Beysenbi, 29 Aqpan 2024
Biylik 1189 0 pikir 8 Qarasha, 2023 saghat 16:31

Preziydentting «Izvestiya» gazetine bergen súhbaty

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng «Izvestiya» gazetine bergen súhbaty...

– Jaqyn kýnderi Siz Resey Preziydenti Vladimir Putinmen kelissóz jýrgizesiz. Songhy uaqytta sizder túraqty kezdesip jýrsizder. Atap aitar bolsaq, 7 qazanda Mәskeuge saparmen keldiniz, 13 qazanda Bishkekte ótken TMD-gha mýshe memleketter basshylarynyng kenesine qatystynyzdar. Sol jerde de Resey Federasiyasynyng Preziydentimen jýzdestiniz. Eki el arasyndaghy qatynastardyng damuyna qanday bagha beresiz? Aldaghy kelissózder barysynda nendey mәselelerge basa mәn beriledi?

– Shyn mәninde, bizding Vladimir Vladimirovich Putinmen kezdesuimiz túraqty sipat alyp keledi. Búl Qazaqstan men Resey arasyndaghy qatynastardyng mәn-mazmúny bay әri joghary dengeyde ekenin aiqyn kórsetedi. Ekijaqty kezdesulerde nemese integrasiyalyq birlestikter ayasyndaghy kópjaqty kelissózderde bolsyn, talqylaytyn mәsele jetkilikti. Resey Preziydenti – barlyq saladan jan-jaqty habardar әri bilikti túlgha. Onyng jahandyq jәne ónirlik prosesterge kózqarasy kóp jaghdayda qazirgi әlemdik ahualgha yqpal etedi.

Syndarly sayasat jәne ózara tiyimdi nәtiyjege úmtylys – Qazaqstan men Resey dialogynyng negizgi ereksheligi. Biz әrdayym reseylik seriktesterimizding ústanymyna nazar audarugha tyrysamyz, olar da bizding pikirimizdi eskeredi.

Ózinizge mәlim, biyl HHI ghasyrdaghy tatu kórshilik jәne odaqtastyq turaly shartqa qol qoyylghanyna 10 jyl tolady. Qazaqstan men Resey halyqtary arasyndaghy dostyqtyng tarihy terende jatyr, ghasyrlar qoynauynan tamyr tartady. Degenmen 2013 jyly qol qoyylghan memleketaralyq sharttyng simvoldyq mәni zor. Óitkeni búl qazaq-orys baylanystarynyng keleshegine jol ashady. Elderimiz arasyndaghy tatu kórshilik jәne odaqtastyq qatynastargha negizdelgen yntymaqtastyqtyng tarihy bay jәne bolashaghy jarqyn dep baghalaymyn.

Resey Preziydentimen Astanada ótetin aldaghy kezdesuding kýn tәrtibi óte auqymdy. Biz ekijaqty sayasi, sauda-ekonomikalyq, mәdeniy-gumanitarlyq yqpaldastyq mәselelerin jan-jaqty talqylaymyz dep josparlap otyrmyz. Halyqaralyq úiymdar men integrasiyalyq qúrylymdar ayasyndaghy baylanystardyng aspektilerin de qarastyramyz. Álemdegi ahualdyng qazirgi jay-kýii men damu perspektivalary jóninde pikir almasamyz.

Sonymen qatar Óniraralyq yntymaqtastyq forumyna qatysamyz. Búl – aimaqtar men eki el kәsipkerleri arasyndaghy tikeley baylanystardy nyghaytugha yqpal etetin biregey әri óte tiyimdi format. Biyl Qazaqstannyng Qostanay qalasynda atalghan jiyn 19-shy ret ótkiziledi. Is-sharanyng taqyryby – auyl sharuashylyghy salasyndaghy yntymaqtastyq. Forum Resey Preziydentining Qazaqstangha aldaghy sapary sekildi tabysty ótedi dep senemin.

– Qazan aiynda Siz Vladimir Putinmen jәne Shavkat Mirziyyoevpen birge Resey gazyn Qazaqstan aumaghy arqyly Ózbekstangha tasymaldau jobasyn iske qosu rәsimine qatystynyz. Sizding eliniz ýshin búl bastama qanshalyqty manyzdy? Qazirgi uaqytta Reseymen birlese taghy da qanday iri ekonomikalyq jәne investisiyalyq jobalar jýzege asyrylyp jatyr? Juyq arada qanday jobalar qolgha alynbaq? Sizding oiynyzsha, múnay-gaz jәne beybit maqsatta qoldanylatyn atom salalaryndaghy yqpaldastyqtyng damu perspektivalary qanday?

– Gaz salasy memleketterimizding ornyqty әleumettik-ekonomikalyq progresinde erekshe ról atqarady. Sondyqtan Reseyding kógildir otynyn tasymaldau isi jobagha qatysushy barlyq taraptyng mýddesine say keledi. 7 qazanda iske qosylghan búl joba Qazaqstannyng gaz tasymaldau infraqúrylymyn keneytuge jәne janghyrtugha, Ortalyq Aziyanyng aimaqtyq túraqtylyghy men energetikalyq qauipsizdigin nyghaytugha, elderimizding óndiristik damuyna, biznes-ahualdy jaqsartugha, sonday-aq azamattardyng túrmys dengeyin arttyrugha tyng serpin beredi.

Biz ózimizding tranzit әleuetimizdi tolyqqandy paydalanugha mýddelimiz jәne Resey gazyn tasymaldau kólemin odan әri úlghaytugha dayynbyz.

Biyl 1 qarashada ótken Halyqaralyq gaz forumynda Qazaqstan Ýkimeti men «Gazprom» arasynda Strategiyalyq yntymaqtastyq turaly kelisimge qol qoyyldy. Búl – 15 jylgha deyingi kezendi qamtityn ózara tiyimdi seriktestik josparyn әzirleuge jәne jýzege asyrugha baghyttalghan úzaqmerzimdi qújat.

Qazaqstan men Reseyding múnay salasyndaghy yntymaqtastyghy búrynnan tabysty damyp keledi. Elimizde «Lukoyl» jәne «Tatnefti» siyaqty reseylik konsernder jemisti júmys istep jatyr.

Biyl aqpan aiynda «QazMúnayGaz» ben «Lukoyl» Kaspiy tenizining qazaqstandyq bóligindegi «Qalamqas teniz», «Hazar», «Áuezov» ken oryndaryn iygeru jobasy boyynsha birqatar kelisim jasady.

Búdan bólek, 2022 jyly «Kazakhstan Petrochemical Industries (KPI)» múnay himiyasy keshenining qúrylysy ayaqtaldy. Ol әlemde polipropiylen óndiretin eng iri on kәsiporynnyng qataryna kiredi. Atalghan jobagha reseylik «Sibur» kompaniyasy da qatysady.

2022 jyly Saran qalasynda «Tatnefti» kompaniyasynyng qatysuymen avtomobili dóngelekterin shygharatyn «KamaTyresKZ» zauyty salyndy.

Eki elding aumaghy arqyly tasymaldanatyn múnaydyng ýlesi aitarlyqtay zor. Qazaqstan múnayynyng 80 payyzgha juyghy Resey aumaghy arqyly (Kaspiy qúbyr jelisi konsorsiumy) syrtqy naryqqa eksporttalady.

Sol siyaqty Resey múnayy Qazaqstan aumaghy arqyly QHR-gha jetkiziledi. 2033 jylgha deyingi kezende 100 million tonnadan astam Resey múnayyn tasymaldau josparlanyp otyr.

Beybit maqsatta qoldanylatyn atom salasyndaghy yqpaldastyq – energetikalyq yntymaqtastyghymyzdyng negizgi baghytynyng biri.

Elimizde AES salugha qatysty týrli pikir aitylyp jýr. Bir jaghynan, Qazaqstannyng atom energetikasyn damytu әleueti mol. Elimiz tabighy uran óndiru kólemi jóninen әlemde birinshi oryn alady. Sonday-aq yadrolyq otyn komponentterin óz elimizde óndiremiz jәne urandy izotopty bayytu jónindegi qyzmetterge qol jetkize alamyz. Ýlbi metallurgiya zauytynyng bazasynda Qytaydyng atom elektr stansiyalary ýshin dayyn yadrolyq otyn shygharylady.

Ekinshi jaghynan, kóptegen azamattar men sarapshylar atom stansiyasynyng qauipsizdigine kýmәn keltiredi. Semey yadrolyq synaq poligonynyng auyr qasiretin eskersek, múny týsinuge bolady. Qazaqstan aumaghynda AES salu mәselesinde Resey tarapynyng jәrdem beru úsynysyn joghary baghalaymyz. Áytse de AES qúrylysy jónindegi týpkilikti sheshim referendum qorytyndysy boyynsha qabyldanady.

Men 2019 jylghy saylaualdy baghdarlamamda asa manyzdy strategiyalyq problemalargha qatysty sheshim referendum arqyly qabyldanady dep mәlimdegen edim.

Investisiyalyq yntymaqtastyq turaly saualynyzgha oray myna nәrseni aitqym keledi. Songhy 18 jylda Reseyden Qazaqstangha kelgen tikeley investisiyanyng jalpy kólemi 20 milliard dollardan asty. Óz kezeginde, Qazaqstannyng Reseyge qúighan investisiyasy 6 milliard dollargha juyqtady.

Investisiyalyq yqpaldastyqtyng osylaysha ong qarqyn aluyna óndiristik kooperasiyanyng da septigi tiydi. Onyng ayasynda eki elding biznes subektileri jalpy somasy 33,5 milliard dollar bolatyn 143 birlesken jobany jýzege asyryp jatyr.

Jalpy somasy 3,2 milliard dollar bolatyn 30 manyzdy joba sәtti iske qosyldy. Qazirgi kezde mashina jasau, metallurgiya jәne himiya ónerkәsibi sekildi ekonomikanyng manyzdy salalarynda 40 joba jýzege asyryluda. Olardyng jalpy qúny 16,6 milliard dollardy qúraydy әri 15 mynnan astam adamdy júmyspen qamtidy.

Bir sózben aitqanda, Qazaqstan-Resey yntymaqtastyghyn damytu ýshin búl baghytta mol әleuet bar.

– Batys elderi búryn-sondy bolmaghan mólsherde sanksiya saldy. Búl shekteuler kólik-logistika salasyna da әser etedi. Soghan qaramastan Resey men Qazaqstannyng atalghan saladaghy yntymaqtastyghy tabysty órkendep keledi. Mysaly, eki el «Soltýstik – Ontýstik» kólik dәlizin damytyp otyr. Osy baghyttaghy yqpaldastyqtyng keleshegine qanday bagha beresiz?

– Qazaqstannyng tenizge shyghatyn joly joq. Sondyqtan Parsy shyghanaghyndaghy ailaqtargha deyin jetip, odan әri Ýndistangha shyghatyn «Soltýstik – Ontýstik» kólik dәlizi zor mýmkindikterge jol ashady әri elimizding ekonomikalyq damuyn órge sýireytin lokomotivting birine ainala alady.

Atalghan baghyt Euraziya qúrlyghyndaghy kólik qatynastarynyng qúrylymyn, tipti kooperasiya men ózara qarym-qatynas dengeyin týbegeyli ózgertui mýmkin.

«Soltýstik – Ontýstik» dәlizin damytu maqsatynda taraptar infraqúrylymdy janghyrtu, terminaldardyng quaty men jyljymaly qúramnyng sanyn arttyru, әkimshilik kedergilerdi alyp tastau jәne tasymaldaushylargha qolayly jaghday jasau ýshin ýilesimdi júmys jýrgizip  keledi.

Qazaqstan men Reseyding ózara kólik baylanysyn, sonyng ishinde «Soltýstik – Ontýstik» baghytyn  nyghaytu, sayyp kelgende, ózara sauda men investisiya kólemining úlghangyna ong yqpal eteri sózsiz.

Býginde halyqaralyq yntymaqtastyq baghytynda kólik-logistika salasynyng manyzy artyp keledi. Shyn mәninde, әlemde kólik baghdarlaryna, logistikagha baqylau ornatu ýshin qyzu bәseke jýrip jatyr. Qazirgi kezde Euraziyanyng jana kólik qúrylymy qalyptasuda. Múny oidaghyday jýzege asyrsaq, qatysushy taraptardyng bәri de ekonomikalyq әri sayasy paydagha kenelmek.

Fizikalyq infraqúrylymnan bólek, tauar tranziytine arnalghan ortaq sifrlyq jýieni  qalyptastyru ýshin naqty sheshimder әzirleu óte manyzdy. Ol senimdi әri qoldanugha onay, ozyq sifrlyq tehnologiyalargha negizdelgen sheshim bolugha tiyis.

Qazaqstan bar mýmkindigi men resursyn júmyldyryp, senimdi logistikalyq hab retinde qyzmet kórsetedi. Tasymaldanatyn jýk kólemin arttyru ýshin óz aumaghymyzdaghy temirjol jәne avtomobili joldarynyng talapqa say kelmeytin tústaryn rekonstruksiyalaugha әzirmiz.

–  13 qazanda Bishkekte ótken TMD memleketteri basshylary kenesining kezekti otyrysynda Orys tiline qatysty halyqaralyq úiym qúru turaly shartqa qol qoyylyp, Jarghysy bekitildi. Búl qúrylymdy qúru jóninde Óziniz bastama kótergeniniz belgili. Jalpy, úiym qyzmetinen ne kýtesiz? Qazaqstan men Reseyding mәdeniy-gumanitarlyq saladaghy, sonyng ishinde TMD ayasyndaghy yqpaldastyghy keleshekte qalay damidy dep oilaysyz?

– Ortaq mәdeniy-gumanitarlyq kenistik Tәuelsiz Memleketter Dostastyghyn biriktirushi manyzdy faktor bolghan әri aldaghy uaqytta da solay qala beredi. Búl baghyttaghy ózara tiyimdi yntymaqtastyghymyzdyng tabysty boluyna birden-bir sebep – TMD elderi halyqtarynyng tilderi men orys tilining ýilesimdi әri tengerimdi damuy.

Býginde BÚÚ-nyng resmy tilderining biri sanalatyn әri halyqaralyq til mәrtebesine ie orys tili – memleketterimiz arasyndaghy dostyq qarym-qatynasqa demeu bolatyn úiystyrushy faktor. Sonday-aq ónirlik kooperasiyany, yntymaqtastyq pen ózara senimdi nyghaytatyn  pәrmendi qúral rólin atqaryp otyrghany jasyryn emes. Múny eshkim joqqa shyghara almaydy dep oilaymyn.

Orys tili jónindegi halyqaralyq úiym qúru turaly bastama kótergen kezde men әlemdik tәjiriybeni de basshylyqqa aldym. Kezinde fransuz, nemis, ispan jәne basqa da tilderdi damytu ýshin osynday halyqaralyq úiymdar qúrylghan.

Myna nәrsege basa nazar audarghym keledi. Orys tiline qatysty halyqaralyq úiym qúru iydeyasy TMD elderinin, sonyng ishinde Qazaqstannyng memlekettik til sayasatyna balama jasau niyetinen  tughan joq.  Úiymnyng qúqyqtyq subekt retinde tanyluy jәne oghan TMD-gha mýshe emes ózge memleketterding qosyluyna ashyq boluy manyzdy.

Biyl TMD aumaghynda Orys tili jyly bolyp jariyalandy. Múnyng simvoldyq mәni zor. Sankt-Peterburg Dostastyq elderining 2023 jylghy mәdeny astanasy boldy. Ol TMD elderi arasyndaghy mәdeny baylanystardyng nyghangyna zor ýles qosty. Búl rette ekijaqty mәdeniy-gumanitarlyq qarym-qatynastar Qazaqstan men Resey arasyndaghy yntymaqtastyqtyng manyzdy  baghyty bolyp qala beredi.

Songhy kezderi búl saladaghy yqpaldastyghymyz aitarlyqtay jandana týsti. Qazaqstanda jәne Reseyde eki elding mәdeniyet kýnderi, Qazaqstan nemese Resey kinosynyng kýnderi  úiymdastyrylyp túrady. Biyl ótip jatqan «Orys mausymy» jobasy elimizde kórermen yqylasyna bólendi. Sonymen qatar shygharmashylyq bilim beru, muzey-kitaphana isi salalaryndaghy yntymaqtastyghymyz nyghayyp keledi. Qazaqstannyng әrtisteri men shygharmashylyq újymdary Reseyde úiymdastyrylatyn mәdeny is-sharalargha belsendi týrde qatysady.

Ózara qúrmet pen eki elding mýddesine say keletin osynau iygi dәstýr keleshekte de jalghasady dep senemin. Qazaq mәdeniyetin әlemge tanytu, sonymen qatar Reseyding ózine tәn erekshe mәdeniyetin jaqynyraq bilu biz ýshin manyzdy.

Jalpy, TMD úiymynyng otyz jyldyq qalyptasu kezeninde mәdeniyetaralyq dialog Dostastyq kenistigindegi mәdeny jәne gumanitarlyq ortaq qúndylyqtardy taratu isinde manyzdy ról atqarghany sózsiz. Búl baghytty TMD-nyng ruhany birligining arqauy, elderimiz men halyqtarymyzdyng arasyn jalghaghan «altyn kópir» dep sanaymyn.

– Qazaqstan Respublikasynda keyingi kezderi Reseyding birqatar joghary oqu ornynyng (MIFI, Gubkin atyndaghy Múnay jәne gaz RMU) filialdary ashyldy. Eki el arasynda orta, kәsiptik jәne bastauysh bilim salalaryndaghy yntymaqtastyqty keneytu jóninde qanday josparlar bar? 

– Qazirgi uaqytta Reseyde 60 mynnan astam qazaqstandyq student bilim alyp jatyr. Búl ózge eldermen salystyrghanda әldeqayda kóp.

Búdan Resey joghary oqu oryndarynyng bilim әleueti joghary әri súranysqa ie ekenin bayqaugha bolady. Sonymen qatar múnday tandau jasaugha territoriyamyzdyng jaqyndyghy, tildik kedergining joqtyghy, oqu aqysynyng qoljetimdiligi, oqytushylar qúramynyng biliktiligi, kóptegen bilim ordasynyng kenes kezeninen beri qalyptasqan bedeli men ataghy yqpal etti.

Qazaqstanda tehnikalyq beyindegi sheteldik jetekshi oqu oryndarynyng filialdaryn ashu júmystary jýrgizilip jatyr. Biyl elimiz Qazaqstan men Resey ýkimetteri arasynda jasalghan Joghary jәne joghary oqu ornynan keyingi bilim beru mekemelerining filialdaryn teng negizde qúru jәne olardyng qyzmeti turaly kelisimdi ratifikasiyalady.

Sonyng nәtiyjesinde Ál-Faraby atyndaghy QazÚU bazasynda MIFY filialy, S. Ótebaev atyndaghy Atyrau múnay jәne gaz uniyversiyteti bazasynda IY.M. Gubkin atyndaghy Resey memlekettik uniyversiytetining filialy ashyldy. Kelesi jyly M.H. Dulaty atyndaghy Taraz ónirlik uniyversiytetining janynan D.I. Mendeleev atyndaghy Resey himiya-tehnikalyq uniyversiytetining filialyn ashu josparlanyp otyr.

Halyqtarymyzdyng tarihy jәne mәdeny jaqyndyghyn eskersek, orta bilim beru salasyndaghy yntymaqtastyqty keneytuge eki taraptyng da qyzyghushylyghy bar. Qazaqstannyng ontýstik oblystarynda Qazaqstan-Resey birlesken bilim beru mekemelerin ashu jóninde kelissózder jýrgizilip jatyr.

Búl rette biz Reseyding Qazaqstanmen shekaralas, qandastarymyz kóp túratyn oblystarynda osynday mektepter ashugha mýddelimiz.

– Qazirgi uaqytta Qazaqstan Shanhay yntymaqtastyq úiymyna tóraghalyq etip otyr. Osy Úiymnyng ayasynda elderimizding ózara yqpaldastyghy qalay órbude? Astana ýshin ShYÚ qyzmetindegi qanday salalar basymdyqqa iye?

– Eng aldymen, Qazaqstan Shanhay yntymaqtastyq úiymynyng teng qúryltayshysy ekenin atap ótkim keledi. ShYÚ – biz ýshin kópjaqty ónirlik dialogty damytatyn basym baghyttyng biri.

Jiyrma jyldan astam uaqyt boyy tabysty júmys istep kele jatqan úiym qazirgi tanda kýn tәrtibi auqymdy әri bedeldi kópjaqty platformagha ainaldy. Býginde orasan zor sayasi-ekonomikalyq, adamy jәne mәdeny әleuetke ie Shanhay yntymaqtastyq úiymyn, shyn mәninde, aimaqtaghy qauipsizdikting kepili, ózara tiyimdi ekonomikalyq yqpaldastyqtyng auqymdy kenistigi jәne mәdeny baylanystardyng senimdi dәnekeri dep ataugha bolady.

Búl turaly biyl shilde aiynda ótken ShYÚ sammiytinde aittym. Bizding oiymyzsha, qazirgidey kýrdeli geosayasy jәne geoekonomikalyq jaghdayda senimge, ózara tiyimdi mýddege, tendikke arqa sýieytin, mәdeniyetterding әraluandyghyna qúrmetpen qaraytyn jәne qatar damugha úmtylatyn «Shanhay ruhynyn» myzghymas irgetasyn nyghaytugha basymdyq beru kerek.

Búl rette Qazaqstan ýshin ShYÚ-gha tóraghalyq etu – zor mәrtebe әri ýlken jauapkershilik. ShYÚ tóraghasy retinde biz úiymdaghy ózara yqpaldastyqty búdan da joghary dengeyge kóterudi, onyng júmysynyng tiyimdiligin odan әri arttyrudy basty maqsat etip qoydyq.

Osyghan oray ónirlik qauipsizdik pen túraqtylyqty qamtamasyz etu, kópjaqty yntymaqtastyqtyng sauda-investisiyalyq jәne mәdeniy-gumanitarlyq mazmúnyn bayytu Qazaqstan tóraghalyghynyng basymdyqtary retinde jariyalandy.

Shanhay yntymaqtastyq úiymyn odan әri damytudyng kóptegen ózekti mәseleleri men perspektivalaryna qatysty elderimizding ústanymdary sәikes keledi. Búl – ekijaqty seriktestikting nәtiyjeli ekenin bildiretin manyzdy kórsetkish.

Jana synaqtar men qauip-qaterlerge tótep beru, kópjaqty ekonomikalyq dialog pen gumanitarlyq baylanystardy nyghaytu mәselesindegi ústanymdarymyz ortaq.

ShYÚ-nyng Aqparattyq qauipsizdik ortalyghyn qúru jónindegi Qazaqstan úsynghan kelissózderdi ilgeriletude Resey belsendi ról atqarady. Sonday-aq Almatyny ShYÚ-nyng turistik jәne mәdeny astanasy, al 2024 jyldy úiym ayasynda Ekologiya jyly dep jariyalau turaly úsynysymyz qoldau tapty.

Elderimiz ShYÚ men onyng negizgi organdarynyng qyzmetin odan әri jetildiru, sonday-aq úiymnyng energetika, ekonomika, qúqyq qorghau jәne ekologiya salalaryndaghy ortamerzimdi kezenge arnalghan strategiyalyq qújattaryn dayyndau isinde kýsh biriktirdi.

Men Qazaqstan men Reseyding tabysty yntymaqtastyghyna zor ýmit artamyn. Búl kelesi jyly shilde aiyna josparlanghan ShYÚ sammiytining tabysty ótuine septigin tiygizetini sózsiz.

Ol ýshin auqymdy әri jýieli júmystardy birlese atqaruymyz kerek. Bizding «Shanhay ruhyna» beyildigimiz ben bir-birimizdi qoldau niyetimiz yntymaghymyzdy nyghaytyp, ShYÚ-ny damytu jónindegi ortaq tәsilderdi әzirleuge yqpal etetinine senimdimin.

– Biz qazir qúbylmaly zamanda ómir sýrip jatyrmyz. Erte me, kesh pe birpolyarly әlemnen kóppolyarly әlemge auysamyz. Álemdik ekonomikalyq jýiening ústyndary da ózgeriske úshyrauda. Osyghan oray keleshekke degen kózqarasynyz qanday?

– Kórip otyrghanymyzday, zamanauy kóppolyarly әlemdi qalyptastyru ýderisi tym auyr jaghdayda ótip jatyr. Dýniyejýzining әr qiyrynda qaqtyghystar, sanksiyalyq teketirester, sauda soghysy órshigen jaghdayda bolashaqqa senimmen qarau da qiyn.

Alayda parasat pen yntymaq jikke bólinu men ózimshildikten ýstem bolaryna senimdimin. Álem tarihynda múnday mysaldar jetkilikti. Týptep kelgende, jahan júrty úzaqmerzimdi beybitshilik ornaytyn kýnge jetedi. Ol ýshin mynaday eki shart mindetti týrde oryndalugha tiyis. Atap aitqanda, ózara ymyragha dayyn bolu jәne halyqaralyq qúqyq normalaryn saqtau. Múnyng ekinshi bóligi – Qazaqstannyng syrtqy sayasattaghy negizgi ústanymy.

Kez kelgen qayshylyqty BÚÚ Jarghysynyng normalary men qaghidattaryna say sheshuge bolatynyna kәmil senemin. Búl qújatty әlemdik qoghamdastyq adamzat tarihyndaghy eng qanqúily soghystan keyin qabyldady. Múnday qasiret endi qaytalanbauy ýshin halyqaralyq arenada bәrine týsinikti, ortaq oiyn erejesi qabyldandy. Búl izgilik pen adamgershilik qaghidattarynyng zor jenisi edi. Ázirge әlem qaqtyghystardy enseruding búdan artyq tәsilin oilap tapqan joq.

Jer kólemi, quaty men ekonomikalyq әleuetine qaramastan, barlyq memleket ten. Halyqaralyq qúqyq eshqanday búra tartusyz, tendey jәne bәrine birdey qoldanylady.

Sondyqtan ashudy aqylgha jendirip, halyqaralyq qúqyq normalaryn mýltiksiz saqtaghan sәtten bastap, әlemde tepe-tendik qayta ornaydy dep sanaymyn. Búl formula sayasy jýieler ýshin de, qazirgi zamandaghy ekonomikalyq, ekologiyalyq jәne gumanitarlyq mәselelerdi sheshude de ózektiligin joymaydy.

Býginde biz halyqaralyq jaghday shiyelenise týsken shaqta ómir sýrip jatyrmyz. Sayasy qysym jasau әdisteri, sauda jәne sanksiyalyq soghystar aldynghy oryngha shyqty. Búl halyqaralyq sauda jýiesin týbi tyghyryqqa tireydi.

Biz búryn-sondy bolmaghan geosayasy bólshektenu jәne әleumettik-ekonomikalyq túrghydan jikke bólinu jaghdayyna kuә bolyp otyrmyz. Sayasat pen ekonomikada jahandyq jәne aimaqtyq dengeyde ózgerister jýrip jatyr. Búl memleketter men qúrlyqtardyng qauipsizdigine alandaushylyq tughyzady.

Ýilesimdi әlemdik ekonomika qúru ýshin Jahandyq Ontýstik jәne Jahandyq Soltýstik elderi ózara senimge, bir-birining mýddesin qúrmetteuge, sonday-aq kópjaqty yntymaqtastyq qaghidattaryna negizdelgen ortaq mәmilege kelui kerek.

Osynday kýrdeli ýderiste BÚÚ manyzdy ról atqarugha tiyis. Qazirgi tanda ol barlyq adamzatty biriktiretin balamasy joq jalghyz jahandyq úiym sanalady.

Búl orayda týrli shekteuler men geosayasy bólshektenuding kýshengi BÚÚ-nyng birligi men úiym mandatynyng ýstemdigine núqsan keltirip jatqanyn moyyndauymyz qajet.

Úiymgha qatysty syny pikirler kóbeyip keledi. Syn, negizinen, ishki reformalar jasau qajettigine baylanysty aitylyp jatyr. Jer sharynyng әr qiyryndaghy daghdarystardy retteude BÚÚ qauqarsyzdyq tanytyp otyr.

BÚÚ-ny jahandyq qauipsizdikti saqtaytyn, HHI ghasyrdyng syn-qaterlerine tótep beretin, qazirgi zamannyng týitkilderin tiyimdi sheshe alatyn negizgi kýshke ainaldyratyn uaqyt jetti dep oilaymyn.

Úiymnyng kóptegen instituty qyrghiy-qabaq soghys jyldarynda qúrylghandyqtan, olardyng júmys tәsili tarih qoynauyna ketken dәuirge negizdelgen. Qauipsizdik Kenesin reformalau qajettigi aiqyn bayqalady. Múny Kenes qúramyn keneytu arqyly jýzege asyrugha bolady.

Shaghyn jәne orta memleketter iri derjavalar arasyndaghy  altyn kópirge ainalyp, halyqaralyq túraqtylyq ýshin tarihy jauapkershilik arqalady. Qauipsizdik Kenesining ayasynda osynday memleketterding ýni jarqyn shyghyp, olardyng beybitshilik pen qauipsizdikti qamtamasyz etude erekshe rólge ie boluy manyzdy.

ShYÚ men BRIKS-ting songhy sammitterinde «Ádiletti әlem men kelisimdi jaqtaytyn dýniyejýzilik birlik turaly» bastama kóterdim. Ol jahandyq qauipsizdik pen túraqtylyqty qamtamasyz etu, demokratiya qaghidattaryna say jәne rasionaldy sayasi, halyqaralyq ekonomikalyq tәrtipti qalyptastyru ýshin tiyimdi progreske qol jetkizudi kózdeydi.

Yntymaqtastyqty nyghaytu ýshin stereotipterdi týbegeyli qayta qarau kerek. Ol ózara senimdi qalpyna keltiruge, qoldanystaghy halyqaralyq mindettemelerding oryndaluyna kýsh salugha, sonday-aq ornyqty jahandyq damugha yqpal etuge jәne әlemdik sayasattaghy ózekti mәselelerdi sheshuge septigin tiygizetin naqty sharalar әzirleuge mýmkindik beredi.

Qazirgi kezende tek konstruktivti dialog pen memleketterding újymdyq kýsh-jigeri, joghary kәsiby diplomatiya ghana әlemdegi túraqtylyqty qalpyna keltiredi. Sonymen qatar BÚÚ Jarghysy negizinde barsha adamzattyng iygiligine qyzmet etetin әdiletti halyqaralyq qatynastar jýiesin qúrugha yqpal etedi dep nyq senemin.

Derekkózi: Aqorda sayty

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1632
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1706
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1415