Jeksenbi, 1 Tamyz 2021
Janalyqtar 3634 0 pikir 9 Mamyr, 2009 saghat 09:45

Ótkenge ókinbeytin Japoniya

Japondardyng qanday sezimde ekenin úghu ýshin biz aldymen óz sezimimizge boylauymyz kerek.

Japoniya - Ekinshi dýniyejýzilik soghys esteligin osy kýnge deyin jadynan óshirmegen az ghana el sanatynda. Onyng bir sebebi búl elding ótken kýnder kýnәlary men qylmysynan tolyq arylamaghandyghynda, tazarmaghanynda bolsa kerek. Kóptegen japonnyng ýnsiz ymyrasynan tuyndaghan tariyhqa qatysty mәmilesizdik qazirgi Japoniyanyng damu baghytynda ústanyp otyrghan negizi bolyp tabylady. Onyng jaqsy jaghy da, kelensiz tústary da jeterlik.

Aldymen jaqsy jaghyna toqtalayyq. Japondyqtar kýizeliske beyim, bastan keshkenin taldaugha әues halyq. Degenmen olarda óz tarihynyng jasampazdyghy turaly senimnen tughan myzghymaytyn ruh bar. Onyng jaqsy jaqtaryn maqtanysh etedi, al jaman jaghyn obektivti bagha berip, moyynday almaydy. Japondyqtardyng basym bóligine tәn tarihy optimizm men tabighi, «elim-jerim» dep eniremeytin ýnsiz patriotizm osydan shyghady.

Japoniyanyng kórshileri, әriyne, birinshi kezekte Qytay men eki korey memleketi odan ótken kýnderding qatelikterin moyyndap, әlem aldynda keshirim súraudy talap etip týrtpektep keledi. Ádildik olardyng jaghynda, biraq japondyqtar aqtaludy qalamaydy. Japoniyanyng óz ótkenine obektivti qaray almauy - Aziyadaghy japon sayasatyna ózge memleketterding senimsizdigin tudyrady.

Japondardyng qanday sezimde ekenin úghu ýshin biz aldymen óz sezimimizge boylauymyz kerek.

Japoniya - Ekinshi dýniyejýzilik soghys esteligin osy kýnge deyin jadynan óshirmegen az ghana el sanatynda. Onyng bir sebebi búl elding ótken kýnder kýnәlary men qylmysynan tolyq arylamaghandyghynda, tazarmaghanynda bolsa kerek. Kóptegen japonnyng ýnsiz ymyrasynan tuyndaghan tariyhqa qatysty mәmilesizdik qazirgi Japoniyanyng damu baghytynda ústanyp otyrghan negizi bolyp tabylady. Onyng jaqsy jaghy da, kelensiz tústary da jeterlik.

Aldymen jaqsy jaghyna toqtalayyq. Japondyqtar kýizeliske beyim, bastan keshkenin taldaugha әues halyq. Degenmen olarda óz tarihynyng jasampazdyghy turaly senimnen tughan myzghymaytyn ruh bar. Onyng jaqsy jaqtaryn maqtanysh etedi, al jaman jaghyn obektivti bagha berip, moyynday almaydy. Japondyqtardyng basym bóligine tәn tarihy optimizm men tabighi, «elim-jerim» dep eniremeytin ýnsiz patriotizm osydan shyghady.

Japoniyanyng kórshileri, әriyne, birinshi kezekte Qytay men eki korey memleketi odan ótken kýnderding qatelikterin moyyndap, әlem aldynda keshirim súraudy talap etip týrtpektep keledi. Ádildik olardyng jaghynda, biraq japondyqtar aqtaludy qalamaydy. Japoniyanyng óz ótkenine obektivti qaray almauy - Aziyadaghy japon sayasatyna ózge memleketterding senimsizdigin tudyrady.

Tarih mәselesine qatysty óz kórshilerimen ymyragha kelu - Japoniya ýshin óte qiyn. Olay bola qalghan kýnde, Japoniyagha Nankindegi qantógisti nemese korey jәne qytay әielderin jinap, japon soldattaryna «qyzmet» kórsetuge mәjbýrlegen sayasatty da tolyq moyyndap, aiyptaugha tura keler edi. Japoniya búl mәselelerde riyasyz ókinishke berile almaydy.

Al Germaniya búnyng barlyghynan ótti. Osynyng nәtiyjesinde mýmkin jekeley alghan izrayldyqtyng nemisterge qarsy óshpendiligi saqtalghan bolsa da, Germaniya men Izraili memleketterinde tarihy oqighalargha qatysty problema joq.

Degenmen Resey men Polisha arasynda búnday týsinispeushilik saqtalyp otyr. Onyng sebebi - Elisinnen keyingi Resey qolbasshylarynyng da, jalpy qoghamnyng da polyak halqyna qarsy Stalin rejiyminde oryn alghan qylmysqa qatysty jauapkershilikti moyynday almay otyrghanynda. Katyni manyndaghy polyak ofiyserlerin jappay qyru oqighasyn, jantýrshigerlik azaptaulardy Resey tarapy ashyq moyyndap, tergeu júmystaryn jýrgizuge dayyn emes. Búl jaghynan biz japondargha úqsaymyz.

Japoniyanyng tarihy jadynyng simvoly bolyp Yasukuny shirkeui sanalady. Ol jerde Japoniya ýshin qaza  qúshqandardyng barlyghynyng ruhtary tynyshtyq tapqan. Japondyqtar aqty da, qarany da Yasukuny shirkeuinde eske alady, dúgha baghyshtaydy. Sintoistik dәstýr osynday, japondyqtar búdan eshqayda qashyp qútyla almaydy. Barlyq dinning dәstýrin qúrmettey otyryp, biz Yasukuny shirkeuinde oryn alghan diny qaghidagha da týsinistikpen qarauymyz kerek dep oilaymyn. Japoniyanyng kóptegen premier-ministrlerining resmy sanatta Yasukuny shirkeuine kiruden bas tartuy da japondargha dúrys kórinedi.

Japoniya tarihy jadyn sanaly týrde saqtap otyr deuge bolmaydy. Bir sebep - oghan esh qajettilikting joqtyghy. Japoniyada týrli qoghamdyq kónil-kýy oryn tepken, japondardyng basym kópshiligi ótkenge oralugha, orny bitpegen jarany tyrmalaugha qarsy. Búghan bir mysal, Qytaydyng arqasynda әlem nazarynda otyrghan mektep oqulyqtary bolyp tabylady. Japon oqulyqtary ótken tariyhqa bagha berude «tolerantty» pozisiyany ústanady. Men olardy Filippov redaksiyasynda shyqqan bizding oqulyqtargha úqsatar edim. Birjaqtylyq dengeyi shamalas. Búl jaghday kórshi memleketterding shamyna tiyse, japondardyng ózderi búghan jenil qaraydy.

Áriyne, Japoniyada óz halqynyng tarihy jadyn basqa elder men halyqtargha qarsy jek kóru sezimin oyatu ýshin paydalanghysy keletin radikaldy toptar bar. Degenmen, búl toptar oqshau, qoghamnan tys ómir keshude.

Japoniyada últshyldyq ushyghyp kele me? Osydan bes-alty jyl búryn kóptegen mamandar búl súraqqa «iyә» dep jauap berer edi. Al, qazir búl baghyttyng qayta tómendegeni bayqalady. Óte qatty tómendegeni. Qoghamdaghy kónil-kýiding bir týri retinde últshyldyq tolqyny - tek Japoniyada ghana emes, basqa elderde de sinusoid týrinde damidy. Japoniyadaghy últshyldyq - dәl qazir Konstitusiyany qayta qarau ýshin nemese Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng nәtiyjelerin sanaly týrde taldau ýshin jetkiliksiz. Búnday talpynystar Japoniyanyng soghystan keyin tandap alghan damu jolyna sәikes kelmeydi.

Japondar óte maqsatshyl halyq, olardy ortaq mýddege biriktiruge bolady. 1945 jylgha deyin ol mýdde - әlemdi bilekting kýshimen baghyndyru edi. Búl jerde japondar jenilis tapty. Endi maqsat ózgerdi. Sodan beri japondar әlemge de, ózderine de ekonomikalyq beybit sayysta elding әlemdik kóshbasshylardyng birine ainala alatynyn dәleldeuge kiristi. Jetistikter jetkilikti, jәne әzirge ózin-ózi dәleldeuding basqa jolyn izdegendi toqtatty. Degenmen, әriyne, japondyqtardyng tarihy jady myqty, ózin renjitkenderdi úmyta qoymaydy.

Osy jerde soltýstik aumaqtargha baylanysty problemany aitugha bolady. Áriyne, «soltýstik aumaqtar» degen sózdi qansha jerden tyrnaqshagha alsang da, termin japondyqtardiki bolyp qalady. Al, biz ýshin ol Japoniya óz qúqyghyn bildirip otyrghan Ontýstik Kurili araldary.

Men ózime jauapkershilik ala otyryp, japondargha búl araldardyng qajeti shamaly degim keledi. Ásirese qazirgi kedey, aryp ashyghan keypinde. Ontýstik Kurilidi qaytaryp ala qalsa, óz elining dengeyine kóteru ýshin japondyqtar oghan qarymtasyz óte ýlken qarjy qúygha tiyis bolady. Al dәuletti Japoniyanyng artyq aqshasy joq. Bәlkim ol aqshany dalagha shashpaytyndyghynan da dәuletti shyghar.

Basqa jaghynan alyp qaraytyn bolsaq, kóptegen elder ózderin belgili bir sayasattyn, әdiletsizdiktin, syrttan kelgen jaudyng qúrbany retinde kórsetuge qúshtar. Japondyqtarda búl «qúrbandyq sindromy» Ontýstik Kurili mәselesine qatysty oyanady. Mәselening óz-ózinen tumaghany týsinikti. Ol - sayasy aila-amaldyng nemese zamanuy terminge salsaq, sayasy tehnologiyalardyng jemisi. Biraq, Japoniyany jazghyrmay túryp, aldymen óz elimizdegi Qyrymdy nemese tarihy Reseyding aumaghynan shyghyp qalghan ózge de jerlerdi memleketke qaytaru kerek dep ýndeu tastaytyndardyng logikasy nege qúralghan dep oilap kóreyikshi. Japondyqtardyng da sýienip otyrghan logikasy osy. Búl logikanyng qazir kýn tәrtibine shygharylmay, sórede jatqany da ynghayly.

Áriyne, japondardyng búqaralyq sanasynda búl mәsele ózge kórshilerine qatysty aumaqtyq talaptardan manyzdyraq. Onyng bir sebebi, Reseyge, dәlirek aitqanda KSRO-gha qatysty Japoniya kóp sebeptermen ózin jәbir kórgen tarap retinde sezinetindiginde. Japondyqtar ózderining AQSh-qa shapqynshylyq jasaghandaryn jaqsy biledi, biraq KSRO-ny shabuyldaghan joq. Kerisinshe KSRO Japoniyagha shapqynshylyq jasady. Soghystan keyin jarty millionnan astam әskery tútqyndy Sibirge aidap әketti, halyqaralyq qúqyq ataulyny týgel búzyp, kóp jyldar boyy bosatpay ústady. Árbir onynshy әskery tútqyn ashtyq pen suyqtan, auyr júmystan azaptanyp qaza tapty. Osyny úmytpaghan japondar bizding elge qatysty ózderin zәbirlengen tarap sezinedi. Al, Koreyagha qatysty ózderin, kerisinshe, zәbirleushi sanaydy. Sondyqtan da qazirgi tanda Koreya Respublikasyna tiyesili, biraq Japoniya óziniki dep esepteytin Dokto (Takesima) araldary Ontýstik Kurili tәrizdi psihologiyalyq jәne simvoldyq mәnge ie emes.

Resey men Japoniya arasynda tikeley úqsastyqtar izdeu, әriyne, dúrys emes. Mýlde basqa elder, basqa últtar, mentaliyteti de tarihy da әrtýrli. Soghysta jenilis tapqan japondyqtardyng qanday sezimde bolghanyn úghu ýshin óz elimizdegi kóptegen adamdardyng qazir qanday sezimde jýrgenin oilap kóru kerek. Japondyqtar jenilgennen keyin qatty qorlandy. Bir jaghynan biz qyrghiy-qabaq soghysta jenilis tappaghan da siyaqtymyz. Daghdarysty damu jolynan sanaly týrde bas tartu arqyly jengen de sekildimiz. Degenmen, milliondaghan adam ózderin jәbirlendik, qorlandyq dep sanaydy. Áriyne, búl jaghynan úqsastyq izdeuge bolady.

Japondyqtar ózderining ókpesi men ókinishin beybit arnagha baghyttay bildi. Al biz bolsaq qorlanu sezimin barynsha ósirip, ayalap otyrmyz, әli kýnge deyin eski әdisterdi paydalanyp әldene dәleldegimiz keledi. Qazir jappay qoldanysta jýrgen «tizerlemey, ornymyzdan túrayyq» atty ýndeu qorlanghan halyqtyng beynesin sanaly týrde paydalanu emey, nemene? Japondar ózderine qatysty búnday sózdi qoldanghan emes. Olar tistenip alyp, júmys istedi.

 


Audarghan Madina Omarova.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar