Beysenbi, 18 Sәuir 2024
Bilgenge marjan 3432 9 pikir 19 Qantar, 2024 saghat 14:41

Últty saqtau qiyn, joghalu onay!

Suret: Vikiypediyadan

Sonau, on altynshy ghasyrdyng ayaghyna taman, Qiyr Shyghystaghy chjurchjen  kósemderining biri Nurhasy ainalasyndaghy kóptegen chjurchjen taypalaryn  jәne monghol aimaqtaryn ózining qolastyna baghyndyryp, tútas bir memleket qúrady. 

Sóitip, 1616 jyly ózin imperatorlyqqa taghayyndap jәne ózin XII – XIII ghasyrdaghy Szini imperiyasynyng dәstýrli jalghasy dep jariyalaydy.

Keyinnen qasyndaghy Min imperiyasyna qarasty Lyaodun týbegin qosyp  alady. 1636 jyly taqqa kelgen imperatordyng úly Abahay - Szini atauyn  Sin dep ózgertip, sonday-aq chjurchjen taypalaryn - manchjurlar - dep  ataydy.

Bir ortalyqqa baghyndyrylyp, әbden kýsheyip alghan song búl imperiya, 1644  jyly Úly Qytay qorghanyn asyp ótip, Beyjin qalasyn alady. Ári qaray úzaq  jylghy soghystan keyin, býkil Qytay elin ózine qaratyp, ózderi qúrghan Sin memleketine baghyndyrady.

Osy arada mynany eskerte keteyik: - XVII – XVIII ghasyrlarda Batys  Europalyqtar, manchjurlar men mongholdardy «Qytay Tartariyasy»  («Kitayskaya Tartariya») dep atady. Osyghan oray, sol qiyr shyghystaghy  shyghanaq «Tatar shyghanaghy» dep atalady.

Sonymen ary qaray kettik.

1946 jyly Manchjuriyadan Kenes әskeri shygharylghannan keyin, (eger, Kenes  әskeri shygharylmaghanda, osy el, ne Reseyding qúramynda, ne bolmasa jeke  respublika bolyp qalary edi-au deysin) búl ólke Qytay Kommunistik  partiyasynyng baqylauyna ótedi. Jergilikti manchjur halqymen aradaghy  kóptegen qaqtyghystan keyin, 1948  jyly, kezindegi imperiya qúrghan jәne úly  Qytaydy birneshe ghasyr uysynda ústaghan, búl әigili Sindik Manchjuriya  Qytaydyng qúramyna qosylady.

Qazirgi de, búl manchjur halqy da, Tiybet eli sekildi, ózining tili men  dәstýrinen, últtyq bolmysynan, әdep-qúrpynan aiyrylyp, bir tútas qara  qytay bolyp ketti. Qarap otyrsan, búl kýnderi Qytay elindegi, Shynjandy  mekendegen, bizge aghayyn, týrki halqy bolyp sanalatyn úighyr últy da,  osylardyng kýnin keshude. Eger, aqiqatyn aitatyn bolsaq, Úly qorghan  iyesining qazirgi jýrgizip jatqan «últtardy jútu» sayasaty osylay jalghasa berse,  aldaghy 2030 jylgha deyin, búl  últtardan týkte qalmauy mýmkin, solay  bolady da.

Soltýstiktegi kórshimiz Reseyding ishindegi últtar da (Mordva, Mariy, Kareliya, Shuvash, Qalmaq, Hakas, Tatar, Bashqúrt taghy basqa), joyylyp bara jatyr  deuge bolady. Mysaly, Qalmaqty alayyq, búlardyng ana tili, dәstýri, tarihy, ózindik kelbeti әldeqashan joghalghan. Sany jaghynan da, jýz mynnan  sәl ghana asady. Sonymen qatar, Reseydegi assimilyasiyagha týsken, óz qanyn joghaltqan (ózge últtarmen otbasyn qúrghandar) últtardyng qatarynda eken.  Búl halyqtardan endi on, on bes jyldan keyin týkte qalmaydy-au dep  oilaysyn.

Osyghan oray, elimizding soltýstik oblystary men Pavlodar jaghynyn  jergilikti qazaqtaryn, shynymyzdy aitayyq, biyligimiz qalayda saqtap qaluy  kerek! Búl jaqtyng qazaqtarynda da ózge últpen otbasyn qúrghandar óte kóp  kezdesedi. Yaghny aitqanda, ózining tegin, qanyn joghaltyp bara jatqandar. Ana  tili men dәstýrinen ajyrap qalghan janúyalar jii kezdesedi.

Beysenghazy Úlyqbek

Qazaqstan Jurgnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

9 pikir