Senbi, 24 Aqpan 2024
Aybyn 1641 15 pikir 22 Qarasha, 2023 saghat 11:51

Biz ýshin jalghyz ghana memleket bar, ol – Qazaqstan!

Biylghy 5 mamyrdaghy Býkilarmiyalyq keneste memleket basshysy – Qazaqstan Qaruly Kýshterining Jogharghy Bas qolbasshysy Qasym-Jomart Toqaev: «Taghy bir manyzdy mindet – jastardy otanshyldyqqa tәrbiyeleu...

Biz batyrlarymyzdyng erligin ýnemi dәriptep otyruymyz qajet. Osyghan oray әskeriy-patriottyq tәrbie beruding 2030 jylgha deyingi tújyrymdamasyn әzirleu kerek. Sonday-aq «Jas sarbaz» qozghalysyn damytyp, ony últtyq dengeyge kótergen jón», - degen bolatyn.

Sonymen birge, memleket basshysy: «Týptep kelgende, birneshe til bilu – әr adamnyng mәdeniyettiligining belgisi. Al memlekettik tildi, әsirese ana tilin, yaghny qazaq tilin bilu – qanday da bir azamattyng mәdeny óresi, azamattyq jauapkershiligi qanshalyqty biyik ekenin bildiredi. Sonday-aq qanshalyqty patriot ekenin kórsetedi», - dep sanaydy. IYә, elimizde patriottyq tәrbie beru qyzu qolgha alynyp jatyr. Tilge qatysty týitkildi mәselelerde óz sheshimin taba bastady. Biz osylar turasynda týrli saladaghy daryndy da jalyndy jastardy sózge tartqan edik.

Patriotizm mәselesine nazar audaruymyz kerek!

Ulizana Kadyrova,

Magistr, Filologiya ghylymdarynyng magistri, Qazaq tili men әdebiyet pәni múghalimi:

– Patriottyq tәrbie beru Qazaq bilim beru salasynyng basym baghyttarynyng biri bolyp tabylatyny jasyryn emes, eger osy basym baghytqa barsha nazardy audaryp, shyndap den qoyatyn bolsaq, onda jogharghy dәrejedegi patriottyq sananyng balghyn oqushylar men óskeleng jastar arasynda qalyptasuyna qol jetkize alamyz. Shyndyghyn aitar bolsaq, Qazaqstan óz tәuelsizdigin alghannan bastap, KSRO taraghan kezde oryn alghan barsha qiyndyqtardy arta qaldyryp, qazaq qoghamy tútastay týbegeyli ózgeriske úshyraghanya kuә bola aldyq.

Bir kezdegi bodandyq qamytynan qútylghan býgingi Qazaqstan san ghasyrlyq taghdyr talayly tarihy bar óz aldyna tәuelsiz elge aina aldy. Men jogharyda sóz etken Qazaqtyng san ghasyrlyq taghdyr talayly tarihyn terennen qopara qauzay týssek, dәl qazir patriotizm mәselesine basty nazarymyzdy audaruymyz kerek. Meninshe, patriotizmge tәrbiyeleu prosesi últymyzda myndaghan jyldardan beri jalghasyp keledi. Ony tek bir ghana tarihy mezet, tek Tәuelsizdik alghan kezimizben ghana baylanystyra salu ghylymiy-tarihy kórsoqyrylyq bolar edi. Biz qazaq elining barsha túrghyndary qazirgi tanda últtyq biregeylikke, patriotizmge, yntymaq-birilik pen salt-dәstýrge qúrmetpen qaraugha negizdelgen ortaq mәdeniyetimizdi týze aldyq.

Qazaq tilin jaqsy biletin ózge últ ókilderin qoldauymyz kerek!

Aqerke Kәrimova,

Tarih ghylymdarynyng magistri, «Euraziyalyq dizaynerler odaghynyn» mýshesi, Suretshi:

– Eng әueli ózime qatysty qoyylyp otyrghan saualdyn, yaghni, «Patriotizm» sózining týp tórkinin týsinu ýshin sózdikterge kóz jýgirttim. Shyn mәnisinde búl sóz bizge orys tili arqyly enip otyr. Osy sózdi biz nege 28 dybysqa beyimdelgen ana tilimizge beyimdep qabyldamaymyz degen oy keldi. Men dizayner bolghandyqtan qyl qalam әr elding tabighatyn, últtyq bolmys-bitimin sol kýii beredi. Tilge sóz qabyldauda nege solay etpeske. Osy arada oiymdy kilt dogharyp, Memleket basshysynyng respublikalyq «Ana tili» gazetine arnayy bergen súhbatyndaghy myna saliqaly tórt pikirdi keltire ketudi jón kórdim:

«Birinshiden, qazaq tilinde sóileu maqtanysh boluy ýshin qoghamda oghan degen qajettilikti arttyrghan jón. Memlekettik qyzmetke, onyng ishinde, halyqpen tyghyz júmys isteytin lauazymgha taghayyndau kezinde kәsiby biliktiligine qosa, qazaq tilin jaqsy biletin azamattargha basymdyq beru kerek. Parlamentte nemese baspasóz mәslihattarynda memlekettik tilde sóilep, pikir almasa almaytyn memlekettik qyzmetker úghymy, eng aldymen, qazaq azamattarynyng arasynda – anahronizmge ainalugha tiyis.

Ekinshiden, biz qazaq tilin jaqsy biletin ózge últ ókilderin qoldauymyz kerek. Olardy Parlamentke, ókiletti organdargha saylap, memlekettik qyzmet jýiesindegi joghary lauazymdargha taghayyndap, memlekettik nagradalarmen marapattap otyrghanymyz dúrys. Múnday azamattar qazaq tilining dengeyin últaralyq qoldanys dәrejesine kóteruge kómektesedi.

Ýshinshiden, qazaq tilin qoldanu barysynda fonetikalyq jәne orfografiyalyq qateler jiberip alatyn otandastarymyzgha týsinistikpen qarap, toleranttylyq tanytuymyz kerek. Múnday azamattar jastarymyzdyng arasynda da az emes. Olardyng talpynysyn mazaq etpey, qayta qolday týskenimiz jón.

Tórtinshiden, televiziyalyq jәne radio habarlarynyng sapasyn arttyru qajet. Búl aqparat ónimderi Resey baghdarlamalarynyng kóshirmesine emes, qayta qoghamdyq oidyng qaynar kózine ainalugha tiyis. Arzan oiyn - kýlkiden góri, últtyq iydeyagha qyzmet etetin topyraghymyzdan tamyr alghan tól baghdarlamalardy molaytu qajet» degeni bizge kóp oy salady. Otan, Otandy sýy degen maghyna beretin «Patriotizm» sózin nege grek tilindegidey «patris» dep qabyldamaymyz.

Suretti dizain tek últtyq naqyshy bolghanda ghana әlemdi ózine tabyntady. Sóz tek últtyq әuezesi bolghanda ghana ózge júrttyng da jýregine jol tabady. Orys sózderin qazaqsha aitugha beyimdeu ýshin әr salada jýrgen jastar óz ýlesin qosu kerek dep sanaymyn.

Naghyz patriottyq degenimiz óz salang boyynsha qazaq sóileu!

Erlan Ayqynúly, 

Suretshi:

– Osy joly, Erik myrza bizden, yaghni, týrli saladaghy jastar qauymynan, tilge hәm әskery patriotizmge qatysty pikirimizdi bilmekshi eken. Óz basym, Aqerke apayymdy men әriptes retin de, talantty jas suretshi retinde qatty syilaymyn. Oiymda jýrgen oidy menen búryn aitqany ýshin bek razymyn. Akerke apayyma  alyp qosarym, bizding suret salasyndaghy barsha terminder grektik hәm latyndyq shyghu tórkinine qaramay tek orys tilinde qalay aitylsa, solay jazylatyndyghy. Búl – bir, ekinshisi – qazir Tәuelsizdik alghan 30 jyldyng ishinde suret pen dizain salasyndaghy aghylshynan engen sózderding bәri de qazaqy emes, orys tilining zandylyghyna baghynyp qabyldanyp otyr.

Bizde bir jaman daghdy bar. Ózge tilden engen barsha kirme sózderding bәrin tilshilerding moyyna artyp qoy. Mine, osynyng kesirinen óz kәsibim boyynsha kirme sózderding jolynda kýresuimdi naghyz patirottyq ruh ústyn dep bilemin. Jogharyda Aqerke hanym da Memleket basshysynyng 2020 jyly 25 mausymda respublikalyq «Ana tili» gazetine arnayy bergen súhbatyndaghy saliqaly tórt pikirin tiline tiyek etti. Osydan qorytyndy oy shygharyp aitarym, naghyz patriottyq degenimiz óz salang boyynsha qazaq sóileu tiline beyimdelgen kirme sózderdi engizudi ómirlik múrat etip, últynnyng bir kәdesine jarau.

Jastar — kýsh - quat jәne parasattyng býrshigi!

Núrbol Úlan,  

Jas aitysker aqyn:

– Jas úrpaqqa patriottyq tәrbie beruding astarynda tәuelsiz elimizding túraqty da, beybit týrde damuynyng kepildigi jatyr. Dәl qazir basty orynda tildik tәuelsizdik túr. Tilimizdi almas qylyshqa balasaq  onyng eki jýzi bar: biri – últtyq tól әlipbiyimiz, ekinshisi – týrli kәsip pen ghylym salasyndaghy qazaqy sóileu әuezemizge beyimdelgen kirme sóz qabyldau ýrdisimiz.

Tek aqyn emes, ózimdi bolashaq fiolog maman retinde QWERTY-ge beyimdelgen latyn jazuyn qabyldau men ata - babamyzdan mәngige múragha qalghan 28 dybyspen әlem tilderinen sóz qabyldaudy birizge týsiretin kez keldi. Jastar tildik almas qylyshty yjalandatyp, ana tilimizdi týrlendire týletui kerek.

2020 jyly 25 mausymda Memleket basshysynyn  respublikalyq «Ana tili» gazetine arnayy bergen súhbatyndaghy: «Tughan tilimizding qoldanu ayasyn keneytu ýshin kóp júmys atqaryldy. Oghan dau joq. Múny syrt kóz synshylar da aityp jýr. Biraq olardyng keybiri múnday ýrdiske asa quana qoymaydy. Óitkeni endi qazaq tilining damuyn tejep, el ishinde keng óris aluyn toqtatu mýmkin emes ekenin sezedi» degen pikiri barsha jastargha oy saluy kerektey. Týrik halqynyng oishyly, aqyny Fethullah Gulennin: «Jastar – kýsh – quat jәne parasattyng býrshigi. Jaqsy tәrbiyelenip, baghyty dúrys kórsetilgenning arqasynda qiyndyqtardy jengen Gerakl siyaqty jýrekterge jaryq berip, әlemde tәrtip ornatatyn kýshke ainalady». Biz tildik qiyndyqtardy jengen qazaq Gerakli boludy maqsat etuge tiyispiz.

Bizding úrpaqtyng mandayyna qazaqty 28 dybystyq sóileu men jazugha oraltudyn  tarihy – patroiottyq missiyasy jýktelinip otyr. Osy baghytta әri aqyn, әri filolog retinde ózimning patriottyq paryzymdy sarqa júmsamaqpyn.

Abaydyng qara sózderining patriottyq tәrbie berudegi manyzy zor!

Múratbek Jibek,

«Jas Debatshy», student: 

– Jas debatshy retinde aitarym, Abay shygharmalarynda últtar men mәdeniyetterdi jaqyndastyrudyng quat kózderi syrtqa lyqsyp, últ oqyrmanyna ruhany jaghynan jetilgen kemel adamgha ainala aluymyzdyng joly aiqyn núsqalyp kórsetilgen. Abaydyng qara sózderining әsirese, patriottyq tәrbie berudegi manyzy zor. Bilimge úmtylushy barsha jastar ýshin airyqsha qúndylyghymen kózge úrady. Óitkeni ghylym da, óner de jastar ýshin desek te, boyynda patriottyq sezimi joq jastar alghan bilimi men biliktiligin tughan halqy ýshin júmsamay, tek óz qaraqan basyn kýiittep ketedi.

Hakim Abaydyng «Qara sózderi» bizderge, jastargha  Abaysha oilanugha ýndeydi. Keyde men ózime «Eger biz tap Abay babamyzsha oilana alsaq?» degen saual qoyyp, oghan Eger biz tap Abay babamyzsha oilana alsaq, onda qazaq últynyng әrbir ókili ózine syn kózben qarap, ishki jan dýniyesi núrlanyp, «Adamzatty sýiyi» kerek degen jauap bergim keledi.

Hakimning ólmes múrasy «Qara sózderi» últ oqyrmanyn túnghiyq oigha batyratyny jasyryn emes. Óz basym Abaydy oqymaghan jas ózin eshqashan Qazaqstannyng patriotymyn dep sanaugha tiyis emes. Búl tuyndy ishki әlemine  ruh - baylyqtyng úryghyn seuip, әr oqyrmanyna tereng parasattylyq pen ózgelerdi syilau qajettigining qúndylyghyn tanytugha baghyttalghan Abay әlemining bir bәiteregi ispetti kemel qazyna deuimizge bolady.

Abay qazaqqa qalay syn kózben qarasa, mende jogharydaghy tilge qatysty aitylghan oilardyng bәrine  jastar syn kózben qarap, bodandyq kezde qazaq sóileu tili men jazu tilindegi olqylyqtar men qatelikterdi týzep, naghyz babalar tilining iysi anqyghan kirme sóz qabyldaushy elge ainalghanymyzdy armandaymyn. Óz basym bir debatymdy «nege biz kirme sózderdi oryssha jazyp, oryssha aituymyz kerek?» degen taqyrypqa arnasam ba dep otyrmyn.

Últy ýshin Oishyl Abay danalyq oilarymen jana bir dýniyening esigin ashsa, biz jastar qazaq jazuy men kirme sóz qabyldauynyng kiltin tauyp, últ kәdesine jarap naghyz patriot retinde ózimizdi tanyta biluimiz kerek.

Týiin: Jastardyng aitqan uәjdi sózderine razy bolyp atalghan maqalamyzdy: «...Halyqqa aitarym, búl dýniyede qazaqtardyng taghdyryn tek ózimiz ghana sheshemiz. Biz ýshin jalghyz ghana memleket bar, ol – Qazaqstan. Búl – bizding qasiyetti Otanymyz. Basqa Otanymyz joq. Otanyn qorghau, halqynyng amandyghyn saqtau – әr azamattyng boryshy. Osyny úmytpauymyz kerek. Qazaq eli jasay bersin!» degen Preziydentimizding ataly sózimen ayaqtyghym keledi.

Erik Qayratbekúly

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1557
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1626
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1322