Sәrsenbi, 22 Mamyr 2024
Din men tin 1715 4 pikir 16 Aqpan, 2024 saghat 13:20

Tәnirshildik degenimiz ne?

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Tәnirshildik - kóshpendi ómir kórinisi

Tarih ghylymy alghashqy adamzat ómiri kóshpendi bolghanyn dәleldeydi. Týrkiler býkil Bolmysty Tәnir dep atap, Jogharghy Quat retinde baghynghan. «Tәnir» degen úghym Tenk («tang sәri»), nemese, Tan («tan»), degen kóne týrki sózinen shyqqan. Ony әrbir halyq ózinshe ataghan. Mysaly, «Tәnir» úghymy kóne Shumer syna jazuynda jәne ghúndar mәdeniyetinde «Zingiyr» («Zengir») týrinde kezdesedi. Ol Stefan Georg degen ghalymnyng boljauynsha, Proto-Eniyseyding «joghary qúdyret» sózinen kelip shyqqan. Sanskritte Dharma, Brahma degen ataulary bar.

Tәnirding ne ekenin týsinuding manyzy óte zor. Kóshpendiler býkil bolmysty Tәnir dep qabyldaghandyqtan, olar ýshin bolmys pen Tәnirding aiyrmashalyghy joq, yaghni, Tәnirding Ózi Bolmys, al Bolmys — Tәnir. Ekeuining maghynasy bir. Búl týsinik tәnirshildikting qanday keng maghynasy baryn kórsetedi. Tәnirshildik sheksiz bolghandyqtan, barlyq basqa týsinikter men aghymdar sodan shyghady, onyng bólikteri. Sebebi, tәnirshildik býkil Bolmys ómirin qamtidy. Ol ómirding kórinisterin týgeldey qamtityn, barlyq halyqtar men dinderge ortaq kózqaras bolghan.

Tәnirshildikting Qúdaydan keldi deytin kitaby, ne payghambary, ne naqty diny rәsimderi joq. Osynyng ózi tәnirshildikting kýndelikti týsiniktegi din emes ekenin bildiredi. Bolmystyng Ózi kóshpendilerge Qúday kórinisi bolghandyqtan, qorshaghan ortanyng ózi olargha qasiyetti kitap, yaghny bilim kózi, al tabighat zandylyqtary payghambarday bolyp, halyqtyng salt-dәstýr, әdet-ghúrpyn qalyptastyrdy. Tabighat zandylyqtary salt-dәstýrdi qalyptastyryp, ol bolmys zandylyqtaryn oryndau qúralyna, әdisine ainaldy. Sondyqtan, tәnirshildik býgingi úghymdaghy din emes, býkil Bolmysty qamtityn dýniyetanym, oy jýie, jәne sol jýiedegi ómir salty. Ol býkil zattyq jәne ruhany әlemdi tolyq qamtyidy. Ghylym-bilim týrleri, dinder, basqa da týrli aghymdardyng barlyghy býkil bolmysty qamtityn tәnirshildikting bólikteri, ony salalary deuge bolady. Tәnirshildik býkil Bolmys kórinisterin biriktiretin úghym.

Bolmystyng negizgi kórinisi qozghalys bolghandyqtan, barlyq bólikter qozghalysta. Adamzat ómiri de osy qozghalystan payda boldy. Endeshe býkil adamzat ómiri kóshpendi dәuirden bastaldy. Kóshpendi ómir býkil Bolmystyng bir kórinisi bolyp, al halyqtar Onyng bir bóligi bolghandyqtan, olardyng ómiri de býkil bolmyspen ýilesimdi. Olar Bolmyspen birigip, yqpalyna tolyq berilgen.

Adamzat ómiri kóshpendilikten bastalghandyqtan, Tәnirshildik adamzattyng alghashqy «dini» deuge bolady. Áubastaghy adamzat ómiri kóshpendi bolghany býgingi kýnderi ghylymy týrde dәleldengen.  HH ghasyrda payda bolghan ejelgi adamdar ómirin zertteytin paleoantropologiya ghylymy adamzat ómiri jýzdegen myng jyldargha sozylghan kóshpendi bolghanyn kórsetedi. Áuelde jemis-jiydek terip, balyq aulap, anshylyq qúryp kóshpendi ómir sýrgen adamdar keyinnen maldy qolgha ýiretip ómir sýrgen. Adamzat tarihy ómirining kópshiligi kóshpendi bolghandyqtan, negizinen ol kóshpendiler tarihy bolyp tabylady. Jer betindegi kóptegen halyqtar jýzdegen myng jyl kóshpendi ómirden song otyryqshylyqqa juyrda ghana, yaghny birneshe ondaghan myng jyldar búryn ghana kóshe bastaghan.

Alghashqy otyryqshy ómir Tayau Shyghysta tek songhy 10-13 myng jylda bastalyp, al Europada songhy 4-5 myng jylda ghana payda bolghan. Osylay adamzattyng ómiri ózgermey, birqalypty boluy onyng kópshilik ómiri kóshpendi bolghandyqtan degen tújyrymgha kelemiz. Al adam ómirining jәne tabighattyng ózgeriske týsui otyryqshylyqqa ótu әserinen, jәne óte qysqa merzimde bolghan. Osylay, qazirgi zattyq órkeniyet payda bolyp, ol kóshpendi emes, otyryqshy ómir salty ekenin kóremiz.

Álemdi kemshiliksiz bir Jaratushy jaratyp, ony Ózi basqaryp otyrghandyqtan, múnday ómirde de kemshilikting boluy mýmkin emes. Endeshe kóshpendiler ómiri de kemshiliksiz boldy. Jan tabighat ayasynda evolusiya boyynsha ýzdiksiz jetilu barysynda. Kemshiliksiz kóshpendiler býkil adamzat ómirin rettep, ýilestirip otyrghan negizgi kýsh boldy desek artyq bolmaydy. Adamzat tarihynda tәn qúmaryna berilip, evolusiyalyq joldan shygha bastaghan halyqtardy jónge salyp, olardy tabighy ómirge qaytaryp otyrghan. Bir Tәnirge baghynghan kóshpendilerding otyryqshylardy baghyndyryp, Kók Aspan astyna biriktirip, úly memleketter qúrghan. Osylay elde tynyshtyq ornap, ózara qarym-qatynastyng jaqsaruy, halyqtyng ómiri bir qalypqa kelui búnyng bir dәleli.

Tәnirshildikting týrli dengeyleri

Ózining alghashqy keng auqymynda tәnirshildik dýniyetanymy býkil Bolmysty qamtyghanymen, kýndelikti ómirde onyng maghynasy tarylyp, kóptegen týrge ie bolady. Adamdardyng barlyghy birdey oy órisi býkil Bolmysty qamtityn dәrejege әli jetken joq. Sondyqtan olar әlemdi bólikterge bólip, olardy jeke qabyldaydy. Tәn qúmary әserimen oy jýie tómendep, jan bylghanyp, olar bolmys birligin, bólinbeytin tútastyghyn úmyt qaldyrady. Osylay Bolmystyng bólikterin ghana qabyldaghandyqtan, adamzat qoghamynda týrli týsinikter men aghymdar payda bolady. Búlar bir Tәnirdi tanudyn, yaghny tәnirshildikting týrli dengeyleri. Teologiya men filosofiyada olardyng týrli ataulary bar. Qysqasha toqtalayyq.

Monoteizm. Bolmysty bólmey, Tәnirdi bir Qúday retinde qabyldau monoteizm (grek tilinen «mono» bir, teizm «Qúday»), yaghni, bir qúdayshylyq dep atalady. Barlyq Qúdaylar negizgi Bir Qúdaydyng kórinisteri, barlyq Qúdaylardy Bir Qúdaydan bóluge bolmaydy degen týsinik superteizm dep atalady.  Tәnirshildikting alghashqy mәni Bolmysty birtútas dep qabyldaytyn, mine, osy superteizm bolyp tabylady. Búl úghym óte joghary sanany kerek qylatyndyqtan, adamzat qoghamy ony kóptegen bólikterge bólip qabyldaydy.

Poliyteizm. Bolmysty tolyq qabyldamay, Onyng ishindegi kórinisterding әrqaysysyn Qúday dep qabyldaghanda, ony poliyteizm (grekshe poly «kóp», teizm «Qúday») dep atap, kóp qúdayshylyq payda bolady. Poliyteizm sanaluan aghymdargha bólinedi. Tabighattyng týrli kórinisterine tabynudy orys tilinde yazychestvo (oryssha «til») dep te ataydy. Búl atau bolmystyng bólikterin әrbir halyq óz tilinde ataghannan shyqqan boluy kerek. Búl poliyteizmning kóptegen ataularynyng biri. Keybir halyqtar ghalamnyng ishindegi kýn, jer, su, aua, ot perishtelerin, jәne tabighatty basqaratyn perishtelerdi  jeke Qúday retinde qabyldap, olardy ózara bólip tabynghan. Mysaly, grekterding Zevs, Gera, Afina. Appolon, Artemida, Afrodita, Demetra, Gestiya, Ares, Germes, Gefest, Dionis degen taghy basqa da Qúdaylary bolghan. Rim elinde de ózderining Qúdaylary boldy. Olardyng qataryna Pluton, Salasiya, Mars, Diana, Yul, Eskulap, Atlant, Venera, Gerkules, Merkuriy, Vesta, Vulkan tәrizdi kóptegen Qúdaylary jatady. Týrki halyqtarynda jer Qúdayy Úmay bar.

Totemizm. Hayuanattardyn, ósimdikterding ózderining iyeleri bar degen úghymmen olardyng perishtelerin bólip tabynghan. Ru-taypa mýsheleri ózderining arghy tegin belgili bir hayuanatpen baylanystyryp, ony qoldap, jebeushi kýsh dep bilgen. Mysaly, týrik halyqtarynda ózderining shyqqan tegi – Kók bóri. Sonday-aq belgili ruhany adamdardyn, batyrlardyng ózderine kómektesetin ghajayyp kiyeli januarlardyng bar ekenine sengen. Mәselen, Múhammed payghambardyng (gh.s.) burasy, Jәnibek batyrdyng jolbarysy, Abylay hannyng burasy, Jambyldyng jolbarysy, taghy taghylar tabighat kórinisterining ózara baylanysyn kórsetedi. Nemese, siyrdyn, qoydyn, týienin, jylqynyng óz iyeleri bar. Qazaqtarda týie piri -- Oisyl qara, siyr -- Zengi baba, jylqy atasy -- Qambar ata, qoy -- Shopan ata, eshki --  shekshek ata t.t. Olargha keybir jerlerde eskertkish, mazar salynghan. Mysaly, Tashkentte Zengi baba mazary bar. Tabighat kórinisterine tabynghan múnday kórinis totemizm dep atalady.

Panteizm. Bolmystyng ghalamdyq kórinisin Qúday dep qabyldau panteizm (grek tilinen «barlyghy Qúday») dep atalady. Ghalamnyng ishindegi kórinisterding barlyghy Qúday kórinisteri. Qúday men ghalam birtútas, bir úghym.

Personalizm. Bolmystyng túlghalyq kórinisin qabyldap, Qúdaydy túlgha retinde qabyldau personalizm (persona «túlgha») dep atalady. Allanyng bir ekeni úmytylyp, Alla tek qana ghalamnyng ishinde ekenin qabyldaghanda kópqúdaylyq payda bolady. Personalizm kóp Qúdaygha tabynatyn poliyteizmdi tudyrady. Qúdaylardyng mýsinin jasap, tabynghanda pútqa tabynu payda bolady. Bolmystyng bólikterin Qúday dep qabyldaghandyqtan, púttar kóbeyip, olardyng arasynda ýzdiksiz qaqtyghys jýrip jatady. Dinder arasyndaghy qaqtyghystardyng bir sebebi kópqúdayshylyq әserinen payda bolatyn osy pútqa tabynushylyq bolyp tabylady.

Impersonalizm. Bolmysty energiya retinde qabyldaghanda impersonalizm (impersona «túlghasyz») payda bolady. IYmersonalister býkil bolmys ruhany energiya, әlemning barlyq kórinisteri sol energiyadan payda bolady dep týsinedi. Olardyng týsiniginshe «Zattyq әlem ruhany energiyadan payda bolghan, jәne ózgergish. Bar bolyp, qaytadan ruhany eneriyagha ainalyp ketedi, sondyqtan ol illuziya, yaghny ol joq».   Osylay olar Alla túlgha ekenin, jәne Ol ghalamnyng ishinde ekenin moyyndamaydy.

Osy qysqasha sholudyng ózi bir Bolmysty bólikterge bólgende sanaluan dinder, týrli filosofiyalyq aghymdar payda bolatynyn kóremiz. Dinder men aghymdardyng kóp boluy -- birtútas Bolmysty bóletin úghymdardyng sanaluandyghyna baylanysty. Osylay olar fәny әlem yqpalyna týsip, ýzdiksiz kýres pen týrli tartystan shygha almay qalady. Búl tartystan shyghu joly tek qana bireu – ol Abay kórsetken Bolmystyng baryn, jәne bir ekenin moyyndap, qabyldau.

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2272
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2624
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2648
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1716