Sәrsenbi, 21 Aqpan 2024
Aqmyltyq 1457 3 pikir 17 Qarasha, 2023 saghat 15:12

Patriotizm – sananyng tәuelsizdigi!

Patriotizm, eldi sýi turaly búghan deyin talay aityldy da, jazyldy. Degenmen osy taqyryp tóniregindegi súraqtar әli tolastaghan joq. Kezikken kisiden súray qalsanyz, patriotizm men últshyldyqty shatastyryp jatatynyn bayqaymyz. Qala berdi, «Essiz sýy kózsiz qatelikterge úryndyrmay ma?» degen súraqtyng bas kóterui de zandy.

Biz kópting kókeyindegi saualdardy jas qalamgerlerge joldap kórdik. Olardyng da jauaby bir-birine úqsamady.

1) Patriotizm degen sózdi siz qalay týsinesiz?

2)  Sizding patriottyq seziminizge әser etken naqty bir oqighalar boldy ma?

3) Últshyldyq pen patriotizmdi qalay ajyratamyz?

4) Shamadan tys patriotizmning jaghymsyz saldary bar ma?

Erik NARYN:

Patriotizm men últshyldyqtyng aiyrmashylyghy joq

1. Múnyng naqty anyqtamasy bar ghoy, әitkenmen men elinning patrioty bolu degenimiz – Otanynnyng jaqsy boluy ýshin bar jaqsylyqty ózinnen bastau dep týsinemin.  Mәselen, ainalana meyirimmen qarap, qamqorlyq tanytu; otbasyna, kórshine, dosyna, jalpy shama-sharqyng jetkenshe ainalandaghy jannyng bәrine jaqsylyq jasau. Memleketine jaqsy bolsyn dep, memleketinnin, aimaghynnyn, audanynnyn, auylynnyn, kóshenning mýddesine júmys isteu. Sonyng mýddesi jolynda azghantay da bolsa qyzmet etu. Mening oiym osy. Al әsireqyzyl sózderdi erinning úshymen aityp, «elim, jerim» dep qúr keudeni soghu – patriotizm emes.

2. Jalpy, ómirde patriottyq sezimge әser etetin oqighalar jii bolady ghoy. Al men elimnin, últymnyng ótkenin ózek etken tarihy filimder kórgen sayyn, tarihy derekter oqyghan sayyn, últymnyng basynan ótken tragediyalardy, qayghy-qasiretterdi estigen sayyn patriottyq sezimim oyanady. Sonday bir uaqytta kóresini kórgen eline shyn jýreginmen jaqsylyq, jarqyn bolashaq tileysin, býgindi berekeli etu ýshin, elinning әr túrghynynyng kózinen tek quanysh kóru ýshin ne istey alamyn dep oilanasyn.

3. Patriotizm men últshyldyqtyng keremettey aiyrmashylyghy joq dep oilaymyn. Patriotizmdi qalay týsinetinim turasynda jogharyda aittym. Últshyldyq she? Ol da solay. Ol da el ýshin, eldi qúraushy últ ýshin ayanbay enbek etu, últtyng kýre tamyry – til ýshin ayanyp qalmau. Sol últtyng salt-dәstýrin, tanym-týsinigin, býkil tabighatyn saqtau jolynda júmys atqaru – últshyldyqqa jatady dep oilaymyn.

4. Áriyne, shamadan tys patriotizm, kerisinshe, ziyan. Biz qansha etnosty qúshaghymyzgha syidyrghan elmiz. Osyny eskersek, patriotizmimiz fanatizmge úlasyp keter bolsa, saldarynyng qanday bolmaghy aitpasa da týsinikti. Elindi sýn elindi basqa elderden joghary sanau degendi bildirmese kerek. Sóite bastasaq boldy, elding tynyshtyghyna zalaly tiyedi dep oilaymyn. Búqar jyrau Abylay hangha qarata «Eline jaulyq saghynba» degen eken. Demek, sening patriotizming elding berekesin qashyrmauy kerek.

Núrtileu QADYRQÚL:

Patriotizm emosiyadan góri, әreketke kóbirek negizdelui tiyis

1. Patriotizm – sananyng tәuelsizdigi. Býginning atynan aitsaq, bizdi otarlaghandardyng oilau jýiesi men tilinen azat bolu. Qoghamda jýrip jatqan qúndylyqtar qaqtyghysynda «qaru» alyp, jat tanymdargha tótep bere alarlyq bilim jii.  Eng әuelgi últtyq túlgha-bolmysynnyng solqyldatpas ózegi osy dep bilemin. Sonymen birge, osy aitylghandar jolynda әreket etu, mysqalday bolsa da ýles qosu. Kez kelgen әdiletsizdikte ýnsiz qalmau. Yaghny patriottyq emosiyadan góri, әreketke kóbirek negizdelui tiyis. Jyrtyghyn jamap, joghyn týgendeu.

2. Bala kýnimde әlemdik sporttyq jarystarda jelbiregen tu men shyrqalghan әnúran patriottyq sezimdi qozghaytyn-dy. Al qazir jasampaz jandardyng jetistigi quantady. «Osyny qazaq jasapty» degen janalyqtar janyndy jadyratady. Al keyde pozitiv mәndi ózgeristerden bólek, qoghamda bolyp jatqan negativ dýniyeler de patriottyq sezimindi oyatady. Kýreske shaqyrady. Quanyp, mәz bolyp, qalyqtap jýrgennen góri, sol әdiletsizdikke qarsylyq jolyndaghy әrekette maghyna barday kórinedi.

3. Patriotizmdi memleketke baylanysty úghym dep bilemin. Últshyldyq degen últqa qatysty týsinik. Mysaly, Qazaqstanda ómir sýretin týrli últ ókilderi bar ghoy, olar «memleketim menin» dep Qazaqstangha meyirlense, osy elding tuyn jelbiretuge ýles qosty delik. Al últ jayynda әngime qozghalsa, ózining últyn algha tartady. Jalghyz qalghanda ana tilinde әnder tyndap alabóten kýige bólenui mýmkin.

4. Ulitrapatriotizm desek bolar. Yaghny búl óz memeleketinning jaqsy jaqtaryn ghana kórip, kemshilikterge kóz júma qaraydy. Syny oilau atymen joghalady. Taghy bir jaghymsyz jaghy, óz elinen basqa eldi tómen sanap, Soltýstik Koreyanyng halqynyng jay-kýii sekildi «jiyrylu» prosessi jýre bastaydy. Yaghny adamzattyq qúndylyqtardan, órkeniyetten maqúrym qalyp, әlemdik integrasiyagha ilese almay qalady. Eng ýlken qaterli túsy – búlar, yaghny ulitrapartiottar sayasy kýshterding yqpalyna tez týsedi. Olardy basqaru onay. Rejimge tez beyimdelgish bolyp keledi. Al búnymen qosa, pozitiv jaghyn da aita ketken jón. Keybir memleketterde tek óz elinde shyghatyn ónimderdi ghana tútynu ýrdisi bar. Múnyng el ekonomikasynyng damuyna zor paydasyn tiygizeri sózsiz.

Aydana BEYSEN:

Patriotizm men últshyldyqty bir kenistikte qarastyrghym kelmeydi

1. Patriotizm turaly aitylghanda, birden últtyq mýddeni qoldaytyn, ony qorghaugha úmtylatyn, tilin, dilin, dinin, últyn, elin sýietin, bar bolmysyn, tarihyn, ótkenin qúrmettep, sol jolda kýresuge dayyn bolmysy berik azamat kóz aldyma keledi. Óitkeni patriotizmde últ pen úrpaqtyng arasyndaghy baylanys jatady dep týsinemin.

2. Sonday kýidi keshetin sәtterim az bolmady. Basqasyn bylay qoyyp, tarihy filimderdi kórgende, kýy men jyrdy, dәstýrli әnderdi tyndaghanda boyymdy elime, jerime degen mahabbat kernep, Qazaqstanda tughanym ýshin, qazaq bop tughanym ýshin baqyttan basym ainalarlyqtay bolamyn, elimmen, últymmen maqtanamyn.

3. Últshyldyq pen patriotizmdi ajyratugha kelgende talay talqy tuyndap, bir toqtam kelu qiyngha týsip jatatyny belgili. Bireuler últty sýidi últshyldyq emes, últjandylyq deydi. Múnyng qaysysy dúrys, qaysysy búrys ekenin til mamandary aita jatar, әitkenmen men últshyldyqty mýlde bólek dýnie dep oilaymyn.

Mәselen, Alash arystaryn patriot boldy dep aita alamyz ba? Olar sol kezderdegi elding mýddesine júmys istedi me, әlde últtyng qamy ýshin qyzmet qyldy ma? Men ekinshi núsqany dúrys dep sanaymyn. Sebebi olar qazaqty úshpaqqa shygharu ýshin, qazaqtyng kókirek kózin ashyp egemen el qylsam dep qareket etti. Eger  býgingi bizding týsinigimizdegi patriotizm ólshemin sol dәuirge salsaq, onda Alash arystaryn patriot dep ataugha auzynyz barmay qalar ma edi... Sol ýshin de patriotizm men últshyldyqty bir kenistikte, bir satyda qarastyrghym kelmeydi.

4. Áuel bastan-aq shamasynan asyp, arnasynan tasyp ketken kez kelgen dýnie qanday iste de ziyanyn tiygizip keledi. Ol eng aldymen, jaqsy, jaghymdy pozisiyada kóringenimen, ol shekten shyqqan kezinde qúldyray bastaydy, týbi qúrdymgha ketedi.

Shamadan tys patriotizmning sony nәsildik bólinushilikke alyp kelui mýmkin. Onyng saldary últtyq mýdde men halyqtar arasyndaghy daugha, kelispeushilikke kelip tireledi. Este ústaytyn jayt, kez kelgen iste әsirebelsendilik týsken soqpaghynnan, bet týzegen baghytynnan  jolyndaghy adastyrady.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1526
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1575
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1286