:20

Múhtar Sherim. Ministr aghyp barady...

Suret: tekelinews.kz

Bizde bәri bar, qymbatshylyq, jemqoryq, eki jýzdilik, jaghympazdyq, salghyrttyq, jazda órtenetin ormandarymyz, tipti, tasqyn da bar.

Qúdaygha shýkir. Tasqyngha jyl sayyn qaryq bolamyz. Biyl da, tasqyn talay auyldy sugha batyrdy. Ýkimet ýreylengen boldy, tótenshe ministri tasqyn jaypaghan auylgha jetip kelgen boldy.

– Oo, ne degen keremet kórinis! Siyrlardyng aghyp bara jatqanyn birinshi kóruim. Siyrlar jýze almaydy eken ghoy? Jazda su tapshylyghyn kórip edik, kóktemde sugha qaryq bolyp jatamyz! – dep halyqpen birge tasqyngha qarap túrghan. Bir sómke aghyp barady eken, auzy ashyq, ishi tola aqsha...

– Bireuding bir sómke toly aqshasy aghyp barady! – dedi oblys әkimi.

– Halyqta onday aqsha qaydan bolsyn? Shoshqa fermasy bastyghynyng aqshasy ghoy! Áne shoshqalar aghyp barady! – dedi auyl túrghyny Myjban.

– Obal ghoy! Aqshany qútqaru kerek! – dedi ministr.

– Ministr myrza, odan da, anau taqtay ýstinde aghyp bara jatqan jas balany qútqarmaysyzdar ma? – dedi Myjban.

– Aqsha ketti, aqsha! Aqsha memleketimizdi qúndylyghy! – degen ministr sugha qoyyp ketti. Júrt ýrpiyisip qaldy. Ministr jýze almaydy eken, sugha shashalyp, bir batyp, bir shyghyp, týnshygha bastady.

– Tótenshe ministri aghyp barady, qútqaryndar! – dedi oblys әkimi janúshyryp, – Sen sugha sekir!

– Óziniz nege qútqarmaysyz? – dedi Myjban.

– Oblys әkimining qúzyryna jatpaydy, qútqaryndar! Ministr aghyp barady! Qútqaryndar!

Myjban úzyn aghashty jerden ala salyp, aghyp bara jatqan ministrge jalghady. Ol aghashtyng úshynynan ústay aldy. Endi, Myjbannyng kostumi eteginen oblys әkimi, oghan Klara esimdi әiel, әielge bir aq saqal, aqsaqalgha Orynsha esimdi әiel jarmasty. Bәri keri tartqanymen, әlderi keler emes.

– Meni qúshaqtamanyz, oblys әkimin qúshaqtaugha ýkimet rúhsat etpeydi, – dedi oblys әkimi basyn búryp.

– Ooybay, ne jep semirgensin? Deneng mayly eken, – dedi Klara.

– Kóp sóiley bermeniz! Kostumimnen ústanyz. Aqyryn, qytyghym kelip ketti.

Olar tartysyp jatqanda, Myjbannyng kostumi ortasynan jyr tylyp ketip, ózgeleri birining ýstine, biri shalqalarynan qúlasty. Olar japyryla qúlap, qaytadan túryp, Myjban tayaqtyng úshyn ministrge jalghady. Qaytadan tartyp әlek.

– Osy tótenshe ministri emes pe, «Tasqyngha dayynbyz, tasqyn kelse, bizdi kórip, keuip qalady!» degen? –dedi Klara, –Oybay, aqsaqal, tós... Tósimnen ústap tartpasanyzshy, úyat qoy.

– Shyraghym, ústaugha ynghayly bolghan son...

– Oi, ata, belimnen tartynyz!

– Beling qay jerde ózi, ajyrata almay túrmyn?

– Jyl sayyn osy tasqynnan halyq óletin boldy. Jemqor sheneunikter tasqynnyng aldyn almaydy! Dambylar eskirgen, jarylyp jatyr, ony ýkimet eskermeydi. «Oybay, bәrine su jana ýy salyp beremiz» deydi ýkimet. Áy. qaydam, jemqorlar túrghanda, ol ýiler den qirap qalatyn shyghar?–dedi Orynsha bir kezde yshqyna tartysyp jatyp, –Oybay, bireu kóilegimning etegin ashyp jatyr?

– Kim? – dep súrady Myjban.

– Oibuu, Itbaydyng iyti eken ghoy. Ket–ey, ket!

– Auf, auf! – dedi iyt. Sóitti de, Orynshanyng kóilegi eteginen tistep alyp, keri tarta bastady. Kenet, Myjbannyng kóilegi jyrtylyp ketti de, bәri japyryla qúlady.

– Nemene pәle, kiyimdering qúrttap ketken be? – dep súrady oblys әkimi.

– Ákim myrza, jarymaghan elmiz ghoy, osy kóilekti kiyip jýrgenime on jyl bolghan edi.

– Qúm salatyn qapshyqtyng ózin tauyp bere almaghan ýkimetten ainaldym! Deputattar bir kýndik ailyqtaryn audaryp jatyr deydi. Álem әnshisi Dimashqa jetpedi! Bir ailyqtaryn audarsa, auyz–bastary qisayyp qalady ma eken?

– Ángimeni dogharyndar! Qútqaryndar! – dedi ministr aiqaylap.

– Áne, bir siyr aghyp barady, sonyng ýstine shyghyp alsanyzshy? – dep súrady oblys әkimi.

– Qoy, olay deme. Siyrdan úyalamyn.

Jaghadaghylar qaytadan, birin–biri qúshaqtap, ministrdi qútqarugha kiristi. Bir kezde, Orynshanyng kóilegi jyrtylyp ketip, ish kiyimmen qaldy da, betin basyp, otyra ketti.

– Ólәә, qaramanyzdarshy? – degen ol ornynan túryp, jýgire jóneldi. Bir kezde, it tayaqty tistep, ministrge jaqyndady da, ony jaghagha sýirep shyghardy. Ministrding qolynda aqsha toly sómke... Bir kezde, it sómkeni tistey alyp, qasha jónelgeni. Ministrden bastap, әkim–qaralar itting sonynan jýgirdi...

«Mister Múhtar» teatry qorjynynan

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2244
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2600
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2568
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1687