Senbi, 2 Nauryz 2024
Dep jatyr 2040 16 pikir 21 Qarasha, 2023 saghat 18:18

Imam: Qazaq, sen – ekinshisin...

Elge «Núrsúltan ústaz» degen atpen tanylghan diny qyzmetker: «Qazaqtyghyng ekinshi orynda, birinshi orynda músylmandyghyn», – deydi. Múny aitqan – Qazaqstannyng birqatar meshitine baryp dәris oqyp, uaghyz aityp jýrgen Núrsúltan Rysmaghanbetúly degen QR azamaty.

Áleumettik jelilerde keng taraghan beynede onyng әldeqanday blogerding podkastynda aitqan sózining ýzindisi berilgen. Ýzindi de ol:

Suret: Áleumettik jeliden

«Últ – últymen, biraq Allanyng aldynda últ birinshi orynda túrmaydy. Allanyng aldynda din birinshi orynda túrady.

Mysaly, qazaq últy, týrki últy qanekey dep, shaqyra ma Alla seni?! Joq! Músylmandar dep shaqyrady ghoy. Múhammedting ýmmeti dep shaqyrady ghoy... Ateist qazaqty qalay shaqyrady?..

Sondyqtan adam birinshi músylman, sony úmytpauy kerek. Últ ekinshi orynda. Qazaq, sen – ekinshisin... Sen birinshi Qúdaydyng aldyndaghy qúldyq mәrtebendi bilip alu kereksin», – deydi.

Tútas últqa qatysty osynday pikir aitqan Núrsúltan Rysmaghanbetúlynyng kópshilikke belgili aqparattaryn tizbelep kóreyik.

«Hiyt-ústaz» – Qyzylorda oblysyndaghy Aral audanynyng tumasy, Saryaghash medresesin «qyzyl diplommen» bitirgen. Iordaniya korolidigindegi «Yarmuk» uniyversiytetining tarih fakulitetining týlegi.

Áleumettik jelilerdegi viydeolarynyng keninen tarala bastaghanyna bar bolghany eki jyldyng bederi bolghanymen, auyzyna qarap otyrghan «tabynushylary» jýz myndap sanalady jәne olardyng qatary kýnnen kýnge ósip keledi.   Mәselen onyng Instagram әleumettik jelisindegi paraqshasyna 423 myng adam jazylghan.Tiyk-Tok әleumettik jelisindegi taghy «Núrsúltan Rysmaghambetúly» degen akkauntqa 13,8 myng adam tirkelgen. You Tube-tegi әrtýrli arnalardaghy «Núrsúltan ústazdyn» súhbattary, uaghyz-dәristeri, podkasttarynyng qaralymy: 20 mynnan bastalyp, 1,5 millionnan asady. «Ilim núry» deytin arnadaghy uaghyz-dәristerining ortasha qaralymy 300 mynnyng ainalasynda. Eng kóp qaralghany 1,5 mln. Búdan bólek Núrsúltannyng viydeolary kóp jariyalanghan «ARAL MEŞITI» You Tube -arnasynyng 40 myn, «Tanym media» You Tube-arnasynyng 6 myng jarymgha juyq «Izgi qogam» You Tube-arnasynyng 40 myngha jete qabyl jazylushysy bar.

Núrsúltan Rysmaghanbetúlynyng osy sózine qatysty publisist, filosof Ábdirashit Bәkirúly:

«Búl moldanyng aitqany – Qazaqstan Respublikasy Kostitusiyasyna tikeley qarsy shyghu. Konstitusiyada QR «unitarly memleket» dep tanylady. Al, unitarly memleketti belgili bir últ qúraydy. Endeshe, konstitusiyalyq zanymyz «unitarly Qazaqstandy qazaq últy qúraghan» dep anyq aityp otyr.

Búl imam osy zangha qarsy sóilep, memleketti joi baghytyn úsynuda.

Sonda, imamnyng aituy boyynsha «Allanyng әmirimen Qazaqstan ózgerip, «músylmanstan» degen memleketke ainaluy tiyis. Sebebi, músylman aty birinshi túruy kerek. Al Qazaqstan túrghyndary – músylmandar.

Olay bolsa, әlemdegi milliardqa juyq (әlde kóp) músylmannyng bәri de osy «músylmanstan» memleketining syrttay egesi bolyp shygha keledi...

Sóitip, olar búl memleketting zandaryn qayta jasap, qazaq últyn «músylmanstandaghy» (Qazaqstandaghy emes) jýzdegen músylman últtarmen qosyp, qazaqty «últtyq diny diaspora» dengeyine týsirudi qolgha alady...

Mine, Núrsúltan imam osynday NEOHALIFAT iydeyasyn úsynushy, soghan say Qazaqstan memleketin joyshy diny sayasatqa bet búrghan synayly...», – deydi.

Al dintanushy, filosofiya jәne teologiya ghylymdarynyng doktory, professor Dosay Kenjetay bolsa, «hiyt-imamnyn» jogharydaghy sózine qatysty:

«Bolmysty, últtyq bolmysty birinshi, ekinshi dep taldau – salafiylik tendensiya. Birinshi músylmanmyn sosyn qazaqpyn degen – qate tanym. Búl qúbylys turaly «Zayyrly el – qayyrly el» kitabymda keninen aitqanmyn.

«Men – birinshi músylman, ekinshi qazaqpyn» degen tújyrymdar – sauatsyz anyqtamalar. Búl din men mәdeniyetti ózara dialektikalyq qayshylyqqa aparyp soqtyratyn tendensiya. Últtyq bolmysty parshalaytyn oilau jýiesi. Kezinde orys oriyentalisteri osy sharighat pen әdet ghúrypty qayshy qoy metodyn qoldandy. Qazaqtyng әdep ghúrpy men islam dinin ózara qayshy ýndespeytin simbioz dedi. Shoqan ony әri qaray negizdedi. Shamanizm men islam jasandy simbioz, odan da zamanauy órkeniyet dini hristiandyq dep missioner bolghanyn sezbey, dәriptedi. Búlar tolyghymen spekulyativtik tújyrymdar. Dúrysy qazaq últynyng anyqtauysh sipaty ol mәdeniyeti, sol mәdeniyet on segiz qabattan túrady. Árbir qabaty tilden bastap eng songhy sana qabatyna deyin islammen tútastanyp, órilgen. Sol arqyly qazaq últqa, bolmysqa ainalghan… Al bolmys – bir býtin gharysh. Onyng birinshisi, ekinshisi joq!», – dedi.

Núrsúltan Rysmaghanbetúlynyng jogharydaghy sózi – sóz arasyndaghy qisyn ba, әlde aldy-artyn boljap-piship aitylghan әngime me – әueli sóz iyesinin, sodan song QMDB-nyng týsindirmesin qajet etedi. Biraq «Allanyng aldynda últ birinshi orynda túrmaydy», «Últ ekinshi orynda. Qazaq, sen – ekinshisin...» degen sózderin estigen júrt onyng endigәri uaghyz aitpauyn, nasihat jýrgizbeuin talap etip jatyr.

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 523
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 350
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 821