Sәrsenbi, 21 Aqpan 2024
Aybyn 1571 9 pikir 29 Qarasha, 2023 saghat 11:48

«Jastar jalyny Otangha...»

Abay oblysy Semey qalasyndaghy óreli de órnekti jyrlardyng avtory, «Shәkәrim atyndaghy Semey memlekettik uniyversiytetinin» studenti, jas aqyn Miras Slamshayyqúlynan tilshimiz jastar arasyndaghy patirotizm taqyrybyna súhbat alghan edi. Endi sol súhbatty Abai.kz oqyrmandary nazaryna úsynyp otyrmyz

Armysyn, Miras Slamshayyqúly! Qazaq elining ruhaniyat әlemine tittey de bolsyn asau – jýrek jyrlarymen ózindik ýles qosyp jýrgen daryndy da jalyndy jastar qatarynansyz. Siz ýshin «Otan» úghymy neni bildiredi?

– Ár adam «Otan» degen sózdi әr qalay týsinedi ghoy. Men ýshin osynau  qasiyetti, qútty mekenim. Tuyp ósip, kindik qanym tamghan, asyr salyp oinap balalyghymdy ótkizgen, ózim ómir sýretin, qyzmet etetin tughan jerim. Taghy da sol atamekenimdegi janyma jaqyn jandar, onyng ishinde әke-sheshem, jora-joldastarym, dos-jaran, bauyrlarym. Osy aitylghandardyng barlyghyn biriktiretin qasiyetti Otan degen sózimiz dep bilemin.

Jastardy «patriottyq sezimge» tәrbiyeleuding manyzy nede?

– Men ýshin jastardy «patriottyq sezimge» tәrbiyeleuding manyzy úshan teniz. Sebebi biz - jastar óz otanymyzdyng patrioty boluymyz kerek. Tughan eldi, jerdi, Otanymyzdy sýie biluimiz kerek. Otannyng adal úl - qyzy bolugha úmtyluymyz kerek. Otan ýshin qyzmet etip, elimizding damuyna ýles qosyp, eldi algha sýireuimiz kerek. Al ol ýshin adamnyng boyynda patriottyq sezim boluy shart. Sondyqtan da jastardy patriottyq sezimge tәrbiyeleuding manyzy zor.

«Ruhany qazyna»  tendessiz baylyghymyz sanalatyn: salt-dәstýr men tamyr-tanymdy el jastarynyng boyynan qanshalyqty bayqap jýrsiz?

– Búl әr kezde әr qalay. Keyde bayqap jatamyz, keyde bayqalmay jatady. Biraq, salt-dәstýrdi ústanatyn jastar az dep aitugha kelmes әriyne. Ózimning dostarym, tanystarymnyng arasynda da salt-dәstýrdi ústanatyndar kóp. Jelige kirgende de salt-dәstýrdi qoldap, osy salt-dәstýr boyynsha bir-birine chellendj joldap jatqandardy da kóp kórem. Osydan song salt-dәstýrdi ústanyp, ony qoldaytyn jastar az dep aita almaymyn. Ózim de salt-dәstýrdi barynsha ústanugha tyrysam. Qansha degenmen salt-dәstýrimiz últymyzdyng baylyghy ghoy. Meninshe salt-dәstýr joghalatyn bolsa, eldigimizden aiyrylugha bir taban jaqyndaghan bolyp sanalamyz dep oilaymyn.

«Til mәselesine» jeke kózqarasynyz?

– Til mәselesi degende biraz kónilim tolmaydy. Sebebi qazir eng basty mәselelerding biri til mәselesi ghoy. Memlekettik tilde, ózimizding qazaq tilinde, ana tilimizde sóiley almaytyndardy da jii kórip túramyz. Kóbine jastardyng arasynda kóp kezdesedi. Biraq arasynda ana tilimizde sóiley almaytyn, týsinbeytin jasy ýlken, el aghasy bolugha jaraytyn, jasy 50-60-qa kelgen aghalarymyzdy da kezdestirip qalyp jatamyn. Osyghan biraz kónilim tolmaydy. Taghy aita ketetini  qazir bizde tilding alalyghy bar. Yaghni, oryssha aralastyryp sóileymiz, orystyng keybir sózderi tilimizge sinip qalghan. Osydan song endi ana tilimizding qúndylyghy joyylyp jatqanday kórinedi.

«Últtyq sana kodyn» odan әrmen de terendete týsu ýshin ne isteuimiz kerek? Jalpylama qysqasha mazmúnda aityp ótseniz?

– Mening oiymsha Últtyq sana kodyn әri qaray terendetu ýshin eng aldymen jastardy elin sýngge, últqa qyzmet etuge, shynayy patriot bolugha tәrbiyeleu kerek. Últymyzdyng baylyghy salt-dәstýrdi ústanudy barynsha qoldap, últtyq bolmysymyzdy saqtap qalugha kýsh salu kerek.

«Rәmizderimizdi» qúrmet tútu jastar arasynda beleng aluda... Al, sizdin,  búghan  jeke oy - pikiriniz qanday?  

– Rәmizderdi qúrmetteu - eldi qúrmetteu. Al jastardyng arasynda rәmizderge degen qúrmet beleng alghan siyaqty. Olay oilauyma sebep: búryndary mektepte oqyghan kezde «Rәmizder» degende ornymyzdan atyp túryp rәmizderimizding avtoryn, onyng mәn - maghynasyn, neni bildiretinin jarysyp aityp jýretinbiz. Rәmizderge degen qúrmet bolatyn. Tipti jerde jatqan tiynnyng ózin kóterip qoyatyn atalarymyz bolatyn, ekinshi jaghynda Eltanbamyz bar, sol eltanbamyzdy ayaq asty etpeyik deytin.  Qazir rәmizderdi kóp eshkim elep eskere bermeytin bolypty...

«Ónerdin» kiyesine senesiz be?

– Búl ónerding kiyesi kez-kelgen adamgha qona bermeydi ghoy. Qanshama elimizden shyqqan ónerli, talantty jandar bar. Ózimizding qazaqtan shyqqan nebir kýishiler, kýmis kómey, jez tanday әnshiler, ólenderinen marjan tógilip túratyn, oqyghan jandy ózine baurap alatyn aqyndarymyz bar. Sol jandardyng barlyghyna ónerding kiyesi qonghan dep sanaymyn. Jalpy, óz basym  ónerding kiyesine senemin.

– Súhbatynyzgha alghys! Ylayym óner biyiginde, óleng úiyghynda túnyq túma oilarynyzdy pash etip, elding sýiispenshiligine bólenip jýre beriniz! Sau bolynyz!

– Abai.kz újymyna da, Raqmet!

Erik Qayratbekúly

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1512
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1559
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1269