Seysenbi, 23 Sәuir 2024
1307 0 pikir 1 Jeltoqsan, 2023 saghat 17:12

Biyl Qazaqstan bankteri qansha tabys tapty?

Qazaqstanda ekinshi dengeydegi 21 bank júmys isteydi. Jyl basynan beri olardyng aktivteri 48,4 trln tengeni qúrady. Búl jóninde QR Qarjy naryghyn retteu jәne damytu agenttigi tóraghasynyng orynbasary Oljas Qizatov aitty, dep habarlaydy Kazinform tilshisi.

«Qazirgi uaqytta bank sektory túraqty damuda. Bank sektoryn kapitaldandyru kórsetkishteri joghary, búl aghymdaghy kýizelisterdi enseruge mýmkindik beredi. Bank sektorynda 21 ekinshi dengeyli bank bar. Onyng ishinde shetelding qatysuymen 11, memleketting 100% qatysuymen 2 bank júmys isteydi. 2023 jylghy 10 aidyng qorytyndysy boyynsha bankterding aktivteri 8,6%-gha úlghayyp, 48,4 trln tengeni qúrady. Bank jýiesindegi kliyentterding salymdary 4,8%-gha ósip, 33,1 trln tengeni qúrady», - dedi spiyker Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetinde ótken baspasóz mәslihatynda.

O.Qizatov halyq pen biznes depozitterining túraqty ósip kele jatqanyn atap ótti. Olar 5 jyl ishinde eki esege úlghayghan.

«Jyl basynan bergi úlghay 4,8%-dy qúraydy, búl bank jýiesine degen senimning joghary dengeyin rastap otyr. Depozittik bazany dollarlandyru dengeyi jyl basynan beri 36,7%-dan 29,5%-gha deyin tómendedi. Bank sektorynyng qazirgi syn-tәuekelderdi óteu ýshin jetkilikti kapital qory bar. Negizgi kapitaldyng jetkiliktilik koeffisiyenti – 19,3%, menshikti kapitaldyng jetkiliktilik koeffisiyenti – 21,8%, búl zannamada belgilengen normativterden edәuir asady», - deydi O. Qizatov.

Bank sektorynyng menshikti kapitaly 6,4 trln tengege jetken, ol bólinbegen paydany úlghaytu esebinen jyl basynan beri 22,7%-gha úlghaydy.

«2023 jylghy 10 aida bankter 1,8 trln tenge mólsherinde payda aldy, búl 2022 jylghy osynday kezenmen salystyrghanda 53,7%-gha kóp. Ol kóp jaghdayda bankterding payyzdyq kiristerining úlghangyna baylanysty boldy. Bank aktivteri rentabelidiligining kórsetkishi 4,6%, kapital rentabelidiligi 36,2%-dy qúrady. 1 qarashadaghy jaghday boyynsha bankterding ótimdiligi joghary aktivteri 14,6 trln tengeni nemese aktivterding 30%-yn qúrady. Búl bankterding kliyentter aldyndaghy mindettemelerine tolyq kólemde qyzmet kórsetuine mýmkindik beredi», - dedi tóraghanyng orynbasary.

Sonymen birge, portfeli sapasynyng kórsetkishteri de aitarlyqtay jaqsarghan.

«Júmys istemeytin kreditter koeffisiyenti tarihy túrghydan eng tómen mәnge jetip, 2022 jyldyng basynan beri 3,3% dengeyinde saqtalyp otyr. Búl kólemning 73,1%-y proviziyalarmen, qaryzdardyng qalghan bóligi túraqty kepil týrlerimen óteldi», - deydi Oljas Qizatov.

Abai.kz

0 pikir