Seysenbi, 27 Aqpan 2024
Anyq-qanyghy 4764 21 pikir 4 Jeltoqsan, 2023 saghat 13:40

Nazarbaevtyng kitaby: «Mening ómirimdegi» qayshylyqtar...

Suret әleumettik jeliden alyndy

Biz qansha únatpaghanymyzben elimizde «Túnghysh preziydent kýni» atausyz qalghan joq. Búrynghy Elbasymyz dәl osy kýni ózining «Mening ómirim» degen ghúmyrnamalyq «shedevrimen» qalyng júrtty taghy bir quantty. Ol kitapty bloger ataulynyng barlyghy derlik shemishkedey shaghyp, bilgeninshe bagha berip jatyr. Júrttan qalyp qoymayyq dep, biz de birer pikir qosudy jón kórdik.

Aldymen aitarymyz, kitaptyng «Mening ómirim» dep aiqaylap túrghan atynan túshymdy birdene tabamyn deseniz, qatty qatelesiz. Ol enbekten eldi otyz jyl basqarghan adamnyng ótken ómirin tereng saralap, jetistigi men kemshiligin aqyl tarazysyna salyp, oghan shynayy bagha bergen eken deseniz, taghy da kóniliniz qalyp qoyady.

Búl «klassikalyq» dýniyede onday «úsaq-týiek» joq, odan dәmetip, bir jeriniz bosqa isip ketip jýrmesin. Onyng ornyna Elbasymyz 60 jasqa kelgende ghashyqtyq dertine úshyrap, tal boyynda bir min joq, jap-jas arugha qalay kónili ketkendigin tәptishtep jazady. Oghan deyin jalghyzdyqtan qatty japa shekkendigin de jasyrmaydy. Sóitse, Qúdaydan qalap alghan jalghyz da túnghysh preziydentimiz «qaytsem qazaqqa elde joq astana salyp beremin» dep týn úiqysy tórt bólinip, eshkim de basynan da sipamay, qatty zardap shekken eken.

Áyteuir abyroy bolghanda, Ásel atty aru kezdesip, ómirge degen qúshtarlyghy qayta oyanghan. Ózining jazuyna qaraghanda Sara apamyz bastaghan otbasy qarsylyq tanytpaghan. Qayta «jas otbasyna» sәttilik tilegen kórinedi. Sodan ol arudan arystay eki úl kórip, ómirdegi armany oryndalghan synayly.

Bir qyzyghy, ózining qartayghandaghy mahabbat hikayasyn ataqty Gete aqynnyng da tipti, 70-ten asqanda bir jas arugha ghashyq bolghandyghymen salystyryp, «ómirde onday-múndaylar bolyp túrghan» degen tereng oily pәlsapamen qorytyndylaydy.

Eldi әbden tyghyryqqa tirep, halyqtyng baylyghyn óz otbasyna ýlestirip bergen, artynda bir iygilikti isi qalmaghan adamnyng ózin úly Getege teneui búl kisining әli de ózine-ózi syn kózimen qaray almaytyn pendeshiligin aiqyn tanytsa kerek.

Sosyn, múnda adamdy ekiúday oigha qaldyratyn jayttar da az emes. Mәselen, Nazarbaev ataqty Jeltoqsan kóterilisine әr uaqytta әrtýrli bagha bergen adam. Aldymen Kolbin kezinde olardy «últaralyq dostyqqa syzat týsirgen tәrtip búzghandar», dese, keyin qolyna biylik tiygen song «ol tústa men de sol sheruge qosylyp, bir kolonnany basqardym» dep ózin kóshbasshylyq dengeyge týsirse, búl joly «joq, olar naghyz patriottar edi. Bәrin býldirgen biylik, solar arandatty» dep jeltoqsanshylardy mýldem aqtap alady. Sonda qaysysyna sendik?

Býginderi jaman ataghy býkil elge jayylghan Qaraghandy metallurgiya kombinaty jayly aitqandary da tym kýmәndi.

Nazarbaev aldymen búl alyp kәsiporyndy belgili biznesmen Bolat Ábilevke bermek bolghan kórinedi. Alayda ol senimdi aqtamaghandyqtan búl kombinat ýndilik alpauyt Mittalgha búiyrypty.

Al Ábilev bolsa, ózining әlemjelidegi súhbattarynda ol kәsiporynnyng sheteldikke tym arzan baghagha satylyp ketkendigin, eger ony ózine bergende jaghday mýldem basqasha bolar edi degen tújyrymynan taymaydy? Qaysysyniki dúrys? Ábilev qazir nege ýndemeydi?

Nazarbaevtyng «Qantar oqighasyna» bergen baghasy da tym dauly. Ol búl oqighagha arandatushylardyng aralasyp ketkendigin jaza kele, bar kinәni Fransiyada esh uayymsyz kýy keship jatqan eks-bankir Múhtar Áblәzovke audarady. Sol ghana basty ról atqarghan sekildi.

Sonymen Elbasynyng kezekti enbegindegi nazar audaralyqtay mәselelerding bir paraghy osynday. Qalghanyn oqyrmandardyng patsha kónili biledi.

Al bizding pikir mynaghan sayady. Atalmysh kitap búrynghy preziydentting ózin esh qatelikten ada, halyqqa tek jaqsylyq oilaytyn erekshe tughan úly basshylardyng biri esebinde sanaytyndyghyn aiqyn bayqatty. Qysqasha aitqanda, taghy da ýmitimiz aqtalmady.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

21 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1599
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1679
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1369